Valga

Õhutemperatuur Valgas (täielik logi)

Kuupäev	Kellaaeg	Temperatuur (°C)
Ööpäeva kokkuvõte		Laadimine...

Eesti erailmajaamad ja teeilmajaamad

Koostasin nimekirja populaarsematest lehekülgedest, kus kuvatakase Eestis paiknevate erailmajaamade ja teeilmajaamade andmeid.

1. Wunderground - https://www.wunderground.com/wundermap (erailmajaamad) 

2. Teeilm, Tark Tee - https://tik.teeilm.ee/ või https://tarktee.mnt.ee/ (sisaldab ka Ilmateenistuse jaamu)

 

3. Weathercloud - https://app.weathercloud.net/map# (erailmajaamad)

4. Netatmo - https://weathermap.netatmo.com/ (erailmajaamad) 

5. Euweather - https://euweather.eu/ (erailmajaamad + Ilmateenistuse jaamad)

6. Weatherlink - https://www.weatherlink.com/map (Davise erailmajaamad) 

Ilmajaam koju - erinevate mudelite soovitusi

Davis Vantage Pro 2 / Pro Plus - sobib eeskätt tõsisemale ilmahuvilisele (sõltuvalt komplektist on hind 850-1700 EUR). Vastupidav, suurepärase täpsuse ja väga paljude lisavõimalustega ilmajaam. Ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Turul olnud juba väga pikka aega. Võimalik on sensoreid erinevatesse kohtadesse paigutada. Rohkem infot leiab selle mudeli kohta siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-pro2 Andmeid saab jooksutada erinevatesse keskkondadesse, ka Wundergroundi, mis on üks tuntumaid lehekülgi, mis koondab kokku erailmajaamade andmeid. 

https://www.meteo-shopping.com/en/32-wireless-weather-station / https://www.amazon.de/s?k=davis+vantage+pro+2&crid=2TA7JUZVJN5QZ&sprefix=davis+vantage+pro+%2Caps%2C176&ref=nb_sb_noss_2

Davis Vantage Vue -  sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele (hind 400-800 EUR), PRO versioonist odavam, aga samuti töökindel ja suurepärase täpsusega ilmajaam. Ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Turul olnud juba väga pikka aega. Sensoreid pole võimalik indivuduaalselt paigutada erinevatesse kohtadesse. Andmeid saab jooksutada erinevatesse keskkondadesse, ka Wundergroundi, mis on üks tuntumaid lehekülgi, mis koondab kokku erailmajaamade andmeid. Rohkem infot leiab selle mudeli kohta siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-vue 

https://www.meteo-shopping.com/en/32-wireless-weather-station  / https://www.amazon.de/s?k=davis+vantage+vue&crid=WKVS40YUFUOK&sprefix=davis+vantage+vu%2Caps%2C232&ref=nb_sb_noss_2

Minu Davis Vantage Vue ilmajaam 

Kui teil on huvi Davise ilmajaamade vastu, siis soovitan osta WeatherLink Live (WLL). Sellisel juhul pole konsooli vajagi andmete edastamiseks. WeatherLink Live'i seade saadab teie ilmajaama andmeid WiFi või Etherneti kaudu otse WeatherLink Cloudi ja WeatherLinki mobiilirakendustesse. Kui WLL on korralikult eelseadistatud, saate oma ilmajaama andmeid ööpäevaringselt vaadata nii Weatherlink kodulehelt kui ka mobiilirakendusest isegi kodust eemal olles, kui internetiühendus on tagatud. 

Kui WLL sisse on paigaldatud patareid ja teil peaks juhuslikult kodus voolukatkestus esinema, siis ei ole põhjust muretsemiseks, kuna andmevahetus õues oleva ilmajaama ja WLL vahel jätkub, samas katkestuse ajal te uusi andmeid laekumas ei näe. Kui vool on taastatud, siis hakkab seade andmeid koheselt Weatherlink keskkonda üles laadima ja pärast näete neid tagantjärele. Uuri rohkem siit lehelt: https://www.davisinstruments.com/pages/weatherlink-live Võimalik osta eraldi, aga müüakse ka komplektina (ilmajaam + konsool + Weather Link Live või ilmajaam + Weather Link Live). Lisaks on veel erinevaid häid lahendusi, mille kohta saab lähemalt uurida Davise kodulehelt. 

Weatherlink pakub oma kasutajatele ka erinevaid pakette: BASIC (tasuta), PRO ja PRO+ (tasulised - kuumaks sõltuvalt paketist). Tasuta versioonis on kuvatav andmete hulk piiratud, vähe lisavõimalusi.  Aga soovitan soojalt kaaluda PRO paketi soetamist - näeb kõiki oma andmeid nii tabelites kui ka graafikutel. PRO versiooni eest tuleb maksta 3,6 EUR kuus, mis teeb 43 eurot aastas. All on mõned näited graafikute kohta, mida PRO versioon pakub - graafikuid saab ise kohendada - muuta värve, parameetreid, liigutada neid jne. Leht: https://www.weatherlink.com/ 

Näide Weatherlink äpist, millega ühilduvad Davise ilmajaamad

UUS! Davis on oma jaamadele (nii PRO kui ka Vantage VUE versioonile) valmis saanud täiesti uue konsooli (Weatherlink Console). Kui on huvi, siis miks mitte kaaluda selle soetamist, aga kui soovite raha kokku hoida, siis soetage pigem lihtsalt ilmajaam koos vana konsooliga või ilma konsoolita, ent koos Weather Link Live´ga. Uue konsooli ja selle funktsioonidega saab tutvuda siin:

https://www.davisinstruments.com/collections/best-sellers/products/weatherlink-console Uut konsooli saab osta eraldi kui ka komplektina, kui soetate näiteks Davis Vantage Vue või PRO 2/ PRO 2 Plus jaama.

METEOHELIX® IoT PRO - päikeseenergial töötav, IoT (asjade internet) tehnoloogiaid ja andureid kasutav nutikas ja üsna täpne mikroilmajaam, mille hind algab 700-800 eurost. Sobib eeskätt tõsisemale ilmahuvilisele, kelle jaoks on täpsus väga oluline. Konkreetne lahendus mõõdab õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku ja päikesekiirgust (ning intensiivsust). Lisaraha eest on võimalik juurde osta lisasensoreid, nagu näiteks sademetemõõtja ja anemomeetri. Täiskomplekt jääb umbes 1500-1900 EUR vahemikku.

MeteoHelix®  mikroilmajaam suudab täita Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) kehtestatud kvaliteedistandardeid kliimavaatluste jaoks kõikides ilmastikutingimustes. Seda hinnatakse kogu maailmas ja see kasutab juhtmevabaks andmeedastuseks LoRaWANi, Sigfoxi ja NB-IoT-i.

"Narrowband-Internet of Things (NB-IoT) on võrgutehnoloogia asjade interneti valdkonnas. See annab võimaluse luua suhtluse seadme ja lõpptarbija vahel ja väikeseid andmete hulkasid ühest kohast teise edastada, tehes seda madala energiakuluga ja mõistliku hinnaga pika aja jooksul. Asukoht ei loe, see sobib ka hästi nendesse kohtadesse, kus levi on kehv. 

Rohkem infot leiab siit: https://www.baranidesign.com/meteohelix-pro-weather-station - nii selle, kui ka kallimate lahenduste kohta. Erinevad paketid: https://www.baranidesign.com/weather-station-packages

Superspot Weather - Eesti ettevõtte Superhands OÜ loodud multifunktsionaalne mini-ilmajaam - mõeldud kasutamiseks eelkõige põllumajanduse ja teehoolduses, aga sobib ka kodukasutuseks.  

Puuduvad liikuvad osad. Lihtsasti paigaldatav - kohe toimiv. SuperSpot Weather on loodud kasutamiseks välitingimustes ning selle patarei kestab 3 aastat. Seade mõõdab mullatemperatuuri, mullaniiskust, õhutemperatuuri, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust. Sademete ja tuule andur on veel lapsekingades. Pinnaandur on juhtmevaba ja kasutab Bluetooth sidet. Iga 10 minuti järel edastatakse kogutud andmed pilve, kuhu on erinevatest seadmetest mugav ligi pääseda ning andmeid vaadata. Eriliseks teeb selle asjaolu, et seadmed on andmepilvega ühendatud üle töökindla mobiilsidetehnoloogia (IoT), mis katab kogu Eesti ja võimaldab andmeid tuua ka kõige kaugematest punktidest - kasutab 4G ühendust, mitte WIFI-it. 

Firma tegeleb jooksvalt oma ilmajaamade arendamisega, masstootmist ei ole. Ettevõte on müünud oma jaamu ka välismaale, näiteks Poolasse ja Lätti. Superhandsi jaamu kasutatakse Poolas peamiselt põllumajandussektoris. Eestis kasutab neid näiteks Teede Tehnokeskus, mille andmeid kuvatakse avalikult siin: https://tik.teeilm.ee/ 

Täiskomplekt ehk saju ja tuuleanduriga ning pinnaseanduriga jaam on 1.02.2023 seisuga 450 eurot + 50 eurot aastatasu (või 5 eurot kuutasu) ja hinnale lisandub käibemaks, andurite hooldus on ettevõtte poolt tagatud. 

