Leheloend

Pühapäev, 28. september 2014

Meenutades 20 aasta tagust Estonia laevahukku: milline oli sel ajal sünoptiline pool ja ilm?

Estonia laevahukk on rahuaja ilmselt suurimaid katastroofe, millest teab küll iga eestlane. Laev uppus 28. septembril 1994 kella 00.55 ja 02.03 vahel, kui sõitis Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest, kellest pääses vaid 137. Hukkunud 852 inimese surnukehast leiti ainult 95. Vrakk asub Utö saare lähedal 70-80 m sügavusel. Seda ei ole üles tõstetud, küll aga tõsteti vöörvisiir 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ja viidi Soome Hankosse, hiljem anti see üle Rootsi meremuuseumile (asus Rootsi Södertälje sadamas) ja lõpuks viidi Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

Videotõmmis 1994. aasta Aktuaalsest kaamerast, http://uudised.err.ee/v/eesti/83ca7aca-0809-4a4b-8df6-5efa97869f46

Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Seejärel ujutas vesi üle autoteki. Nagu katastroofide puhul ikka, tekitas Estonia hukk palju küsimusi ja erinevaid teooriad (sh vandenõuteooriaid), sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Muuhulgas on Estonia uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jpm.
Siinse artikli eesmärk pole siiski õhutada vandenõuteooriaid või püüda tõestada, et ametlik versioon on tingimata tõene ja puudusteta, vaid anda ülevaade sünoptilisest taustast ja ilmast: kui Estonia läks oma viimasele teekonnale, siis muutus ilm tormiseks. Mis siis atmosfääris toimus ehk millest selline torm? Kuidas üldse jõudis ilm sellise tormini? Kui tugev see oli ja millised oli ilmaelemendid (pilvisus, sademed, tuule kiirus, temperatuur, õhurõhk) 1994. a septembri lõpus?


Sellisena nägi välja parvlaev Estonia


Räägime pisut lähemalt tsüklonite seeriatest:
Viimane väljendub tsüklonaalse tegevuse aktiveerumises Atlandi ookeanil ehk Põhja-Euroopasse jõuavad järjestikku läänetsüklonid. Need tekivad tavaliselt seeriana. Tsüklonite seeriad, mis tekivad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja talvel, on väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes ja võimaldavad muuhulgas prognoosida ilma. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega. Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi -  Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. 

Mis on tsüklon?
Lühidalt vastates: tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. 
Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhurõhk langeb lohu telge mööda tsükloni keskme suunas. Lohu teljeks on front, mis lähtub tsükloni keskmest ja mille ees õhurõhk langeb, kui taga tõuseb. Madalrõhkkond toob kaasa pilvise, sajuse ja tuulise ilma.


Loodetsüklon 14.10.2010, http://sat24.com/en/scan

27. septembril jõudis Norra merele üsna sügav (980 hPa) tsüklon. Paistab, et see oli tsüklonite seeria järjekordne tsüklon. Selle lõunaservas tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal osatsüklon, mis liikus süvenedes 28. septembriks Läänemerele. Avamerest kuni Loode-Eestini oli selle lõunaservas eriti suur õhurõhugradient (ilmakaardil paiknevad isobaarid üksteisele väga lähedal) ja sellest tingitud tugev torm. Hommikul ja lõunal püsis ilm vaiksena, kuid taevas oli tavalisest rohkem pilvi. Tagantjärele on siiski üsna hästi teada, kuidas ilm parvlaeva Estonia hukuööl sõites pidevalt muutus: Tallinnast väljudes oli tuul 27. septembri õhtul 10-13 m/s ja laine kõrgus kuni 2 meetrit. Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm muutus tuuliseks ja sajuseks (päeval oli veel päikeseline ja üsna rahulik olnud), kuid seda ei peetud eriliseks probleemiks. 
Siiski kella 20 ajal hakkasid esimesed tuulepuhangud juba 10 m/s piiri ületama. Tund-tunnilt registreeriti üha tugevamaid tuulepuhanguid. Kella 21:00 ajal ulatusid puhangud paiguti 16 m/s ja umbes kell 22 juba kuni 18 m/s. Ilm oli jaheda võitu, ilmselt võis sooja olla 7-10 kraadi, lained olid merel kõrged ja tuul muutus veelgi tugevamaks. Kella 23.00-1.00 vahel püsis tuule kiirus 20-24 m/s vahel, kindlasti esines võimsamaidki tuulepuhanguid. Mõned suuremad lained pürgisid ikka eriti kõrgele, lausa 7 meetrini pisut pärast südaööd.
Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm on tormine, aga see ilmselt ei olnud tegur, mis oleks neid väga häirinud (võib olla mõned muretsesid, aga laev oli ju suur ja kindel – ilmselt see rahustas). Lisaks sellele olid paljud harjunud sellise ilmaga merel sõitma.

Sellelt ilmakaardilt on näha, kus paiknesid madalrõhkkonnad ja kõrgrõhkkonnad 

See kaart illustreerib temperatuurivälja

Tsüklonite seeria järjekordne tsüklon liikus 1. oktoobril üle Lõuna-Soome, tuues Eestisse tormi. Paar päeva rahulikku ja jahedat ilma – ja uus tsüklon saabus peaaegu samasugust trajektoori mööda: tekkis osatsüklonina Põhjamerel, liikus üle Lõuna-Skandinaavia Soome lõunaosa kohale. Seega algas oktoober lausa kahe tormiga. 5. oktoobril jõudis Eesti kohale üsna nõrk osatsüklon – tormi enam polnud. 6. oktoobril pääses mõjule Lääne-Euroopa antitsükloni hari, milles arenes antitüklon Venemaa kohale. Samal ajal liikus Norra merele sügav tsüklon, nii et antitsükloniga tekkis Läänemere regioonis tugev vastasseis – 7. oktoober oli edelatormi päralt. Kohale tõi see ka tunduvalt soojema õhumassi, nii et hilissügisene nullilähedane (kohati miinuskraadid) öine ja +5-kraadine päevane temperatuur asendus maheda +10...+12 kraadiga. 10. oktoobril jõudis Eestisse lõunatsüklon, mille eel jõudis kohale troopiline õhumass, kuid see taandus sama ruttu kui oli saabunud. Seega võttis tsirkulatsioon korraks üsna huvitava pöörde. Kuu keskpaigas algas uus tsüklonite seeria, mis tõi järjestikuseid lääne- ja loodetorme.  


Viited:

See artikkel valmis koostöös minu hea sõbra Jüri Kamenikuga, aitäh sulle!

Kolmapäev, 24. september 2014

Läänetsüklonid kui peamised ilmakujundajad

Suvi on selleks korraks läbi, sest toimub läänetsüklonite läbimurre, nii et sügise esimest nädalat kujundavad peamiselt tsüklonid. Need toovad pilvise, tuulise ja aeg-ajalt sajuse ilma. Kõige tuntavam muutus on ilmselt see, et päeval jääb temperatuur alla 15 kraadi, samas nädalalõpp võib tulla jälle mõnusalt soe ent tuuline ja sajune.
    Kas on oodata ka sügistorme? Kuigi 23. ja 24. septembril on tsükloni tagalas üpris tuuline, siis päris tormiks seda nimetada veel ei saa. (GFS mudeli kohaselt on tõelisi torme oodata pärast 25. septembrit, Euroopa mudel nii tormilist tsüklonaalset arengut veel ei näita). Igatahes, mudelitel ja ilmakaartidel tuleb silm peal hoida.

28. september:
Mälestame...
Ööl vastu 28. septembrit 20 aastat tagasi läks merepõhja parvlaev Estonia, mille pardal oli kokku 983 inimest, kellest 137 suudeti ainult päästa. Südaööl puhusid merel võimsad tuuled ja laine ulatusid ka päris kõrgele. Laev kadus selles piirkonnas viibivate laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50. 
Aga milline oli ilm 2014. aastal 28. septembril siin Eestis? Ilm oli paljudes kohtades tuuline ja suurema sajuta, mõnel pool esines natukene sademeid, aga mitte palju. Päeva jooksul võis taevas näha palju pilvi, nagu kihtrünkpilvi, kõrgrünkpilv, pisut rünkpilvi ja palju teisi toredaid pilvekesi. Riigi Ilmateenistuse poolt väljastatud hoiatus kestis terve päeva: Edela- ja läänetuul saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s.



27. september:
Varahommikul sadas mitmel pool vihma ja tuul oli tugev. Õhtuks peaks olema tuul pisut vaibunud. 
     Hommikul hakkas taevas paljudes kohtades kiiresti selginema, aga mõnel pool püsis taevas ikka pilvisena, näiteks Lõuna-Eestis. Kohe täitsa mõnus tunne oli selge taeva all sügisvärve nautida, samal ajal, kui soe päike soojendas. Lõunal andis konvektsioon endast märku, tekkima olid hakanud rünkpilved. Muide hommikul nägin Simunas ühte võimast rünksajupilve, ka teised inimesed erinevatest elukohtadest teatasid rünksajupilvedest. Mida tunnid edasi, seda rohkem rünkpilvi ilmus taevasse, osad pilved olid ikka väga suured.

Kell 17.55:
Tuul on natukene enda võimsust kaotanud, aga tugevamaid tuuleiile esineb aeg-ajalt ikka sisemaal mitmel pool Eestis, ka siin Simunas. Merel on tuul tugevam, aga mitte nii vali, nagu see oli hommikul. Taevas on siin Simunas hetkel selge, ainult mõned kihtrünkpilved ja rünkpilved seilavad ringi.


Selle klõpsu tegin kell 08:59

Foto on pildistatud kella 09:02 ajal

Foto on pildistatud kella 09:03 ajal

Foto pildistasin kella 9:20 ajal

Foto on pildistatud kella 09:04 ajal

Foto on jäädvustatud kell 9:23


26. september:
Reedel asub Eestit mõjutama hetkel Norra merele jõudev väga äge tsüklon ja see laieneb jõuliselt üle Skandinaavia. Seetõttu on oodata ka meil järsku tuule tugevnemist. Mere kohal ja rannikualadel võivad tuulepuhangud prognoositavalt ulatuda kuni 23 m/s. Sisemaal on ka tuul tugev, puhanguti 12-15 m/s (täpseid numbreid pole kerge prognoosida, vahel osutavad puhangud prognoositavast isegi tugevamaks, vahel nõrgemaks). Seega õhtul pole ikka hea mõte paadiga merele minna! Ilm on valdavalt soe, õhutemperatuur jääb päeval +12...+16 kraadi vahele.


Kell 23.15:
Tuul on märgatavalt tugevam nii merel kui ka sisemaal. Osad tuulepuhangud ulatuvad merel vahel kuni 20 m/s. Siin Simunas ka ümber ringi muudkui kohiseb.



Kell 20.00-21.30:
Olen juba pingsalt jälginud Riigi Ilmateenistuse andmeid tuule kiiruste kohta. Kella 20 ajal mõõdeti kõige tugevam puhanguline tuul - 20,4 m/s - Vilsandil. See on hetkel üks tugevamaid tuulepuhanguid, mis täna mõõdetud. Ilmselt on oodata veelgi tugevamaid puhanguid! Kella 21 ajal on mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang samuti Vilsandil - 19,0 m/s, keskmine tuule kiirus 13,6 m/s, aga näiteks Mõntul mõõdeti keskmiseks tuule kiiruseks 13,9 m/s. Raporteerin ilmast Simunast, tuul on juba tunduvalt tugevam kella 21:25 seisuga.


Kell 17.35:
Hommik oli ilma poolest mitmel pool Eestis rahulik, ainult rannikualadel ja merel oli tuul märksa tugevam kui sisemaal. Meieni tuli ka teateid tihedast udust, see on märk sellest, et niiske ja soe õhumass on kohale jõudnud. Lõunal hakkas tuul paljudes kohtades tugevnema, tsükloni serv oli juba Eestini ulatanud. Hilisõhtuks on oodata veelgi tugevamat tuult, üritan teid ilmaga kursis hoida!



25. september:
Juba öö algas mõne inimese jaoks huvitavalt, nimelt andis äike endast märku. Hiiumaal anti öösel teada müristamisest ja pisut hiljem ilmus ühe inimese foto välgukumast tema Facebook´i seinale. Tihedad vihmahood ja äike ei andnud öösel täielikult alla ja juba hommikul olid uued rünksajupilved koos äikesega saarte lähedal. Täna määrab meie ilma Stockholmi kohal olev väike osatsüklon. Päeva jooksul lisandub juurde soojemat õhku ja seetõttu sajab mõnel pool vihma. Ilm püsib endiselt tuulisena mitmel pool Eestis. Saarte ümbruses on ka väike äikesevõimalus!


Jäädvustasin ühe mõnusa pildi Jõgeva linnas õhtul kella 18:36 ajal.




24. september:
Öösel oli veel mitmel pool taevas pilvine ja õhk üsna jahe. 23. septembri hilisõhtul võis näha, kuidas kastepunkt oli langenud näiteks Loode-Eestis ja Lääne-Eestis miinuskraadideni. Hommikul vaatas juba vastu sinine taevas ja termomeetri näit oli siin Jõgeval 0 kraadi lähedal, mitmelt poolt laekus teateid miinuskraadidest ja öökülmast. Kuna minu termomeeter asub maapinnast umbes 3,30 m kõrgusel ja rõdunurgas, siis täpset tulemust on alati raske saada. Inimeste isiklikud termomeetrid asetsevad erinevatel kõrgustel ja näiteks erinevates kohtades, sellest tulenevad ka erinevad mõõtmistulemused. Samal ajal, kui minu termomeeter näitas napilt 1 kraad sooja, siis Siimustis oli mõõdetud õhutemperatuuriks 3 kraadi külma. Kuid nagu öeldakse: "Oma silm on kuningas", Jõgeval olid küll autode tuleklaasid jääs ja maapinnal lebas  õrn härmatis. See, mis on 3 m kõrgusel ja see, mis on 3 m madalamal, see kõik on väga erinev! Edaspidi üritan seda artiklit siin täiendada.

Kell 00:00-1:30
Ööl vastu 25. septembrit teatati Hiiumaalt äikesest, kuuldi müristamist ja üks inimene nägi ka välke ning tabas isegi välgukuma pildile (pilt oli liiga üle valgustatud). Panen siia juurde ka Lightningmapsi foto.



Kell 23:15:
Juba mitu tundi on sadanud Eestis vihma, mitmel pool on sadu olnud tugev. Tuul kogub ka muudkui võimsust ja andmeid vaadates on näha, kuidas tugevamad tuulepuhangud ja keskmised tuulekiirused suurenevad. Kella 23 seisuga oli mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang - 20,1 m/s - Kihnu saarel. Kõige nõrgem tuulepuhang pärineb Valgast - 5,8 m/s.
Saartel püsib ka väike äikesevõimalus.



Kell 20:30:
Mõnel pool Eestis on sadu juba kohati tugev. Ilmateenistuse andmete kohaselt sadas kella 20 paiku Lääne-Nigulas vihma koos lumega. See on täiesti võimalik arktilise õhumassi puhul! Samas võis sadada ka lörtsi, praegu ei oska täpselt öelda, äkki oli sensori viga, mis andis sellised tulemused? Eks see selgub alles hiljem.



Kell 19:30
Õhtul väljastas Riigi Ilmateenistus uue ja tiba karmima hoiatuse: 24.09 õhtul ja 25.09 öösel lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-23 m/s.
Kella 19 seisuga oli mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang Vilsandil - 21,5 m/s.
Vihmahood on jõudnud juba Kesk-Eestini!



Kell 16:30:
Lääne poolt tulev sajuala on juba Saaremaa ning Hiiumaa ületanud ja liigub kiiresti sisemaa suunas. Enne seda oli siin Jõgeval näha, kuidas kihtrünkpilved vallutasid praktiliselt kogu taeva. Lisan siia teksti juurde ka radaripildi.



Kell 15:30:
Lõunal väljastas Riigi Ilmateenistus hoiatuse, ööl vastu 25. septembrit on oodata tuule tugevnemist, merel võivad tuulepuhangud ulatuda kuni 22 m/s.
Rohkem infot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

 Minu termomeetri näit kella 8:12 ajal

Jääs auto tuuleklaas, foto on jäädvustatud kella 8:24 ajal

   Hommikul olid juba Läänemaal ja Liivi- ja Soome lahel mitmed rünksajupilved tegutsemas. Sürgavere radarilt võis näha esialgu nõrku sajualasid, kuid sisemaal need laienesid ja liikusid esialgu loodest kagu poole, hiljem hakkasid pilved ka ida poole vähekese kalduma.
  Päeva esimene pool tulebki täna päikesepaisteline ja kuiv, mõnel pool esineb sademeid. Õhtul pilvisus tiheneb ja saartele jõuab uus sajuala, mis levib hiljem üle Eesti itta.


Väga huvitav satelliidipilt, kuidas  24. septembri hommikul oli Venemaa ja Valgevene kohal tihe pilveserv. Sellel samal fotol on näha ka hommikusi rünksajupilvi, mis tegutsesid Läänemaal, Soome- ja Liivi lahel.

Teisipäev, 23. september 2014

Sügis annab endast märku

  Juba nädal aega tagasi käivitusid ookeanidel esimesed väga võimsad tsüklonid, nüüdseks on  lääne poolt ka meieni jõudnud üks tormine tsüklon. Teine märk, mis tähistab sügise saabumist on kindlasti öökülm. Mitmeid päevi tagasi hakkasid ilmajaamad registreerima esimesi öökülmi, minuni saabus ka fotosid sellest, kuidas näiteks Lääne-Virumaal Simunas oli maapinnal härmatis.
  Alles olid meil ilmad soojad ja päikesepaistelised, kuid nüüd tuulised, jahedad ning tunduvalt sajusemad. 
 
  22. septembril jõudis Eestini tsüklon Gudrun, millega kaasnes kiire ilmamuutus. Päeval sadas mitmel pool vihma ja kohati oli sadu isegi tugev, sadu jätkus edasi ka õhtul. Hilisõhtul hakkas saartel tuul tugevnema, Ilmateenistus oli ennem seda juba hoiatuse väljastanud: Tsükloniga on kaasnenud tuule tõus, saartele on oodata puhanguid kuni 21 m/s, tormituuled! 22.09 õhtupoolikul tugevneb alates Loode-Eestist kirde- ja põhjatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s. 23.09. öösel tugevneb tuul üle Eesti.

   23. septembri hommikul sadas veel mitmel pool vihma ja tuul oli ka sisemaal märgatavalt tõusnud. Ilmateenistus väljastas uue hoiatuse, kogu Eesti märgiti 1. taseme hoiatuse alla: Põhja- ja loodetuul puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 18-21 m/s. 
Lõunal hakkasid kiiresti tekkima rünksajupilved, mis liikusid üle Eesti loodest kagu suunas tuues kaasa ka vihma, mõnel pool tuli vihma sekka ka märga lörtsi. Tuul oli õhtul veel tugev.

Kella 04:00 paiku mõõdeti Vilsandil kõige tugevamaks tuulepuhanguks 20,5 m/s, kella 06:00 ajal oli tugevaim tuulepuhang juba 21,2 m/s, samuti Vilsandi ilmajaamas mõõdetud. Jooksvaid andmeid saab vaadata siit:

 Kihtrünkpilved Jõgeva kohal kella 9:31 ajal

Minu termomeetri näit kella 10:19 ajal

   Järgnevatel päevadel püsib taevas endiselt pilves, ilmad tulevad sajused, pisut jahedad ning tuulised. 
Kuigi õhumass on külm, siis lund veel Eestisse oodata pole, aga lumekruubid või lörts pole välistatud. 
Midagi huvitavat ka meie põhjanaabrite juurest: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. 
Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm: http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/16339052