SISSEJUHATUS
Minu loovtöö teemaks on linnud ja nende talvine toidulaud. Valisin sellise teema, kuna hakkasin tundma huvi lindude pildistamise vastu.
Eestimaa on huvitav oma linnurikkuse poolest, kuna siinne looduse mitmekesisus tagab head elutingimused paljudele erinevatele linnuliikidele. Talvine periood on suurepärane aeg lindudega tutvuda. Iga linnuliik on üksteisest erinev, kuna neil on erinev iseloom ja käitumine.
Antud töö teema, ehk siis linnud ja nende talvine toidulaud, panevad paika ka töö kirjutamiseks vajalikud ülesanded- vaadelda linde talvisel perioodil ning jälgida nende käitumist ja toitumisharjumusi. Kuna mul ei ole varustust ega teadmisi lindude jälgimiseks nende looduslikus keskkonnas, ehk metsas või põldudel, pidin vaatlema inimeste läheduses elutsevaid ja nende poolt pakutavat toitu tarbivaid linde, mistõttu ei pruugi minu vaatlusandmed olla kooskõlas lindude tegeliku toidulauaga looduslikus keskkonnas, mille kohta hankisin infot erinevatest internetiallikatest.
Lindude uurimiseks tuli neid jäädvustada. Eriti on põnev on vaadelda linde, kes inimeste läheduses elutsevad ja toidulaual söömas käivad. Ma sain aru, et linnud on vahvad ja ilusad.
Lindudel on selline mõju, mis tõmbab mind nende poole. Mulle meeldib nende värvikirevus ja kaunis laul. Põnev on jälgida, kuidas erinevad linnud söögimajas käituvad. Vaatlesin linde põhiliselt hommikuti ning päeval, ei kasutanud abivahendeid, nagu binoklit, seega nägin vaid maja lähedal käivaid linde.
Enamasti vaatlen ma linde oma maakodus nimega Simuna. Hommikuti käin ma õues linnulaulu kuulamas. Samuti on jälgitav, kuidas linnud käituvad segavate mõjude ajal, kui neid häirib inimene või loom. Minu töö eesmärgiks oli pildistada linde, kes külastavad talvist söötmiskohta.
Järgnevalt tutvustan erinevaid linde ja nende käitumist. Esimeses peatükis kirjeldan lindude vaatlemise protsessi ning oma tegevust, teises peatükis annan lindude kohta lühikese ülevaate koos piltidega.
LINDUDE VAATLEMINE
Lindude vaatlemine oli minu jaoks väga huvitav ning andis mulle palju uusi teadmisi ja huvitava kogemuse. Enamasti jälgisin linde talvisel perioodil, aasta 2012 lõpus ning 2013 esimestel kuudel, seega talve keskel.
Nende juures märkasin ma mitmeid erinevusi. Osa lindudest käitus üldse teistmoodi, kui teised. Sain koheselt aru, et lindudel on erinev käitumine ja iseloom, nagu teistelgi loomdael. . Osad linnud olid agressiivsemad oma liigikaaslaste suhtes, teised aga rahulikumad. Agressiivsemad linnud olid meie toidulaual enamasti rohevindid. Nemad tahtsid toidulaual viibida üksi, ilma et keegi neid söömise ajal tülitaks, kuid lõpuks andsid agressiivsemad linnud järgi ja lasid teistel lindudel ka rahus toidulaual viibida. Meie toidulauda ei külastanud ainult agressiivsed linnud, vaid ka rahulikumad linnud, kes said üksteisega sõbralikult läbi. Linnud haarasid noka vahele toitu ja lendasid koos oma toiduga eemale seda sööma.
Linnud toitusid meie toidulaual erinevast toidust. Vahel pakkusid neile huvi sihvkad ja seemned, kuid teinekord maiustasid nad suure pekitüki küljes.
Linde võis märgata igal pool enda ümbruses. Mõned linnud istusid puude okste peal, teised jälle põõsastes või hüplesid lumel ning trepil. Iga päev võis näha üha uusi linde külastamas meie aeda ja toidulauda. Kohati oli aias linde rohkem, kui neiloli vaja toitu või aega puhkamiseks. Linde vaatlesin ma päev päeva järel, sest ma tahtsin uurida, et millised linnud üldse külastavad meie toidulauda ja meie maakodu ümbrust.
Samuti jälgisin ma õhutemperatuuri ja panin kirja linnud, kes külastasid igal päeval toidumaja, sest see aitas mul paremini välja selgitada lindude külastamisarvu.
Päevil, mil õhutemperatuur oli vägagi madalale langenud, oli kohe näha, et lindude külastamisarv on poole suurem, võrreldes seda soojema ilmaga.
Toitu käisid otsimas mitmed linnud. Koheselt paistis mulle silma see, et linnud ei ole arad,
vaid nad julgevad käia toidulaual, ilma, laseksid end kellestki või millestki häirida.
Toidulaual viibisid erinevad linnud. Tore oli jälgida lindude kirevaid värvusi vägagi lähedalt.
Linnud, kes külastasid meie toidulauda olid järgnevad: rasvatihane, sinitihane, rohevint, leevike, põldvarblane, koduvarblane, põhjatihane, musträstas, suur-kirjurähn, pasknäär ja puukoristaja. Kõik need linnud pakkusid vaatlemisel huvi Mõni neist tegutses omamoodi. Osa neist ei soovinud üldse inimese läheduses viibida ja sellepärast tuligi käia linde vaatlemas ka väljaspool aeda. Väljaspool aeda märkasin ma paljusid linde, kes ei olnud külastanud meie toidulauda.
Jälgides linde erinevates paikades, sain kohe aru, et osad linnud kipuvad inimestest eemal olema.
22.detsembril kohtasin ma ootamatult lindu, keda ma polnud varem näinud. Tol päeval oli õhtemperatuur -17 kraadi. See lind viibis meie aias vägagi kaua.
Mind vaevas see, et ma ei osanud alguses välja selgitada, et mis linnuga on tegemist. Pärast mitut päeva uurimist sain teada, et tegemist on musträstaga. Tänu temale sain ma omale uusi teadmisi.
Emaslinnu värvus on isaslinnu omast täiesti erinev ning selle pärast ei osanudki ma kohe lindu ära määrata.
23.detsembril külastasid järjekordselt linnud meie söötmispaika. Õhutemperatuur oli -15 kraadi. Esmakordselt märkasin ma lindu, kellega ma polnud kunagi kokku puutunud. See lind oli vägagi värvikireva sulestikuga. Tegemist oli pasknääriga, kes istus puuoksal.
LINDUDE KIRJELDUSED
Jälgimisperioodil söögimaja külastanud linnud olid väga erinevad, nagu ka eelnevalt mainitud sai. Järgnevalt lisan töösse lindude pildid, keda mul õnnestus jäädvustada ning kirjeldan iga liiki lühidalt.
Rasvatihane (Parus major) on Eestis üks tavalisemaid linde, kes pesitseb linnades, maakodudes jne. Rasvatihase kurgualune ja lagipea on musta värvi ning kurgu alt läbi kõhualuse, kuni sabani, kulgeb musta värvi vööt. Rasvatihase kõhualune on kollakat värvi. Oma kaalupoolest on rasvatihane kerge lind. Teda võib kohata nii päeval kui ka öösel, kuid pimedas on teda raske märgata. Rasvatihaselt on võimalik kuulda mitmeid erinevaid häälitsusi, mida paljud linnud ei suuda teha.
Suvel on rasvatihase põhitoiduks selgrootud loomad ning talvel eelsitab ta süüa seemneid ja marju.
Põhjatihane (Parus montanus) on üpriski väike lind. Temal on kohev sulestik. Põhjatihasel on valged põsed ning pealagi on musta värvi. Tema keha alumine pool on kergelt beežikas. Põhjatihane on levinud ka igasugustes sega-ja okasmetsades. Tema toiduks on putukad ja teised selgrootud loomad. Talvel toitub rohkem marjadest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud talvel.
Rohevint (Carduelis chloris) on umbes varblase suurune, aga erinevalt teistest vintidest on temal teistsugune nokk. Emaslinnu ja isaslinnu sulestik on erinev. Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall. Tema elupaikadeks on aiad, metsa servad...
Rohevint on jällegi segatoiduline lind. Suvel eelistab ta peamiselt sipelgaid ja teisi putukaid. Sügisel lendavad rohevindid tagasi soojale maale. Tegemist on agressiivsema linnuga, kellele meeldib toituda söögimajas, aga selleks peletab ta teised vähem agressiivsemad linnud sealt eemale.
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on väga levinud rähniliik Eestis. Tema on ilusa värvikireva sulestikuga lind. Keha alumine pool on valge. Pea kiirusuled on tal musta värvi tooniga ja laubal valge laik. Elupaikadeks on enamasti suur-kirjurähnil mets ja aiad. Suvel toitub ta enamasti putukate munadest ja vastsetest. Suur-kirjurähn on lind, kes ostsib oma toitu hoolikalt. Talvisel perioodil sööb peamiselt pähkleid, seemneid jms toitu. Meie söögimaja läheduses kasvab sarapuuhekk ja aias kasvab suurte kuivand okstega põlispuid siis on rähn meie aias nii suvel, kui talvel sage külaline, maiustades sarapuu pähklites ja kõdupuus pesitsevate röövikutest.
Leevike (Pyrrhula pyrrhula). Isaslinnu puguala, kõhualune ja rind on punast värvi. Leevikestel on vaikne laul, mis kõlab kaunilt. Emaslinnu puguala on pruunikashall, rind ja kõhualune on hoopis helepruunid. Toidulaual käituvad isaslinnud vägagi viisakalt. Nad lubavad ainult emaslindudel toidulaual toitu süüa. Leevike toitub samuti seemnetest, erinevate viljapuude pungadest ja marjadest. Elupaikadeks eelistab kuuse-segametsi ja parke. Leevikest ohustavad tavaliselt röövlinnud. Leevikestel on huvitav nokk, sest kevadeti tekivad isaslinnu ja emaslinnu noka külge paunad, millega toidavad nad poegi.
Puukoristaja (Sitta europaea) Puukoristaja on kaunis lind sinihallika selja ja valge kõhuga. Puukoristajat võib märgata erinevates metsades, parkides ja aedades.
Ta on putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad ja nende munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Puukoristajal on samuti mitut erinevat laulu, mida tal meeldib laulda. Puukoristaja on osav ronija ja üks vähestest lindudest, kes suudab pea alaspidi mööda puutüve liikuda.
Pasknäär (Garrulus glandarius) on väga värvikirev lind. Pasknäär on roosakas-hallika-pruuni värvusega lind. Ta võib elada, kuni 17-aastaseks. Pasknäär elab suuremates okas- ja segametsades üle Eesti. Enamasti võib teda ikka kohata ikka metsades, kuid toitu käib ta otsimas väljaspool metsa. Inimese lähedusse ta tavaliselt ei kipu tulema. Tema toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning ka taimne toit.
Musträstas (Turdus merula) Tal on ilus kollane nokk. Isaslind on musta värvi ja emaslind on pruunikat värvi. Emaslinnu kõhualune on pruunikat värvi, kuid isaslinnu kõhualune on mustavärvi. Neil on samuti kohev sulestik. Emaslinnu tiivad on pruuni tooniga, aga isaslinnud tiivad on musta tooniga. Tema elab pigem Lääne-Eestis ja kõiksugustes linnades. Toitub peamiselt marjadest ja teistest viljadest ning samuti eelistab ta selgroogseid loomi süüa. Üks tema vaenlastest on kass, kes võib musträsta vahel kinni püüda.
Puutusin kokku teiste lindudega, keda ma ei saanud jäädvustada. Ülejäänude lindude kirjeldused on kirjas allpool.
Sinithane (Parus caeruleus syn). Pea ülemine pool on sinist värvi, välja arvatud tema valge laup. Samuti on tal valge vööt kuklal. Pesa võib ta teha puuõõnde, vahel niiskesse metsa vee lähedale. Sinitihane otsib omale toitu puuokstelt, põõsastelt ja isegi lehtedelt. Talvel langeb ta vahel lumele, et korjata sealt putukaid. Ta külastab ka inimeste pandud toidulaude, kus ta leiab omale seemneid. Vahelduseks sööb ta ka liblikaröövikuid ja ämblikke.
Põldvarblane (Parus caeruleus syn) Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punakaspruun ja põsk valkjashall. Teda märkab enamasti igal pool, näiteks linna parkides ja kalmistutel. Toiduks on tal enamasti putukad, seemned, pungad ja isegi toidujäätmed.
Koduvarblane (Passer domesticus) on kõigile hästi tuntud lind. Isaslinnule on iseloomulik tuhkhall pealagi. Koduvarblasel on samuti jäme nokk. Emaslinnu pea on ühtlaselt pruunikashalli tooniga. Enamasti elab linnades, sest ta väldib metsi. Koduvarblane toitub putukatest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud-
KOKKUVÕTE
Lindude jälgimisel ja vaatlemisel omandasin omale uut ja põnevat informatsiooni, mida ma varem ei teadnud. Jõudsin selgusele, et külma ilmaga külastavad linnud rohkem toidulauda, kui sooja ilmaga. Märkasin, et osad linnud on agressiivsemad, aga teised on rahulikumad. Mõned linnud ei armasta olla inimese läheduses, sest see häirib neid. Veel jõudsin selgusele, et igal linnul on erinev iseloom ja käitumine teiste lindude suhtes, ning et igale linnule meeldib erinev toit. Lindudel on erinev elupaik. Kogu vaatlemine tasus ära, sest nüüd ma tean, mida linnud teevad ja mis neile toidulaual meeldib.
8. klassi loovtöö: Kairo Kiitsak (Jõgeva Ühisgümnaasium) - 2013
Kasutatud kirjandus
1. http://www.looduskalender.ee/node/2525
2. Suur-kirurähn: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DENMAJ2.htm
3. Leevike: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=248
4. Puukoristaja: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/SITEUR2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=213
5. Pasknäär: http://et.wikipedia.org/wiki/Paskn%C3%A4%C3%A4r
6. Musträstas: http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr%C3%A4stas
7. Sinitihane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=191
8. Põldvarblane: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PASMON2.htm
9. Koduvarblane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=187
10. Põhjatihane: http://www.looduskalender.ee/node/6012 ja http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275
11. Rasvatihane: http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275 http://www.looduskalender.ee/node/6012
12. Erik Kumari „Eesti Lindude Välimääraja“ 1984