Tõsisema tõuke loodus- ja ilmavaatlustega tegelemiseks andis 2010. a augustis möllanud äikesetorm, mis liikus üle Eesti lõunast põhja. Sel ajal viibisin peaaegu äikesetormi epitsentris Lääne-Virumaal Simunas. Märkimisväärseid kahjustusi esines mitmel pool Eestis. Ma polnud kunagi varem näinud sellist äikeseraju. Sealt hakkaski huvi loodus- ja ilmanähtuste vastu järk-järgult välja kujunema. Tänaseks moodustab looduse ja ilma pildistamine ühe osa minu igapäevaelust.
Rääkides natukene tehnilisest küljest ja pildistamisest, siis minu fotograafia aluseks oli lapsena täiesti tavaline digitaalkaamera. See oli kergesti kaasaskantav ja mahtus ka taskusse ära. Tänapäeva kompakt- ja peegelkaameratele jääb see suuresti alla enda tehniliste andmete poolest. Kuid alustuseks oli see täiesti paras kaamera, millega enda pildistamise oskuseid arendada.
Üldiselt nõuab fotograafiaga tegelemine rohkelt rahalisi kulutusi ja pidevat investeerimist, kuna uue fototehnika soetamine ja selle uuendamine on üsna kallis. Seetõttu kasutan mina just kasutatud peegelkaamerat, kuna seda oli odavam soetada.
Osade inimeste seas on levinud väide, et “hea” pildi saamiseks on vaja just kallist fotokaamerat. Ühes mõttes on see väide õige. Kui inimesel rahaga probleeme pole ja ta soovib tunduvalt kvaliteetsemat fotot, siis võib soetada endale parema ja kallima fotokaamera koos hea objektiiviga. Kuid iga inimese majanduslik olukord ei pruugi seda alati võimaldada.
Mina arvan, et alati ei pea olema väga kallis kompakt- või peegelkaamera. Vahel on just vastupidi, et mõne vanema ja kasutatud kaameraga saab samaväärse või hoopis parema tulemuse. Teeme ühe asja selgeks, kaamera taga on ikkagi inimene, kes seadistab fotoaparaati ja kes teeb sellega fotosid. Pildistamisel mängivad suurt rolli varasemalt omandatud oskused ja kogemused, mis võimaldavad teha paremaid fotosid. Nii on võimalik olla edukas!
Aitäh! Oled küll imeline, aga: räägi oma edulugu ka WMO-st, sest see huvitaks paljusid.
VastaKustuta