Leheloend

kolmapäev, 4. august 2021

Ilmajaam koju - erinevate mudelite soovitusi

1. Davis Vantage Pro 2 / Pro Plus - sobib tõsisemale ilmahuvilisele (hinnavahemik Amazonis 900-1100 EUR). Võimalik on osta ka otse Davise kodulehelt, aga tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Amazoni puhul tasub uurida erinevate riikide Amazone, sest hinnad varieeruvad märkimisväärselt. Küllaltki kvaliteetne ja väga paljude lisavõimalustega. Võimalik on sensoreid erinevatesse kohtadesse paigutada. Uuri rohkem siit: https://www.davisinstruments.com/collections/vantage-pro2
2. Davis Vantage Vue - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele (hinnavahemik Amazonis 300-550 EUR). PRO versioonist odavam, aga samas väga kvaliteetne jaam. Sensoreid pole võimalik indivuduaalselt paigutada. Võimalik osta otse Davise kodulehelt, aga tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Amazoni puhul tasub uurida erinevate riikide Amazone, sest hinnad varieeruvad märkimisväärselt. Uuri siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-vue




Kui teil on huvi Davise ilmajaamade vastu, siis tasub osta ka WeatherLink Live (WLL). Sellisel juhul pole konsooli vajagi andmete edastamiseks. WeatherLink Live'i seade saadab teie ilmajaama andmeid WiFi või Etherneti kaudu otse WeatherLink Cloudi ja WeatherLinki mobiilirakendustesse. Kui WLL on korralikult eelseadistatud, saate oma ilmajaama andmeid ööpäevaringselt vaadata nii Weatherlink kodulehelt kui ka mobiilirakendusest isegi kodust eemal olles, kui internetiühendus on tagatud. Uuri rohkem siit ametlikult lehelt: https://www.davisinstruments.com/pages/weatherlink-live Võimalik osta eraldi, aga müüakse ka komplektina (ilmajaam + konsool + Weather Link Live või ilmajaam + Weather Link Live). 


Weatherlink pakub oma kasutajatele ka erinevaid pakette: BASIC (tasuta), PRO ja PRO+ (tasulised - kuumaks sõltuvalt paketist). Tasuta versioonis on kuvatav andmete hulk piiratud, vähe lisavõimalusi.  Aga soovitan soojalt kaaluda PRO paketi soetamist - näeb kõiki oma andmeid nii tabelites kui ka graafikutel. PRO versiooni eest tuleb maksta 3,4 EUR kuus, mis teeb ligi 41 eurot aastas. Aasta kohta pole see nii palju arvestades kui palju võimalusi teile pakutakse. All on mõned näited graafikute kohta, mida PRO versioon pakub - graafikuid saab ise muuta - muuta värve, parameetreid, liigutada neid jne. 



3. ECOWITT ilmajaamad - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele.  Hinnavahemik 160-290 EUR + lisanduvad saatmiskulud. Oma hinnaklassi kohta küllaltki hea mõõtmistäpsusega ja teevad töö hästi ära. Uuri erinevate mudelite ja võimaluste kohta täpsemalt siit: https://www.ecowitt.com/shop/homePage Sarnaseid ilmajaamasid pakub ka Froggit (sakslaste poolt lihtsalt ära bränditud: https://www.froggit.de/). Froggit ilmajaamad Amazonis Soovitan soojalt.



4. Ambient Weather WS-2902C - sobib tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Kiidetud mudel. Hind Ambientweather lehel 167 EUR, aga tuleb arvestada ka saatmiskuludega. https://ambientweather.com/ Lisaks leiab sealt kodulehelt teisi sarnaseid mudeleid, aga hinnad on kõigil erinevad. 



5. Tempest multifunktsionaalne ilmajaam - lihtne paigaldada, hea disain, palju erinevaid sensoreid, üldiselt hea mõõtmistäpsus, ilma liikuvate osadeta. Andmeid mugav oma nutiseadmest jälgida. Toodetakse ja arendatakse Ameerika Ühendriikides. Ilmajaama hinnaks 284 EUR + saatmine. Tempest ilmajaama puhul kritiseeritakse peamiselt selle haptilist sademete sensorit - ei hinda sademeid piisavalt täpselt. Loe selle ilmajaama erinevate võimaluste kohta rohkem siit: https://weatherflow.com/tempest-weather-system/ Tempest ilmajaamad ei ole Euroopas veel laialt levinud, aga firma töötab selle nimel, et tulla üsna peagi Euroopa turgu vallutama. Nii mõnelgi tõsisemal ilmahuvilisel on Eestis see jaam juba kasutusel.



