Leheloend

Kolmapäev, 16. märts 2016

2016. a märtsikuu teine pool kevadise soojusega meid veel ei üllata

18. märtsi varahommikul sadas  sisemaal veel tihedasti lund. Sadu oli seotud külma frondiga, mis liikus öösel loodest üle Eesti kagusse. Mõnele poole lisandus mitu sentimeetrit lund. Terve päeva vältel valitsesid Eestis enamasti miinuskraadid. Puhus mõõdukas/tugev põhja- ja loodetuul. Päeval hakkasid konvektsiooni mõjul arenema rünkpilved ja rünksajupilved. Suured rünksajupilved saabusid Soome lahe poolt ja liikusid lõunasse Mandri-Eesti suunas. Need põhjustasid üle Eesti lühiajaliselt mõõdukat või tugevat lumesadu ja isegi lumetuisku. Aeg-ajalt tuli lume sekka ka lumekruupe. Õhtuks ilm paranes, taevas selgines ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema. Õhutemperatuur võib ööl vastu 19. märtsi mõnel pool -10 kraadist madalamale langeda. Ilmad lähevad muudkui jahedamaks.

Talvine õhtupoolik Lääne-Virumaal Simunas 18.03.2016

17. märtsi hommikul oli ilm selgem ja päikesepaistelisem Lääne-Eestis ning Loode-Eestis. Idapoolsetes maakondades valitses tihe pilvisus. Terves Eestis olid valdavalt plusskraadid. Päeva jooksul tõusis õhutemperatuur mõnel pool ligi 9 soojakraadini. Pärastlõunal hakkas Skandinaavia keskosast külm front meile üha lähemale jõudma. Selle tulemusena läks ilm mitmel pool pilve. Taevast katsid peamiselt kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Õhtul jätkus pilvisuse tihenemine. Üle Soome lahe jõudsid ka mõned rünksajupilved, mis põhjustasid põhjarannikul ja Loode-Eestis kohati vihma. Ööl vastu 18. märtsi nihkub külm front koos tihedamate pilvedega üle Eesti, tuues kaasa sademeid. Välistatud pole nii vihm, lörtsi kui ka lumi. Samuti tugevneb põhja- ja loodetuul. Külma frondi üleminekul hakkab õhutemperatuur järk-järgult langema. Oodata on miinuskraade! Sõiduteedel võib esineda libedust.

Pilvine ja tuuline õhtu Jõgeva linnas 17.03.2016 kell 18:12

2016. a märtsi esimene nädal möödus Eestis nii kõrgrõhkkondade kui ka madalrõhkkondade mõjusfääris. Lumikate ei olnud palju vähenenud veebruarikuu lõpus, sest ilmad olid sel ajal veel võrdlemisi jahedad ning kiiret sulamist ei saanud toimuda. Kõige rohkem lund oli märtsi alguses Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, kus lumepaksus ulatus kohati kuni 30 sentimeetrini. Saaremaal ja Hiiumaal polnud lund praktiliselt üldse. Seal oli ilm hoopis kevadisem kui sisemaal.

Selgema taeva all langes õhutemperatuur Mandri-Eestis mõnel ööl ja varahommikul kohati -15 kraadist madalamalegi. Näiteks teisipäeval, 1. märtsi hommikul mõõdeti Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja ilmajaamas kõige madalamaks õhutemperatuuriks -16,8 kraadi. Kuna esines ka udu, siis öö jooksul tekkis pidevalt mitmele poole härmatis, millest suurem osa sulas päeva jooksul ära.

Sama nädala keskpaigas ja pärast seda muutusid ilmad aga pilvisemaks ning natukene soojemaks. Seda põhjustasid madalrõhkkonnad, mis tõid kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Tsüklonid põhjustasid õhurõhu langust ja tuule tugevnemist. Kuna niiskuse sisaldus õhus oli ka valdavalt suur, siis paljudes kohtades tekkis udu. Lisaks kõigele sellele suurenes ka sademetetõenäosus. Peamiselt sadas meil vihma, lörtsi ja isegi lund. Sajuhood olid enamus ajast nõrgad või mõõdukad.

Märkimisväärselt tugev lumesadu esines 8. märtsil näiteks Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, kus taevast langes alla mõne tunniga väga palju suuri lumehelbeid, sadu oli väga tihe. Lumikatte paksus suurenes eelnevalt nimetatud maakondades mitme sentimeetri võrra. Viljndimaal mõõtis üks kodanik enda joonlauaga lumehelbe läbimõõduks ligikaudu 8 sentimeetrit. Huvitav oli veel see, et Tartumaal ei sadanud samal ajal üldse lund, vaid seal tuli enamasti vihma või lörtsi. Selge näide sellest, kui erinev võib ilm olla Eestis.

Pärast 8ndat märtsi haarasid antitsüklonid uuesti võimust ja nende mõju avaldus ka meil siin Eestis. Selle tulemusna tõusis näiteks õhurõhk. Üha tihedamini hakkas esinema nii osalisi kui ka täielikke selginemisi. Üldiselt muutusid ilmad päikeselisemaks ja soojemaks. Ainult öösel või hilisõhtul langes õhutemperatuur veel siin-seal miinuspoolele ja puhus jahe tuul. Sademeid enam eriti ei esinenud.

Kuid mis saab edasi? Ilmad muutuvad igatahes talvisemaks. Neljapäeval, 17. märtsil kujundab meie ilma Põhja-Venemaa kohal laiuv madalrõhkkonna serv. Ilm saab olema paraku pilvisem, aga olulist sadu veel oodata ei ole. Samuti tugevneb lääne- ja loodetuul. Kuigi meid praegu mõjutav antitsüklon liigub iga päevaga üha rohkem läände, siis see annab võimaluse põhjatsüklonitele alustada sisetungi. Seetõttu on oodata paari päeva pärast soojema õhumassi asendumist külma õhumassiga ja ka tuule tugevnemist. Reedel, 18. märtsil liigub üle Eesti prognoositavalt esimene madalrõhulohk, mis toob kaasa ka sademeid: vihma, lörtsi ja isegi lund. Nädalavahetusel peaks Eesti kohal valitsema juba väga külm õhumass. Öösel võib õhutemperatuur Mandri-Eestis isegi -15 kraadist madalamale langeda. Edaspidi toovad tsüklonid Eestisse ka lumelisa.

Mina isiklikult arvan, et kogu märtsikuu teine pool ja lõpp saab olema võrdlemisi jahe, pilvisemaid ilmasid tuleb rohkem. Sademetetõenäsus püsib samuti. Soojemad ilmad saabuvad tõenäoliselt alles märtsi viimasel nädalal või aprillikuu esimesel poolel.

GFS mudeli prognoos näitab, et nädalavahetusel saabub väga külm õhk põhja või loode poolt Baltimaadesse

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar