Leheloend

neljapäev, 22. detsember 2016

Atlandi ookeanilt saabuvad tsüklonid muudavad ilma pühade ajal tormiseks

24. detsembri pärastlõunal paiknes aktiivse madalrõhkkonna kese Norra mere kohal. Selle tsükloni serv ulatus ka üle Eesti ja meil puhus tugev edelatuul. Paljudes kohtades sadas mõõdukat hoovihma. Laekus teateid ka lörtsi kohta. Taevas oli jätkuvalt väga pilvine. Saartel ja rannikualadel ulatusid tuulepuhangud maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal pürgisid tuuleiilid ligi 17 meetrini sekundis. Kõige soojem oli ilm Saaremaal ja Hiiumaal, kus termomeetri näidud püsisid +3...+5 kraadi vahel. Sisemaal oli sooja aga 1...4 kraadi. Lääne poolt hakkas hiljem pilvisus aegamis hõrenema.



23. detsembril jõudis Barbara-nimeline madalrõhkkond Atlandi ookeanilt Iirimaa ja Suurbritannia lähistele, tuues kaasa väga tugevad tuulepuhangud ning mõõdukad või tugevad sajuhood. Riiklik ilmateenistus väljastas Põhja-Šoti mägismaa aladele hoiatuse, milles märkis, et seal piirkonnas ei ole välistatud tuulepuhangud kuni 40 meetrit sekundis ja isegi enamgi.  Päeva lõpuks liigub tsüklon edasi Norra mere suunas. Ennustuste kohaselt võib selle keskmes õhurõhk isegi 950 hektopaskalist mõnevõrra madalamale langeda. Hiljem muutub ilm Läänemere ümbruses ka tormisemaks. Uuemate prognooside kohaselt võivad 24. detsembril Eesti vetes kõige tugevamad tuulepuhangud ulatuda kuni 25 meetrini sekundis ja sisemaal pole välistatud tuuleiilid üle 15 meetri sekundis. Saabuv madalrõhkkond toob endaga kaasa ka sademeid. Oodata on nii vihma, lörtsi kui ka lund.


2016. aasta lõpuni pole enam kaua jäänud, kõigest rohkem kui nädal aega ja pärast seda algabki uus aasta uue hooga. Tänavused jõulud tulevad sarnased möödunud aastale, kui Eesti ilma kujundasid Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Tasub märkida, et eelmise aasta detsembrikuu teine pool oli ka ebatavaliselt soe, mistõttu sündisid mitmel pool isegi uued soojarekordid. Seekord toovad ka madalrõhkkonnad endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Lisaks muudavad need ilmad Läänemere ümbruses tuuliseks, võrdlemisi pilviseks ja kohati üsna sajuseks. 

Ilmamudelite ennustuste kohaselt jõuab jõululaupäeval ehk 24. detsembril Norra mere kohale järjekordne aktiivne madalrõhkkond. Rootsi keskosa kohal areneb tõenäoliselt uus osatsüklon. See suundub edasi kirde poole ning muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks ja sajuseks. Hommikul ja ennelõunal puhuvad tugevad edela- ja läänetuuled. Mandri-Eestis võivad tuulepuhangud ulatuda üle 15 meetri sekundis. Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevam ja seal pole välistatud tuulepuhangud kuni 25 meetrit sekundis. Väga täpseid numbreid pole võimalik paraku ette prognoosida.
Soojema õhumassi mõjusfääris valitsevad Eestis päevasel ajal plusskraadid. Läänest saabuv sajutsoon jõuab kõigepealt saartele ja levib sealt edasi sisemaa suunas. Läänepoolsetes maakondades sajab peamiselt vihma. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis võib vihma sekka nii lörtsi kui ka lund tulla. Paraku püsivat lumikatet veel oodata ei ole. Öösel tuul natukene nõrgeneb, aga mitte märkimisväärselt palju. Õhutemperatuur langeb kohati miinuspoolele. Sellega kaasneb kõnniteedel ja sõiduteedel libeduse ohu suurenemine. Uued sissekanded juba peagi.

Aktiivne tsüklon, mis jõuab prognoositavalt Norra mere piirkonda 24.12.2016

pühapäev, 18. detsember 2016

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas 18.12.2016

18. detsembri hommik algas Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas taas kord pilvise ilmaga. Eelneval ööl puhus mõõduka tugevusega edelatuul, kohati sadas uduvihma ja isegi lund. Õhutemperatuur langes 0 kraadist natukene madalamale ja see andis võimaluse jäite ja musta jää moodustumisele. Sõiduteed muutusid lühikese ajaga väga libedaks, puuokstele tekkis ka jäitekiht. Lisaks sellele valitses tihe udu, mis põhjustas nähtavuse halvenemist. Enne keskööd tuul nõrgenes, suurem osa udust haihtus, aga taevast jäid katma madalad kihtpilved. Selginemisi paraku ei esinenud.

Jäide Simunas 17.12.2016 õhtul

Ennelõunal oli taevas jätkuvalt pilves ja õhutemperatuur püsis napilt miinuspoolel. Maapind oli kaetud paari-kolme sentimeetri paksuse lumekihiga. Sademeid ei esinenud ja puhus nõrk loodetuul. 
Pärastlõunal hakkasid kihtpilved taevast madalamale langema. Kõigest mõne tunniga mattus Simuna tihedasse udusse. Minu hinnangu kohaselt võis nähtavus olla kohati alla 300 meetri. Aeg-ajalt sadas ka uduvihma. Õhtu olulisi ilmamuutusi endaga kaasa ei toonud, udu püsis ja tuul puhus ikka loodest.

Kihtpilved taevast katmas ja lumeolud 18.12.2016 ennelõunal

Tihe udu ehk kihtpilved pärastlõunasel ajal

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas (24.-28.10.2016)

28. oktoobril püsis ilm Simunas pilves, tuuline ja väga sajune. Lumi oli juba ära sulanud. Lausvihma hakkas sadama juba varahommikul ja sadu kestis õhtuni. Päeva jooksul jätkus õhutemperatuuri tõusmine. Kella 20:00 seisuga oli Simunas sooja 7 kraadi.

27. oktoobril liikus Rootsi rannikult Eesti suunas uus madalrõhulohk, mis kandis endaga kaasas tihedamaid pilvi ja sademeid. Varahommikul oli ilm mitmel pool pilves selgimistega, kohati sadas hoovihma. Kella 11:00 ajal oli Simunas õhutemperatuur +1,8 kraadi. Taevast katsid madalad pilved, aeg-ajalt oli ka päikest näha. Lume kiire sulamine jätkus. Kell 13:30 oli siin õhusooja juba 2,8 kraadi.
Õhtul oli taevas ikka pilves, kuid sademeid ei esinenud. Ainult tuul oli märgatavalt tugevnenud. Termomeeter näitas kella 18 ajal 4 kraadi sooja. Suurem osa lumest oli jõudnud juba ära sulada.

Lumikate Simunas kella 14:15 ajal

26. oktoobril oli Eesti ilma kujundajaks aktiivne madalrõhkkond ehk tsüklon, mis liikus aeglaselt kirde poole. Selle mõjul sadas juba hommikul mitmel pool vihma, lörtsi ja lund. Taevast katsid tihedad kihtsajupilved. Simunas sadas ainult lund, kohati oli sadu üsna tihe. Kella 8 paiku oli siin õhusooja 0 kraadi. Tund aega hiljem näitas termomeeter 0,5 kraadi sooja. Lõunaks oli õhutemperatuur jõudnud tõusta juba +1 kraadini. Edaspidi muutusid ilmad mõnevõrra soojemaks.
Õhtuks oli lumesadu Simunas lõppenud. Ilm püsis pilves ja puhus suhteliselt nõrk tuul. Kell 18 oli sooja 1 kraad. Hilisõhtul algas pilvisuse kiire hõrenemine lääne ja loode poolt. Selge taeva all hakkas ka õhutemperatuur kiiresti langema. Enne keskööd näitas termomeeter ligi 1,5 kraadi külma. Põhjakaares olid kaunid virmalised, mida õnnestus ka minul nautida ja jäädvustada.

Lumine hommik Simuna lähistel kell 10:29




25. oktoobri hommikul kattis Simunas maapinda valge lumevaip. Lumesadu oli seotud oklusioonifrondiga, mis liikus edelast kirdesse. Õhutemperatuur oli kella 8 seisuga -1 kraadi, aeg-ajalt sadas veel kergelt lund. Ilm püsis jätkuvalt pilves. Päeva jooksul hakkas õhutemperatuur vaikselt tõusma mitmel pool Eestis. Ennelõunal liikus suur sajuala ka Virumaa poole ja sadu muutus intensiivsemaks. Maapind muutus mõne tunniga valgemaks. Kella 11:40 ajal heitsin pilgu peale termomeetrile ja  õhutemperatuuri näiduks oli siis 0 kraadi.


Foto lumevaibast on jäädvustatud kell 8:26

Lõunaks oli suurem lumesadu juba lõppenud. Pärast seda läksin õue ja sooritasin ka esimesed mõõtmised maja ääres asetseval maalapil. Mõõtsin lumepaksuse ära ja sain tulemuseks 5-6 sentimeetrit. Kella 13 paiku oli Simunas õhutemperatuur 0 kraadist natukene kõrgemale tõusnud ehk siis plusspoolele. Kihtsajupilved põhjustasid veel õrna lumesadu. Lumikate oli ka sulama hakanud, räästad muudkui tilkusid. Kõnniteedele ja sõiduteedele tekkisid hiljem suured lombid.


                                                            Tihe lumesadu Simunas kell 11:20


Lumepaksuse mõõtmine mõõdulindiga

Õhtu jõudis kätte ja ilm oli endiselt pilves. Suuri ilmamuutusi polnud toimunud. Õues sadas ikka õrnalt lund ja puhus nõrk tuul. Lund oli ka märgatavalt vähemaks jäänud. Õhutemperatuur püsis 0 kraadi läheduses, küll aga hakkas see juba kella 17 paiku aeglaselt miinuspoolele vajuma. Termomeeter näitas minul -0,3 kraadi. Õhtul ja ööl vastu kolmapäeva sajab veel mitmel pool Eestis vihma, lörtsi ja tõenäoliselt ka lund.



24. oktoobri varahommikul katsid Simuna taevast tihedad kihtrünkpilved. Õues puhus mõõduka tugevusega võrdlemisi jahe kagutuul. Aeg-ajalt sadas väga õrnalt ka vihma. Kella 7 seisuga oli õhusooja siin kõigest 2 kraadi. Väike-Maarja ilmajaama vaatlusandmete kohaselt jätkas õhurõhk tõusmist. Kõrgrõhkkonna edelaservas oli oodata päeva jooksul idapoolsetes maakondades kohati isegi väikeseid selginemisi. Pärastlõunal oli juba Simunas võimalik näha pilvisuse hõrenemist. Õhtul oli kohati pilvede vahelt ka päikesevalgust näha. Kella 18:30 seisuga oli sooja 3,5 kraadi.
Teisipäeval (25.10) suundub aktiivne madalrõhkkond (tsüklon) Kesk-Euroopast kirdesse Leedu poole ja selle serv laieneb hiljem Eesti kohale. Kuna õhumass on juba piisavalt külmaks muutunud, siis lisaks vihmale võib mitmel pool sadada ka lörtsi ja lund. Uuemate prognooside kohaselt jõuab ulatuslik sajuala esmalt Saaremaale, Liivi lahe ümbrusse ja Eesti lõunaserva ning laieneb hommikuks üle Eesti. Päeval ja ööl vastu kolmapäeva on sajutõenäosus jätkuvalt suur.

Tihe pilvisus Simunas kella 9:17 ajal


Kihtrünkpilved Simuna kohal kella 17:00 ajal

laupäev, 1. oktoober 2016

Aktiivsed tsüklonid põhjustasid Eestis tormist ilma

Nädala teine pool oli tsüklonite päralt. Alates 28. septembrist hakkasid Eesti ilma kujundama Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad (tsüklonid). Need tõid meile tuulise ja sajuse ilma. Tormituuled murdsid mitmel pool puid ja langetasid isegi elektriliine.
Kolmapäeval (28.09.) jõudis Norra merele aktiivne tsüklon, mis suundus piki Norra rannikut edasi kirdesse. Selle lohk ulatus ka Eesti kohale ja muutis meie ilma pilviseks, lisaks suurenes sajutõenäosus. Päeva jooksul tugevnes aegamisi lõuna- ja kagutuul. Saartel ja rannikualadel ulatusid puhangud kohati kuni 20 meetrini sekundis, sisemaal oli ilm samal ajal tunduvalt rahulikum.
Neljapäeval (29.09.) ei toonud veel endaga kaasa suuremat ilma muutust. Atlandilt oli oodata uue osatsükloni saabumist. Prognooside kohaselt pidi see muutuma väga aktiivseks ning laienema jõuliselt üle Skandinaavia ja Läänemere. Täpselt nii juhtuski. Pärastlõunal algas Eesti rannikuvetes ja hiljem sisemaal kiire edelatuule tugevnemine. Saartel ja rannikualadel ulatusid hilistel õhtutundidel kõige tugevamad tuuleiilid maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal kuni 15 meetrini sekundis. Ööl vastu reedet jätkus merel ja Mandri-Eestis tuule tugevnemine.



Tsüklon nimega Walpurga tõi 30. septembril Eestisse tormise ilma

Reede (30.09.) öösel moodustus Skandinaavia kohal uus aktiivne osatsüklon, mis asus ka Eesti ilma kujundama. Selle mõjusfääris oil ilm meil sagedaste vihmahoogudega ja üsna tormine, kohati sadas isegi rahet. Ennelõunal registreerisid välgudetektorid pilv-maa välke Soome lahe kohal, Viljandi- ja Tartumaal. Üldiselt lõõtsus väga tugev edelatuul, puhanguid oli sisemaal 15-21, rannikul 20-24, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel iiliti kuni 26 meetrit sekundis. Päeva kõige tugevam tuulepuhang fikseeriti Vaindloo saarel, milleks oli 26,5 meetrit sekundis.


Rünksajupilv Lääne-Virumaale Kariväravale jõudmas 30.09.2016

Andmed tuule tugevuse kohta Eestis kell 16:00 (30.09.2016)

Labiilses ja võrdlemisi jahedas õhumassis arenesid aktiivse tsükloni tagalas mere kohal ööl vastu 1.10.2016 suured rünksajupilved, mis põhjustasid kohati mõõdukat või tugevat vihmasadu, pagituult, rahet ja isegi välke. Laupäeva päeval oli ilm veel tuuline, kohati sadas hoovihma ja teatati ka rahest.

Äike ja virmaliste kuma Lääne-Virumaal Simunas ööl vastu 1.10.2016 (Foto: Janek Pärn)

reede, 29. juuli 2016

Äikesega kaasnenud kahjustused Simunas 28.07.2016

28. juulil oli ilm Eestis äärmiselt soe ja õhumass püsis kogu päeva jooksul labiilsena. Ennelõunal hakkas pilvisus alatest saartest kiiresti tihenema seoses läheneva madalrõhulohuga. Lõunanaabrite juures moodustus ka suur äikesevöönd. Pärastlõunal levisid pilved koos tiheda vihmasajuga ning äikesega üle Mandri-Eesti kirde poole. Äikese ajal esines mitmel pool tugevaid tuulepuhanguid. Väike-Maarja ilmajaamas mõõdeti kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 19,2 m/s, Jõhvis aga 19,5 m/s. Äikesed olid kõige tugevamad eelkõige Jõgevamaal ja Virumaal. Üle Simuna liikus ka võimsa välimusega riiulpilv. Sellega kaasnes tugev pagi ja lühiajaline mõõdukas vihmasadu. Sademeid tuli kokku 9 mm. Enne äikese saabumist jõudis õhutemperatuur tõusta Simunas ligi +28 kraadini, pärast langes +20 kraadist natukene madalamale. Pärast äikese üleminekut võis näha sõiduteedel rohkelt oksarisu ja suuri maha murdunud puuoksi. Lisakas oli tuul painutanud ühe puidutööstuse hoone katust. Õhtul tekkis paljudes kohtades tihe udu, mida õnnestus ka minul vaadelda. Ööl vastu 29. juulit oli siin ilm valdavalt pilves ja aeg-ajalt sadas hoovihma.
Vaata videot äikese saabumisest: https://www.youtube.com/watch?v=dQygZDYiNag











pühapäev, 1. mai 2016

Lugu autorist

Tere lugupeetud külaline! Minu nimi on Kairo Kiitsak. Poole oma senisest elust olen pühendanud ilma ja looduse jälgimisele ning selle jäädvustamisele.

Tõsisema tõuke loodus- ja ilmavaatlustega tegelemiseks andis 2010. a augustis möllanud äikesetorm, mis liikus üle Eesti lõunast põhja. Sel ajal viibisin peaaegu äikesetormi epitsentris Lääne-Virumaal Simunas. Märkimisväärseid kahjustusi esines mitmel pool Eestis. Ma polnud kunagi varem näinud sellist äikeseraju. Sealt hakkaski huvi loodus- ja ilmanähtuste vastu järk-järgult välja kujunema. Tänaseks moodustab looduse ja ilma pildistamine ühe osa minu igapäevaelust.



Rääkides natukene tehnilisest küljest ja pildistamisest, siis minu fotograafia aluseks oli lapsena täiesti tavaline digitaalkaamera. See oli kergesti kaasaskantav ja mahtus ka taskusse ära. Tänapäeva kompakt- ja peegelkaameratele jääb see suuresti alla enda tehniliste andmete poolest. Kuid alustuseks oli see täiesti paras kaamera, millega enda pildistamise oskuseid arendada.

Üldiselt nõuab fotograafiaga tegelemine rohkelt rahalisi kulutusi ja pidevat investeerimist, kuna uue fototehnika soetamine ja selle uuendamine on üsna kallis. Seetõttu kasutan mina just kasutatud peegelkaamerat, kuna seda oli odavam soetada.

Osade inimeste seas  on levinud väide, et “hea” pildi saamiseks on vaja just kallist fotokaamerat. Ühes mõttes on see väide õige.  Kui inimesel rahaga probleeme pole ja ta soovib tunduvalt kvaliteetsemat fotot, siis võib soetada endale parema ja kallima fotokaamera koos hea objektiiviga. Kuid iga inimese majanduslik olukord ei pruugi seda alati võimaldada.

Mina arvan, et alati ei pea olema väga kallis kompakt- või peegelkaamera. Vahel on just vastupidi, et mõne vanema ja kasutatud kaameraga saab samaväärse või hoopis parema tulemuse. Teeme ühe asja selgeks, kaamera taga on ikkagi inimene, kes seadistab fotoaparaati ja kes teeb sellega fotosid. Pildistamisel mängivad suurt rolli varasemalt omandatud oskused ja kogemused, mis võimaldavad teha paremaid fotosid. Nii on võimalik olla edukas!

kolmapäev, 16. märts 2016

2016. a märtsikuu teine pool kevadise soojusega meid veel ei üllata

18. märtsi varahommikul sadas  sisemaal veel tihedasti lund. Sadu oli seotud külma frondiga, mis liikus öösel loodest üle Eesti kagusse. Mõnele poole lisandus mitu sentimeetrit lund. Terve päeva vältel valitsesid Eestis enamasti miinuskraadid. Puhus mõõdukas/tugev põhja- ja loodetuul. Päeval hakkasid konvektsiooni mõjul arenema rünkpilved ja rünksajupilved. Suured rünksajupilved saabusid Soome lahe poolt ja liikusid lõunasse Mandri-Eesti suunas. Need põhjustasid üle Eesti lühiajaliselt mõõdukat või tugevat lumesadu ja isegi lumetuisku. Aeg-ajalt tuli lume sekka ka lumekruupe. Õhtuks ilm paranes, taevas selgines ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema. Õhutemperatuur võib ööl vastu 19. märtsi mõnel pool -10 kraadist madalamale langeda. Ilmad lähevad muudkui jahedamaks.

Talvine õhtupoolik Lääne-Virumaal Simunas 18.03.2016

17. märtsi hommikul oli ilm selgem ja päikesepaistelisem Lääne-Eestis ning Loode-Eestis. Idapoolsetes maakondades valitses tihe pilvisus. Terves Eestis olid valdavalt plusskraadid. Päeva jooksul tõusis õhutemperatuur mõnel pool ligi 9 soojakraadini. Pärastlõunal hakkas Skandinaavia keskosast külm front meile üha lähemale jõudma. Selle tulemusena läks ilm mitmel pool pilve. Taevast katsid peamiselt kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Õhtul jätkus pilvisuse tihenemine. Üle Soome lahe jõudsid ka mõned rünksajupilved, mis põhjustasid põhjarannikul ja Loode-Eestis kohati vihma. Ööl vastu 18. märtsi nihkub külm front koos tihedamate pilvedega üle Eesti, tuues kaasa sademeid. Välistatud pole nii vihm, lörtsi kui ka lumi. Samuti tugevneb põhja- ja loodetuul. Külma frondi üleminekul hakkab õhutemperatuur järk-järgult langema. Oodata on miinuskraade! Sõiduteedel võib esineda libedust.

Pilvine ja tuuline õhtu Jõgeva linnas 17.03.2016 kell 18:12

2016. a märtsi esimene nädal möödus Eestis nii kõrgrõhkkondade kui ka madalrõhkkondade mõjusfääris. Lumikate ei olnud palju vähenenud veebruarikuu lõpus, sest ilmad olid sel ajal veel võrdlemisi jahedad ning kiiret sulamist ei saanud toimuda. Kõige rohkem lund oli märtsi alguses Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, kus lumepaksus ulatus kohati kuni 30 sentimeetrini. Saaremaal ja Hiiumaal polnud lund praktiliselt üldse. Seal oli ilm hoopis kevadisem kui sisemaal.

Selgema taeva all langes õhutemperatuur Mandri-Eestis mõnel ööl ja varahommikul kohati -15 kraadist madalamalegi. Näiteks teisipäeval, 1. märtsi hommikul mõõdeti Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja ilmajaamas kõige madalamaks õhutemperatuuriks -16,8 kraadi. Kuna esines ka udu, siis öö jooksul tekkis pidevalt mitmele poole härmatis, millest suurem osa sulas päeva jooksul ära.

Sama nädala keskpaigas ja pärast seda muutusid ilmad aga pilvisemaks ning natukene soojemaks. Seda põhjustasid madalrõhkkonnad, mis tõid kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Tsüklonid põhjustasid õhurõhu langust ja tuule tugevnemist. Kuna niiskuse sisaldus õhus oli ka valdavalt suur, siis paljudes kohtades tekkis udu. Lisaks kõigele sellele suurenes ka sademetetõenäosus. Peamiselt sadas meil vihma, lörtsi ja isegi lund. Sajuhood olid enamus ajast nõrgad või mõõdukad.

Märkimisväärselt tugev lumesadu esines 8. märtsil näiteks Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, kus taevast langes alla mõne tunniga väga palju suuri lumehelbeid, sadu oli väga tihe. Lumikatte paksus suurenes eelnevalt nimetatud maakondades mitme sentimeetri võrra. Viljndimaal mõõtis üks kodanik enda joonlauaga lumehelbe läbimõõduks ligikaudu 8 sentimeetrit. Huvitav oli veel see, et Tartumaal ei sadanud samal ajal üldse lund, vaid seal tuli enamasti vihma või lörtsi. Selge näide sellest, kui erinev võib ilm olla Eestis.

Pärast 8ndat märtsi haarasid antitsüklonid uuesti võimust ja nende mõju avaldus ka meil siin Eestis. Selle tulemusna tõusis näiteks õhurõhk. Üha tihedamini hakkas esinema nii osalisi kui ka täielikke selginemisi. Üldiselt muutusid ilmad päikeselisemaks ja soojemaks. Ainult öösel või hilisõhtul langes õhutemperatuur veel siin-seal miinuspoolele ja puhus jahe tuul. Sademeid enam eriti ei esinenud.

Kuid mis saab edasi? Ilmad muutuvad igatahes talvisemaks. Neljapäeval, 17. märtsil kujundab meie ilma Põhja-Venemaa kohal laiuv madalrõhkkonna serv. Ilm saab olema paraku pilvisem, aga olulist sadu veel oodata ei ole. Samuti tugevneb lääne- ja loodetuul. Kuigi meid praegu mõjutav antitsüklon liigub iga päevaga üha rohkem läände, siis see annab võimaluse põhjatsüklonitele alustada sisetungi. Seetõttu on oodata paari päeva pärast soojema õhumassi asendumist külma õhumassiga ja ka tuule tugevnemist. Reedel, 18. märtsil liigub üle Eesti prognoositavalt esimene madalrõhulohk, mis toob kaasa ka sademeid: vihma, lörtsi ja isegi lund. Nädalavahetusel peaks Eesti kohal valitsema juba väga külm õhumass. Öösel võib õhutemperatuur Mandri-Eestis isegi -15 kraadist madalamale langeda. Edaspidi toovad tsüklonid Eestisse ka lumelisa.

Mina isiklikult arvan, et kogu märtsikuu teine pool ja lõpp saab olema võrdlemisi jahe, pilvisemaid ilmasid tuleb rohkem. Sademetetõenäsus püsib samuti. Soojemad ilmad saabuvad tõenäoliselt alles märtsi viimasel nädalal või aprillikuu esimesel poolel.

GFS mudeli prognoos näitab, et nädalavahetusel saabub väga külm õhk põhja või loode poolt Baltimaadesse

esmaspäev, 11. jaanuar 2016

Talvisemad ilmad jätkuvad Eestis

14. jaanuaril liikus tsüklon Peterburi lähistelt edasi Valgemere suunas. Madaalrõhkkonna mõju on hakanud nõrgenema. Varasematel hommikutundidel püsis taevas mõnel pool osaliselt selgena. Samal ajal oli pilvisus tihedam näiteks Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis, kus sadas kohati lund. Selgemat taevast jagus ka siia Jõgevale. Endal õnnestus näha päikesetõusu koos suure valgussambaga. Vaatepilt oli äärmiselt kaunis. Õhk oli külm, sest õues valitsesid miinuskraadid. Hommikul oli õhutemperatuur paljudes kohtades -10 kraadist madalamale langenud. Mõnevõrra soojem oli ilm Põhja-Eestis ja saartel. Aktiivne mereefekt põhjustas kogu öö jooksul suurt lumesadu põhjarannikule. Samuti esines osades kohtades lume- ja pinnatuisku, peamiselt saartel ning rannikualadel. Hommikuse seisuga oli isegi Kirde-Eestis Jõhvi ümbruses lumepaksuseks mõõdetud 39 cm. Kõige rohkem lund on aga endiselt Harjumaal Vanakülas. Tänaseks on lumesügavuseks mõõdetud seal 46 cm. Tõenäoliselt on tolles piirkonnas ka selliseid kohti, kus lumepaksus pürgib üle 46 cm. Kahjuks või õnneks muutuvad need arvud veel suuremaks, sest mereefekt pole lõppenud. Päeva teisel poolel lisandus taevasse taas rohkem pilvi. Õhtul oli taevas selgem peamiselt idapoolsetes maakondades. Põhjarannikul kestis mereefekt. Õhutemperatuur oli hakanud langema terves Eestis, kuid kõige kiiremini idapoolsetes maakondades, kus taevas püsis selgemana. Ööl vastu 15. jaanuarit võib õhutemperatuur sisemaal -15 kraadist madalamale langeda. Ööd muutuvad iga päevaga üha külmemaks. Seda põhjustab külmema õhu sissetung.


Mereefekt põhjarannikul 14.01.2016 (00:00-9:00 EET)

13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.

Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.

Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse või sellest kõrgemalegi. Seega võib ilm sulale minna. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused  alles muutuvad!

 GFS mudeli ennustus 23. jaanuariks

Euroopa mudeli ennustus 23. jaanuariks

12. jaanuari hommik algas Eestis pilviselt ja piirkonniti sadas lund. Kõikjal valitsesid miinuskraadid. Ööga lisandus paljudesse kohtadesse rohkelt lund juurde, puhus ka mõõdukas tuul ja seetõttu olid mitmele poole tekkinud tuisuvaalud. Kõige raskemini võisid läbitavad olla põlluvahelised teed. Hommikuse seisuga ulatus lumepaksus üle 20 cm näiteks Viljandimaa keskosas, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piiril  ning ka Saaremaa idaosas. Kindlasti on veel teisigi piirkondi, kus lumepaksus võib olla napilt kuni 20 cm või natukene üle selle. Pärastlõunal jätkus lumesadu. Poola kohal tekkinud uus osatsüklon liigub tänase õhtu jooksul Valgevene kohale ja sealt edasi juba rohkem põhja või kirde poole. Eestis jätkub pilves, sajune ja tuuline ilm. Tänase seisuga julgen kinnitada, et ilma soojenemist pole veel sellel ega ka järgmise nädala alguses ette näha. Küll aga võib ilm soojemaks muutuda alles saabuva nädala lõpus. See lühiajaline soojalaine ei pruugi kaua kesta, aga täpset kinnitust on hetkel keeruline anda, sest sinna on veel piisavalt aega.

Kindlasti mäletavad inimesed seda, kuidas alles 20.12.2015 purustati Eestis üks kaua kehtinud soojarekord. Tegu on uue detsembrikuu absoluutse õhutemperatuuri maksimumiga. See mõõtmistulemus läks kirja Tartu-Tõravere ilmajaamas ja selleks oli 12,5 kraadi. Suur soojalaine ei mõjutanud samal ajal mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike. Sellest olid paljud inimesed vaimustuses ja ärevil, kuidas detsembri lõpus püsiisid veel nii soojad ilmad. Selliseid anomaaliaid tuleb tegelikult harva ette. Aga pärast soojalaine üleminekut olid hakanud juba paljud ilmamudelid talvisemate ilmade saabumist prognoosima Põhja-Euroopasse ja Ida-Euroopasse. Pikaajalised prognoosid pidasid õnneks paika ja suured talve armastajad said ka selle üle rõõmu tunda. Talvemeeleolu kasvas kindlasti paljudes. Aastavahetusel oli pilvisus Eestis üsna erinev. Mõnel pool võis näha ka selgemat taevast, aga suurem osa eesti rahvast pidi uue aasta saabumist tähistama pilvise taeva all. Öö möödus miinuskraadidega ja kohati sadas nõrka lund.

2016. aasta jaanuarikuu esimesel nädalal kujundasid Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa ilma põhiliselt aktiivsed antitsüklonid ehk kõrgrõhkkonnad. Need põhjustasid paljudes kohtades õhutemperatuuri langust ja hoidsid taevast enamus ajast selgena. Soojakraadid olid asendunud kiiresti miinuskraadidega ja viimased jäidki kauemaks püsima. Kõige enam mõjutas just Eestit Venemaa aladelt saabunud külm õhumass. Venemaa lääne- ja põhjaosas esines juba enne seda krõbedaid miinuskraade. Seal oli piirkonnati külma alla 35 kraadi. 

Eesti mitteametlikes ilmajaamades registreeriti  õhutemperatuuri näite, mis ulatusid kohati ligi -32 kraadini. Aga suuresti mängib rolli see tulemus, mis on mõõdetud ametlikus ilmajaamas. Näiteks Tartu-Tõravere ilmajaamas langes õhutemperatuur 8. jaanuaril -30 kraadini. Suur külm kandus lõpuks Skandinaavia kohale ja seal oli paiguti õhutemperatuuri -40 kraadi. Meil andis käre pakane pärast seda pisut järgi. Õhk oli mõnevõrra soojem ainult rannikualadel ja saartel. Huvitav on mõelda, et me elame pindalalt väikeses riigis, aga õhutemperatuuride kontrast on tihti üsna suur. Leppida tuli ka mõne pilvisema päevaga, sest tugevast survest tingimata õnnestus ikka mõnel tsüklonil saavutada ligipääs meie kohale. Need tõid Eestisse isegi lund. Pilvisemaid ja sajusemaid päevi jagus kõige rohkem saartele ja põhjarannikule. Seda põhjustas Soome lahel tegutsenud mereefekt. Tihedad pilved kandsid sinna pidevalt lund ja hoidsid taevast suhteliselt pilves. Ega taevas ei olnud seal kogu aeg pilves, vaid selginemisi tuli ka ikka ette. 11. jaanuari seisuga on mõnel pool põhjarannikul lumepaksuseks mõõdetud juba ligi 15 cm, kuid see veel muutub järgnevate päevade jooksul, sest paljudesse kohtadesse on oodata rohkelt lumelisa.

11. jaanuaril mõjutab meid madalrõhkkonna serv, mis liigub ühes lumesajuga üle Eesti rohkem põhja poole. Selle kese asub viimaste andmete kohaselt Rootsi lähistel. Meil püsib pilves ja tuuline ilm. Paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Sadu muutub laialdasemaks 11. jaanuari õhtul ja juba ööl vastu teisipäeva. Ennustuste kohaselt jõuab tsüklon 12. jaanuaril Valgevene kohale ja oodata on meil lumesaju jätkumist. Päeva jooksul sajuintensiivsus suureneb. Arvestama peab sellega, et liiklusolud muutuvad mitmel pool keerulisemaks. Tihe lumesadu ja tuisk saavad olema peamiseks häirivaks faktoriks liikluses. Sellist ilma jagub kohe paariks päevaks. Miinuskraadid jätkuvad samuti sellel nädalal. 

Satelliidipilt kella 16:00 seisuga. Baltimaade kohal püsib tihe pilvisus ja sajab lund.