6. Superspot Weather - Eesti ettevõtte Superhands OÜ loodud mini-ilmajaam - mõeldud kasutamiseks eelkõige põllumajanduse ja teehoolduses, aga sobib ka kodukasutuseks väga hästi. Rohkem infot leiab siit: https://superhands.ee/iot-seadmed/ (küsi kodulehe kaudu pakkumist) või  pöördu siia: https://eagronom.com/et/nutikas-ilmajaam-pollule/ E-agronom on Superhands OÜ koostööpartner. Eriliseks teeb selle asjaolu, et seadmed on andmepilvega ühendatud üle töökindla mobiilsidetehnoloogia (IoT), mis katab kogu Eesti ja võimaldab andmeid tuua ka kõige kaugematest punktidest.
Firma tegeleb jooksvalt oma ilmajaamade arendamisega, masstootmist hetkel ei ole. Eestis kasutab suuremal arvul Superspots ilmajaamasid näiteks Teede Tehnokeskus, mille andmeid kuvatakse avalikult näiteks siin: https://tik.teeilm.ee/ Ilmajaamu omavad ka üksikud tõsisemad ilmahuvilised. 



Superspot kodulehe vahendusel saate hiljem oma ilmajaama andmeid vaadata - valik erinevaid parameetreid. 


7. Fieldsense põlluilmajaam - eeskätt põllumehele mõeldud professionaalne lahendus. FieldSense täisautomaatne põlluilmajaam on arendatud täppisviljeluse töövahendina, mis mõõdab sademete hulka, tuule kiirust, õhu- ja mullatemperatuuri ning teisi ilma parameetreid. Jaama maksumus on 360 €/aasta + 520 € ühekordne liitumistasu. Uuri huvi korral rohkem siit: https://www.balticagro.ee/ilmajaam



8. Velleman WC244 - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajale. Hind Eestis 199 EUR. Selle hinna kohta hea ilmajaam (ajab asja ära), mis pakub erinevaid võimalusi. Paar edasimüüjat Eestis:  https://www.oomipood.ee/product/wc224_ilmajaam_tuul_rohk_sademed_jne_solar_app_wunderground ja http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ilmajaamad/WC224 Välismaalt leiab teisi Fine Offset lahendusi ka pisut odavama hinna eest. 

Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et Ecowitt, Ambient, Froggit, Velleman jne on kõik tegelikult Fine Offset toodangud, mis on lihtsalt ära bränditud erinevate nimede alla. Tootjaleht asub siin koos erinevate jaamadega: http://www.foshk.com Fine Offset jaamad on üldiselt heal tasemel, tasukohased ja ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Peale kleebitud nimede (kloonide) maatriks: https://www.wxforum.net/index.php?topic=40730.0


9. Netatmo ilmajaam - sobib pigem tavakasutajale, lihtne paigaldus (saadaval ka Eesti poodides)  - https://www.hinnavaatlus.ee/555891/netatmo-weather-station/ Võimalik sensoreid indivuduaalselt osta.


neljapäev, 18. veebruar 2021

laupäev, 13. veebruar 2021

Simuna ilmavaatluste ajalugu

Teadaolevalt pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates 19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1. 


Joonis 1. Eesti ilmajaamade võrk kuni 1917. aastani (allikas: Eesti Loodus)

Hiljem Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2). 

Täpsed koordinaadid: 59°02'49'' ja 026°24'18''


Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv) 

Vaatlusväljak koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende vahel asuvas Väike-Maarjas.



Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)


Umbes täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane postkontor.

Täpsed koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10'' 




Joonis 4. Simuna vaatlusposti asukoht 1968-1985 (foto: Google Maps)


Joonis 5. Simuna HMP koos vaatlusväljaku asukohaga 1956 (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)

Simuna vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:

  1. 1954-1960 XI: Linda Leesmaa

  2. 1960 XII-1970 III: Helmi Simon

  3. 1970 IV-1972: B. Lippus

  4. 1973-1976 Linda Leesmaa 

  5. 1976-1985: Mart Rohulaan

Lisaks leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus, sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud. 


Joonis 6. Säilinud vaatluspäevikud 

1954. aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)  


Kasutatud veebiallikad

Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf