Leheloend

pühapäev, 24. oktoober 2021

Eesti erailmajaamad ja teeilmajaamad

Koostasin nimekirja populaarsematest lehekülgedest, kus kuvatakase Eestis paiknevate erailmajaamade ja teeilmajaamade andmeid.

1. Wunderground - https://www.wunderground.com/wundermap (erailmajaamad) 



2. Teeilm, Tark Tee - https://tik.teeilm.ee/ või https://tarktee.mnt.ee/ (sisaldab ka Ilmateenistuse jaamu)
 

3. Weathercloud - https://app.weathercloud.net/map# (erailmajaamad)


4. Netatmo - https://weathermap.netatmo.com/ (erailmajaamad) 


5. Euweather - https://euweather.eu/ (erailmajaamad + Ilmateenistuse jaamad)


6. Weatherlink - https://www.weatherlink.com/map (Davise erailmajaamad) 


kolmapäev, 4. august 2021

Ilmajaam koju - erinevate mudelite soovitusi

Davis Vantage Pro 2 / Pro Plus - sobib eeskätt tõsisemale ilmahuvilisele (hinnavahemik Amazonis 700-1500 EUR). Võimalik osta otse Davise kodulehelt, aga sellisel juhul tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Soovitan tellida Saksamaa Amazonist, odavam. Vastupidav, suurepärase täpsuse ja väga paljude lisavõimalustega ilmajaam. Ilmahuviliste kogukondades laialt levinud juba üsna pikka aega, ei vaja pikemat tutvustust. Võimalik on sensoreid erinevatesse kohtadesse paigutada. Rohkem infot leiab selle mudeli kohta siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-pro2

METEOHELIX® IoT PRO - päikeseenergial töötav, IoT (asjade internet) tehnoloogiaid ja andureid kasutav nutikas ja üsna täpne mikroilmajaam, mille hind algab 598 eurost. Kallimad lahendused, mida antud ettevõte pakub, maksvad üle 1000 ja isegi üle 2000 EUR. Sobib eeskätt tõsisemale ilmahuvilisele, kelle jaoks on täpsus väga oluline. Odavam lahendus mõõdab õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku ja päikesekiirgust (ning intensiivsust). Lisaraha eest on võimalik juurde osta lisasensoreid, nagu näiteks sademetemõõtja, anemomeeter jms.

MeteoHelix®  mikroilmajaam suudab täita Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) kehtestatud kvaliteedistandardeid kliimavaatluste jaoks kõikides ilmastikutingimustes. Seda hinnatakse kogu maailmas ja see kasutab juhtmevabaks andmeedastuseks LoRaWANi, Sigfoxi ja NB-IoT-i.

"Narrowband-Internet of Things (NB-IoT) on võrgutehnoloogia asjade interneti valdkonnas. See annab võimaluse luua suhtluse seadme ja lõpptarbija vahel ja väikeseid andmete hulkasid ühest kohast teise edastada, tehes seda madala energiakuluga ja mõistliku hinnaga pika aja jooksul. Asukoht ei loe, see sobib ka hästi nendesse kohtadesse, kus levi on kehv. 

Soovitan soojalt ja rohkem infot leiab siit: https://www.baranidesign.com/meteohelix-pro-weather-station - nii selle, kui ka kallimate lahenduste kohta. Erinevad paketid: https://www.baranidesign.com/weather-station-packages

Davis Vantage Vue - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele (hind Amazonis koos saatmiskuludega 540 EUR). PRO versioonist odavam, aga samuti töökindel ja suurepärase täpsusega ilmajaam. Ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Sensoreid pole võimalik indivuduaalselt paigutada erinevatesse kohtadesse.Võimalik osta otse Davise kodulehelt, aga tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Soovitan tellida Saksamaa Amazonist, odavam. Uuri ilmajaama kohta põhjalikumalt siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-vue 



Minu Davis Vantage Vue ilmajaam 

Kui teil on huvi Davise ilmajaamade vastu, siis soovitan osta WeatherLink Live (WLL). Sellisel juhul pole konsooli vajagi andmete edastamiseks. WeatherLink Live'i seade saadab teie ilmajaama andmeid WiFi või Etherneti kaudu otse WeatherLink Cloudi ja WeatherLinki mobiilirakendustesse. Kui WLL on korralikult eelseadistatud, saate oma ilmajaama andmeid ööpäevaringselt vaadata nii Weatherlink kodulehelt kui ka mobiilirakendusest isegi kodust eemal olles, kui internetiühendus on tagatud. 

Kui WLL sisse on paigaldatud patareid ja teil peaks juhuslikult kodus voolukatkestus esinema, siis ei ole põhjust muretsemiseks, kuna andmevahetus õues oleva ilmajaama ja WLL vahel jätkub, samas katkestuse ajal te uusi andmeid laekumas ei näe. Kui vool on taastatud, siis hakkab seade andmeid koheselt Weatherlink keskkonda üles laadima ja pärast näete neid tagantjärele. Uuri rohkem siit lehelt: https://www.davisinstruments.com/pages/weatherlink-live Võimalik osta eraldi, aga müüakse ka komplektina (ilmajaam + konsool + Weather Link Live või ilmajaam + Weather Link Live). Lisaks on veel erinevaid häid lahendusi, mille kohta saab lähemalt uurida Davise kodulehelt. 


Weatherlink pakub oma kasutajatele ka erinevaid pakette: BASIC (tasuta), PRO ja PRO+ (tasulised - kuumaks sõltuvalt paketist). Tasuta versioonis on kuvatav andmete hulk piiratud, vähe lisavõimalusi.  Aga soovitan soojalt kaaluda PRO paketi soetamist - näeb kõiki oma andmeid nii tabelites kui ka graafikutel. PRO versiooni eest tuleb maksta 3,4 EUR kuus, mis teeb ligi 41 eurot aastas. Aasta kohta pole see nii palju arvestades kui palju võimalusi teile pakutakse. All on mõned näited graafikute kohta, mida PRO versioon pakub - graafikuid saab ise kohendada - muuta värve, parameetreid, liigutada neid jne. 




Superspot Weather - Eesti ettevõtte Superhands OÜ loodud multifunktsionaalne mini-ilmajaam - mõeldud kasutamiseks eelkõige põllumajanduse ja teehoolduses, aga sobib ka kodukasutuseks.  

Puuduvad liikuvad osad. Lihtsasti paigaldatav - kohe toimiv. SuperSpot Weather on loodud kasutamiseks välitingimustes ning selle patarei kestab 3 aastat. Seade mõõdab mullatemperatuuri, mullaniiskust, õhutemperatuuri, õhuniiskust, tuulesuunda ja -kiirust. Sademete andur on alles arendamisel - hetkel näitab väärtusi, millest saab ainult järeldada, kas sajab ja kas sadu on nõrk või tugev. Iga 10 minuti järel edastatakse kogutud andmed pilve, kuhu on erinevatest seadmetest mugav ligi pääseda ning andmeid vaadata. Eriliseks teeb selle asjaolu, et seadmed on andmepilvega ühendatud üle töökindla mobiilsidetehnoloogia (IoT), mis katab kogu Eesti ja võimaldab andmeid tuua ka kõige kaugematest punktidest. 

Firma tegeleb jooksvalt oma ilmajaamade arendamisega, masstootmist ei ole. Ettevõte on müünud oma jaamu ka välismaale, näiteks Poolasse ja Lätti. Superhandsi jaamu kasutatakse Poolas peamiselt põllumajandussektoris. Eestis kasutab neid näiteks Teede Tehnokeskus, mille andmeid kuvatakse avalikult siin: https://tik.teeilm.ee/ 

Rohkem infot leiab siit: https://superhands.ee/iot-seadmed/ (soovitan küsida kodulehe kaudu pakkumist) või  pöörduda siia: https://eagronom.com/et/nutikas-ilmajaam-pollule/ E-agronom on Superhands OÜ koostööpartner.



Superspot kodulehelt saate oma ilmajaama andmeid jooksvalt vaadata - terve hulk erinevaid parameetreid. 


ECOWITT ilmajaamad - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele.  Hinnavahemik 160-350 EUR + lisanduvad saatmiskulud. Oma hinnaklassi kohta küllaltki hea mõõtmistäpsusega ja teevad töö hästi ära. Uuri erinevate mudelite ja võimaluste kohta täpsemalt siit: https://www.ecowitt.com/shop/homePage Sarnaseid ilmajaamu pakub ka Froggit (sakslaste poolt lihtsalt ära bränditud: https://www.froggit.de/). Froggit ilmajaamad Amazonis Soovitan soojalt!



Ambient Weather WS-2902C - sobib tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Kiidetud  mudel. Töötab WIFI baasil. Hind Ambientweather lehel 167 EUR, aga tuleb arvestada  saatmiskuludega. https://ambientweather.com/ Lisaks leiab sealt kodulehelt teisi sarnaseid mudeleid, aga hinnad on kõigil erinevad. Kui soovite Euroopast tellida, siis uurige pigem Froggit, Velleman mudeleid!



Sarnane mudel on ka minul, Froggit HP1000SE Pro (ehk Ambient Weather WS-2000)



Ambient Weather WS-5000 Ultrasonic Smart Weather Station - hea täpsusega ilmajaam tõsisemale ilmahuvilisele. Puuduvad liikuvad osad. Lihtne paigaldada, aga jaama seadistamine nõuab pisut rohkem aega. Andmete värskendused reaalajas iga viie sekundi järel. Ilmajaam töötab WIFI baasil. Hind on märksa krõbedam (koos saatmiskuludega Eestisse ca 587 EUR). Muidu väga asjalik! Uuri rohkem siit:




Fieldsense põlluilmajaam - eeskätt põllumehele mõeldud professionaalne lahendus. FieldSense täisautomaatne põlluilmajaam on arendatud täppisviljeluse töövahendina, mis mõõdab sademete hulka, tuule kiirust, õhu- ja mullatemperatuuri ning teisi ilma parameetreid. Kuigi tegu on asjaliku jaamaga , siis tuleb arvestada ka sellega, et jaama maksumus on 400 €/aasta  + 520 € ühekordne liitumistasu. Uuri huvi korral rohkem siit: https://www.balticagro.ee/ilmajaam või siit https://fieldsense.dk/et/ - küsi pakkumist. 



Velleman WC244 - sobib pigem tavakasutajale, aga ka suuremale entusiastile. Hind Eestis 187-199 EUR. Töötab WIFI baasil. Teeb oma töö hästi ära, arvestades jaama hinda ja võimekust. Kaks edasimüüjat: https://www.oomipood.ee/product/wc224_ilmajaam_tuul_rohk_sademed_jne_solar_app_wunderground ja http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ilmajaamad/WC224 

See pole küll enam kõige uuem mudel, aga kui otsite sarnast, pisut paremat, ent mitte väga kallist lahendust, siis soovitan soojalt kaaluda Froggit HP1000SE Pro soetamist läbi Saksa Amazoni. 

Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et Ecowitt, Ambient, Froggit, Velleman jne on kõik tegelikult Fine Offset toodangud, mis on lihtsalt ära bränditud erinevate nimede alla. Tootjaleht asub siin koos erinevate jaamadega: http://www.foshk.com Fine Offset jaamad on üldiselt heal tasemel, tasukohased ja ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Peale kleebitud nimede (kloonide) maatriksi leiab näiteks siit: https://www.wxforum.net/index.php?topic=40730.0

Netatmo ilmajaam - sobib pigem tavakasutajale (saadaval kohe ka Eesti poodides)  - https://www.hinnavaatlus.ee/555891/netatmo-weather-station/ Võimalik sensoreid individuaalselt osta. Kui oled tõsisem ilmahuviline ja plaanid omale ilmajaama soetada, siis isiklikult seda lahendust ei soovita.


neljapäev, 18. veebruar 2021

laupäev, 13. veebruar 2021

Simuna ilmavaatluste ajalugu

Teadaolevalt pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates 19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1. 


Joonis 1. Eesti ilmajaamade võrk kuni 1917. aastani (allikas: Eesti Loodus)

Hiljem Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2). 

Täpsed koordinaadid: 59°02'49'' ja 026°24'18''


Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv) 

Vaatlusväljak koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende vahel asuvas Väike-Maarjas.



Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)


Umbes täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane postkontor.

Täpsed koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10'' 




Joonis 4. Simuna vaatlusposti asukoht 1968-1985 (foto: Google Maps)


Joonis 5. Simuna HMP koos vaatlusväljaku asukohaga 1956 (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)

Simuna vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:

  1. 1954-1960 XI: Linda Leesmaa

  2. 1960 XII-1970 III: Helmi Simon

  3. 1970 IV-1972: B. Lippus

  4. 1973-1976 Linda Leesmaa 

  5. 1976-1985: Mart Rohulaan

Lisaks leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus, sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud. 


Joonis 6. Säilinud vaatluspäevikud 

1954. aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)  


Kasutatud veebiallikad

Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf