14. jaanuaril liikus tsüklon Peterburi lähistelt edasi Valgemere suunas. Madaalrõhkkonna mõju on hakanud nõrgenema. Varasematel hommikutundidel püsis taevas mõnel pool osaliselt selgena. Samal ajal oli pilvisus tihedam näiteks Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis, kus sadas kohati lund. Selgemat taevast jagus ka siia Jõgevale. Endal õnnestus näha päikesetõusu koos suure valgussambaga. Vaatepilt oli äärmiselt kaunis. Õhk oli külm, sest õues valitsesid miinuskraadid. Hommikul oli õhutemperatuur paljudes kohtades -10 kraadist madalamale langenud. Mõnevõrra soojem oli ilm Põhja-Eestis ja saartel. Aktiivne mereefekt põhjustas kogu öö jooksul suurt lumesadu põhjarannikule. Samuti esines osades kohtades lume- ja pinnatuisku, peamiselt saartel ning rannikualadel. Hommikuse seisuga oli isegi Kirde-Eestis Jõhvi ümbruses lumepaksuseks mõõdetud 39 cm. Kõige rohkem lund on aga endiselt Harjumaal Vanakülas. Tänaseks on lumesügavuseks mõõdetud seal 46 cm. Tõenäoliselt on tolles piirkonnas ka selliseid kohti, kus lumepaksus pürgib üle 46 cm. Kahjuks või õnneks muutuvad need arvud veel suuremaks, sest mereefekt pole lõppenud. Päeva teisel poolel lisandus taevasse taas rohkem pilvi. Õhtul oli taevas selgem peamiselt idapoolsetes maakondades. Põhjarannikul kestis mereefekt. Õhutemperatuur oli hakanud langema terves Eestis, kuid kõige kiiremini idapoolsetes maakondades, kus taevas püsis selgemana. Ööl vastu 15. jaanuarit võib õhutemperatuur sisemaal -15 kraadist madalamale langeda. Ööd muutuvad iga päevaga üha külmemaks. Seda põhjustab külmema õhu sissetung.
13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.
Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.
Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse või sellest kõrgemalegi. Seega võib ilm sulale minna. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused alles muutuvad!
12. jaanuari hommik algas Eestis pilviselt ja piirkonniti sadas lund. Kõikjal valitsesid miinuskraadid. Ööga lisandus paljudesse kohtadesse rohkelt lund juurde, puhus ka mõõdukas tuul ja seetõttu olid mitmele poole tekkinud tuisuvaalud. Kõige raskemini võisid läbitavad olla põlluvahelised teed. Hommikuse seisuga ulatus lumepaksus üle 20 cm näiteks Viljandimaa keskosas, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piiril ning ka Saaremaa idaosas. Kindlasti on veel teisigi piirkondi, kus lumepaksus võib olla napilt kuni 20 cm või natukene üle selle. Pärastlõunal jätkus lumesadu. Poola kohal tekkinud uus osatsüklon liigub tänase õhtu jooksul Valgevene kohale ja sealt edasi juba rohkem põhja või kirde poole. Eestis jätkub pilves, sajune ja tuuline ilm. Tänase seisuga julgen kinnitada, et ilma soojenemist pole veel sellel ega ka järgmise nädala alguses ette näha. Küll aga võib ilm soojemaks muutuda alles saabuva nädala lõpus. See lühiajaline soojalaine ei pruugi kaua kesta, aga täpset kinnitust on hetkel keeruline anda, sest sinna on veel piisavalt aega.
Kindlasti mäletavad inimesed seda, kuidas alles 20.12.2015 purustati Eestis üks kaua kehtinud soojarekord. Tegu on uue detsembrikuu absoluutse õhutemperatuuri maksimumiga. See mõõtmistulemus läks kirja Tartu-Tõravere ilmajaamas ja selleks oli 12,5 kraadi. Suur soojalaine ei mõjutanud samal ajal mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike. Sellest olid paljud inimesed vaimustuses ja ärevil, kuidas detsembri lõpus püsiisid veel nii soojad ilmad. Selliseid anomaaliaid tuleb tegelikult harva ette. Aga pärast soojalaine üleminekut olid hakanud juba paljud ilmamudelid talvisemate ilmade saabumist prognoosima Põhja-Euroopasse ja Ida-Euroopasse. Pikaajalised prognoosid pidasid õnneks paika ja suured talve armastajad said ka selle üle rõõmu tunda. Talvemeeleolu kasvas kindlasti paljudes. Aastavahetusel oli pilvisus Eestis üsna erinev. Mõnel pool võis näha ka selgemat taevast, aga suurem osa eesti rahvast pidi uue aasta saabumist tähistama pilvise taeva all. Öö möödus miinuskraadidega ja kohati sadas nõrka lund.
Mereefekt põhjarannikul 14.01.2016 (00:00-9:00 EET)
13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.
Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.
Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse või sellest kõrgemalegi. Seega võib ilm sulale minna. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused alles muutuvad!
GFS mudeli ennustus 23. jaanuariks
Euroopa mudeli ennustus 23. jaanuariks
12. jaanuari hommik algas Eestis pilviselt ja piirkonniti sadas lund. Kõikjal valitsesid miinuskraadid. Ööga lisandus paljudesse kohtadesse rohkelt lund juurde, puhus ka mõõdukas tuul ja seetõttu olid mitmele poole tekkinud tuisuvaalud. Kõige raskemini võisid läbitavad olla põlluvahelised teed. Hommikuse seisuga ulatus lumepaksus üle 20 cm näiteks Viljandimaa keskosas, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piiril ning ka Saaremaa idaosas. Kindlasti on veel teisigi piirkondi, kus lumepaksus võib olla napilt kuni 20 cm või natukene üle selle. Pärastlõunal jätkus lumesadu. Poola kohal tekkinud uus osatsüklon liigub tänase õhtu jooksul Valgevene kohale ja sealt edasi juba rohkem põhja või kirde poole. Eestis jätkub pilves, sajune ja tuuline ilm. Tänase seisuga julgen kinnitada, et ilma soojenemist pole veel sellel ega ka järgmise nädala alguses ette näha. Küll aga võib ilm soojemaks muutuda alles saabuva nädala lõpus. See lühiajaline soojalaine ei pruugi kaua kesta, aga täpset kinnitust on hetkel keeruline anda, sest sinna on veel piisavalt aega.
Kindlasti mäletavad inimesed seda, kuidas alles 20.12.2015 purustati Eestis üks kaua kehtinud soojarekord. Tegu on uue detsembrikuu absoluutse õhutemperatuuri maksimumiga. See mõõtmistulemus läks kirja Tartu-Tõravere ilmajaamas ja selleks oli 12,5 kraadi. Suur soojalaine ei mõjutanud samal ajal mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike. Sellest olid paljud inimesed vaimustuses ja ärevil, kuidas detsembri lõpus püsiisid veel nii soojad ilmad. Selliseid anomaaliaid tuleb tegelikult harva ette. Aga pärast soojalaine üleminekut olid hakanud juba paljud ilmamudelid talvisemate ilmade saabumist prognoosima Põhja-Euroopasse ja Ida-Euroopasse. Pikaajalised prognoosid pidasid õnneks paika ja suured talve armastajad said ka selle üle rõõmu tunda. Talvemeeleolu kasvas kindlasti paljudes. Aastavahetusel oli pilvisus Eestis üsna erinev. Mõnel pool võis näha ka selgemat taevast, aga suurem osa eesti rahvast pidi uue aasta saabumist tähistama pilvise taeva all. Öö möödus miinuskraadidega ja kohati sadas nõrka lund.
2016. aasta jaanuarikuu esimesel nädalal kujundasid Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa ilma põhiliselt aktiivsed antitsüklonid ehk kõrgrõhkkonnad. Need põhjustasid paljudes kohtades õhutemperatuuri langust ja hoidsid taevast enamus ajast selgena. Soojakraadid olid asendunud kiiresti miinuskraadidega ja viimased jäidki kauemaks püsima. Kõige enam mõjutas just Eestit Venemaa aladelt saabunud külm õhumass. Venemaa lääne- ja põhjaosas esines juba enne seda krõbedaid miinuskraade. Seal oli piirkonnati külma alla 35 kraadi.
Eesti mitteametlikes ilmajaamades registreeriti õhutemperatuuri näite, mis ulatusid kohati ligi -32 kraadini. Aga suuresti mängib rolli see tulemus, mis on mõõdetud ametlikus ilmajaamas. Näiteks Tartu-Tõravere ilmajaamas langes õhutemperatuur 8. jaanuaril -30 kraadini. Suur külm kandus lõpuks Skandinaavia kohale ja seal oli paiguti õhutemperatuuri -40 kraadi. Meil andis käre pakane pärast seda pisut järgi. Õhk oli mõnevõrra soojem ainult rannikualadel ja saartel. Huvitav on mõelda, et me elame pindalalt väikeses riigis, aga õhutemperatuuride kontrast on tihti üsna suur. Leppida tuli ka mõne pilvisema päevaga, sest tugevast survest tingimata õnnestus ikka mõnel tsüklonil saavutada ligipääs meie kohale. Need tõid Eestisse isegi lund. Pilvisemaid ja sajusemaid päevi jagus kõige rohkem saartele ja põhjarannikule. Seda põhjustas Soome lahel tegutsenud mereefekt. Tihedad pilved kandsid sinna pidevalt lund ja hoidsid taevast suhteliselt pilves. Ega taevas ei olnud seal kogu aeg pilves, vaid selginemisi tuli ka ikka ette. 11. jaanuari seisuga on mõnel pool põhjarannikul lumepaksuseks mõõdetud juba ligi 15 cm, kuid see veel muutub järgnevate päevade jooksul, sest paljudesse kohtadesse on oodata rohkelt lumelisa.
11. jaanuaril mõjutab meid madalrõhkkonna serv, mis liigub ühes lumesajuga üle Eesti rohkem põhja poole. Selle kese asub viimaste andmete kohaselt Rootsi lähistel. Meil püsib pilves ja tuuline ilm. Paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Sadu muutub laialdasemaks 11. jaanuari õhtul ja juba ööl vastu teisipäeva. Ennustuste kohaselt jõuab tsüklon 12. jaanuaril Valgevene kohale ja oodata on meil lumesaju jätkumist. Päeva jooksul sajuintensiivsus suureneb. Arvestama peab sellega, et liiklusolud muutuvad mitmel pool keerulisemaks. Tihe lumesadu ja tuisk saavad olema peamiseks häirivaks faktoriks liikluses. Sellist ilma jagub kohe paariks päevaks. Miinuskraadid jätkuvad samuti sellel nädalal.
Satelliidipilt kella 16:00 seisuga. Baltimaade kohal püsib tihe pilvisus ja sajab lund.
Täna sadas Elva ja Tõravere kandis vahelduva eduga hommikust õhtuni uduvihma, mis moodustas korraliku jäitekihi autoakendele ja lumele.
VastaKustutaTäitsa võimalik, et põhjustajaks võis olla ka jäävihm. Täna on palju teateid tulnud selle kohta, et autode aknad on jääs, lumekihil koorik jne.
KustutaTallinn on suur linn või suurlinn.
VastaKustutaÜks mu kesklinna tuttav ütles, et seal asendus tugev lumesadu juba keskpäevast alates nõrkadega ning teine tuttav Haaberstist ütles, et tugevad lumesajud kogu päeva kestnud. Lund nende sõnade kohaselt vastavalt 35 ja 45 cm piires.
Lisan juurde, et radariltki näha, kuidas mõlemalt poolt Tallinna lahte sajualad mööda tuhisevad. Ilmselt ka kesklinnast otse lõunasse jäävates lähikohtades (Rae, Kiili, Kose valdades) pole täna erilist sadu keskpäevast olnud.
KustutaSeega tundub tuttavate jutt usutav.
See on huvitav jah. Radaripildil näha, kuidas nad liiguvad nagu ribadena põhja poolt lõunasse. Seega mõnel pool võib rohkem sadada, mõnel pool vähem, nagu te juba põhjendasite. Minu suhtlusringkonnas olevad inimesed kurdavad Tallinnas samuti, et kogu päev on sadanud tugevasti lund. 14. jaanuariks on lumepaksus põhjarannikul piirkonniti üle 45 cm kindlasti.
Kustuta