Rohkem infot leiab siit: https://superhands.ee/iot-seadmed/ (soovitan küsida kodulehe kaudu pakkumist).

Superspot kodulehelt saate oma ilmajaama andmeid jooksvalt vaadata - terve hulk erinevaid parameetreid. 

ECOWITT ilmajaamad - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Hinnavahemik 160-350 EUR + lisanduvad saatmiskulud. Oma hinnaklassi kohta küllaltki hea mõõtmistäpsusega ja teevad töö hästi ära. Andmeid saab mugavalt jälgida Ecowitt veebilehelt ja nutiseadmetele mõeldud äpist. Samuti saab andmeid jooksutada Wunderground keskkonda. Erinevate mudelite ja võimaluste kohta täpsemalt siit: http://shop.ecowitt.com/ Sarnaseid ilmajaamu pakub ka Froggit (sakslaste poolt lihtsalt ära bränditud: https://www.froggit.de/). Froggit ilmajaamad Amazonis 

Froggit HP1000 SE Pro - sobib tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Lihtne paigaldada! Töötab WIFI baasil. Võimalik juurde osta erinevaid sensoreid. Hind Saksamaa Amazonis koos saatmiskuludega ~240 EUR. Hea asendus Eesti poodides müüdavale vanemale Velleman WC244 mudelile. Andmeid saab mugavalt jälgida Ecowitt veebilehelt ja nutiseadmetele mõeldud äpist. Samuti saab andmeid jooksutada Wunderground keskkonda. Uuri Froggit ilmajaama kohta põhjalikumalt siit: Froggit HP1000 SE PRO Lisandunud on ka: Froggit HP2000 Wi-Fi Internet Wireless Weather Station (Y Edition) (hind Amazonis koos saatmiskuludega ~265 EUR). Konsooli disani ja andurite asendit muudetud erinevalt HP1000 mudelist - muidu täpselt sama).

Minu isiklik Froggit HP1000SE Pro (ehk sisuliselt Ambient Weather WS-2000)

Näide Ecowiti äpist, millega väga mitmed ilmajaamad ühilduvad.

Ambient Weather WS-2902C - sobib tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Kiidetud  mudel. Töötab WIFI baasil. Hind Ambientweather lehel 167 EUR, aga tuleb arvestada  saatmiskuludega. https://ambientweather.com/ Lisaks leiab sealt kodulehelt teisi sarnaseid mudeleid, aga hinnad on kõigil erinevad. Kui soovite Euroopast tellida, siis uurige pigem Froggit, Velleman mudeleid!

Ambient Weather WS-5000 Ultrasonic Smart Weather Station - hea täpsusega ilmajaam tõsisemale ilmahuvilisele. Puuduvad liikuvad osad. Lihtne paigaldada, aga jaama seadistamine nõuab pisut rohkem aega. Andmete värskendused reaalajas iga viie sekundi järel. Ilmajaam töötab WIFI baasil. Hind on märksa krõbedam (koos saatmiskuludega Eestisse ca 587 EUR). Muidu väga asjalik! Uuri rohkem siit:

https://www.amazon.com/Ambient-Weather-WS-5000-Ultrasonic-Professional/dp/B087V6N5WZ

Cordulus´e põlluilmajaam (varasema nimega "Fieldsense") - eeskätt põllumehele mõeldud professionaalne lahendus. Täisautomaatne põlluilmajaam on arendatud täppisviljeluse töövahendina, mis mõõdab sademete hulka, tuule kiirust, õhu- ja mullatemperatuuri ning teisi ilma parameetreid. Kuigi tegu on asjaliku jaamaga , siis tuleb arvestada ka sellega, et jaama maksumus on 400 €/aasta  + 520 € ühekordne liitumistasu. Uuri huvi korral rohkem siit: https://www.cordulus.com/et/farm/koduleht

Paul-Tech mullajaam - eeskätt põllumehele mõeldud professionaalne lahendus. Mullajaama maasisesed sensorid mõõdavad kahel sügavustel mulla toitainete ja niiskuse olukorda ning mullatemperatuuri. Lisaks mõõdab maapealne seade õhutemperatuuri ja relatiivset niiskust. 

Paul-Tech mullajaama teenus sisaldab:

• Põllu analüüs mullajaama paigaldamiseks
• Paul-Techi väljatöötatud mullajaamaga reaalajas andmete mõõtmine
• Mõõdetud andmete töötlemine pilveserveris
• Analüüsitud andmete jälgimine kasutajasõbraliku veebirakenduse abil
• Automaatsed soovitused põllumehele efektiivseks majandamiseks

Rohkem infot leiab selle lahenduse kohta siit: https://paul-tech.com/et/

Velleman WC244 - sobib pigem tavakasutajale, aga ka suuremale entusiastile. Hind Eestis 187-199 EUR. Töötab WIFI baasil. Teeb oma töö hästi ära, arvestades jaama hinda ja võimekust. Kaks edasimüüjat: https://www.oomipood.ee/product/wc224_ilmajaam_tuul_rohk_sademed_jne_solar_app_wunderground ja http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ilmajaamad/WC224 

See pole küll enam kõige uuem mudel, aga kui otsite sarnast, pisut paremat, ent mitte väga kallist lahendust, siis soovitan soojalt kaaluda Froggit HP1000SE Pro soetamist läbi Saksa Amazoni. 

Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et Ecowitt, Ambient, Froggit, Velleman jne on kõik tegelikult Fine Offset toodangud, mis on lihtsalt ära bränditud erinevate nimede alla. Tootjaleht asub siin koos erinevate jaamadega: http://www.foshk.com Fine Offset jaamad on üldiselt heal tasemel, tasukohased ja ilmahuviliste kogukondades laialt levinud. Peale kleebitud nimede (kloonide) maatriksi leiab näiteks siit: https://www.wxforum.net/index.php?topic=40730.0

lmajaama üles seadmine – mida tuleks silmas pidada?

Pärast ilmajaama kätte saamist, selle kokku panemist ja seadistamist järgneb kõige olulisem etapp, milleks on ilmajaama korrektselt õue üles seadmine. Õige koha leidmine võib osutuda mõnikord keeruliseks ülesandeks, eriti tihedama asustusega piirkondades, kus on väga palju mõõtmisi mõjutavaid faktoreid. 

Üldiselt tuleks vältida takistusi ja kõike, mis võivad mõjutada teie ilmajaama mõõtmistulemusi, näiteks vegetatsioon, hoonete ligidus, tumedad pinnad, aeglaselt jahtuvad materjalid, nagu betoon jms. Ilmajaam võiks paikneda ideaalis tuulele avatud lagedal madala rohukattega maalapil posti küljes. Tihedama asutusega piirkonnas on sageli raske sellist sobivat kohta leida. Sellisel juhul on soovitatav ilmajaam paigaldada kuhugi kõrgemale, näiteks maja katusele või maja seinast pisut eemale posti külge. Kõrgemal saab paremini koguda tuuleandmeid, aga selle arvelt kannatab jälle teiste mõõdetavate ilmaelementide täpsus – õhutemperatuur, õhuniiskus ja sademed. Üldiselt tuleks mingi kompromiss teha. 

Mõelge hoolikalt läbi, kas teie jaoks on tähtsamal kohal õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja sademete andmed või hoopis tuuleandmed. Ilmajaama asukohast sõltub teie ilmajaama mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus. Mida lähemal olete mõõtmisstandarditele, seda parem. Mõistagi on see paras väljakutse paigaldada ilmajaama nii, et see vastaks üheaegselt kõikidele rahvusvaheliselt kokkulepitud mõõtmisstandarditele. Paljud kodudesse mõeldud ilmajaamad on ka väga kompaktsed, mis tähendab seda, et andureid pole sageli võimalik erinevatesse kohtadesse paigaldada, välja arvatud mõningad kallimad lahendused, mis seda võimaldavad. 

Kui teie puhul omavad suuremat tähtsust õhutemperatuur, õhuniiskus ja sademed, siis paigaldage oma ilmajaam koos kõikide anduritega tuulele avatud lagedale madala rohukattega maalapile maapinnast 2 m kõrgusele või kui tuuleandmed, siis paigaldage ilmajaam koos kõikide anduritega kuhugi kõrgemale tuulele paremini avatud kohta, ideaalis 10 m kõrgusele maapinnast. Kui teie ilmajaamal saab andureid erinevatele kõrgustele sättida, siis paigaldage õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja sademete andur maapinnast 2 m kõrgusele ja tuuleandurid 10 m kõrgusele. 

Keskkonnaagentuuri kodulehe kaudu saate põhjalikumalt  tutvuda erinevate ilmaelementide, mõõteseadmete ja rahvusvaheliselt kokkulepitud mõõtmisstandarditega: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas

Eesti Netatmo ilmajaamade võrgustik

Tegemist on eraisikute koduste ilmajaamadega, mille andmed on avalikkusele kättesaadavad veebis.

Allikas: https://weathermap.netatmo.com/

Simuna ilmavaatluste ajalugu

Teadaolevalt pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates 19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1. 

Joonis 1. Eesti ilmajaamade võrk kuni 1917. aastani (allikas: Eesti Loodus)

Hiljem Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2). 

Täpsed koordinaadid: 59°02'49'' ja 026°24'18''

Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv) 

Vaatlusväljak koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende vahel asuvas Väike-Maarjas.

Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)

Umbes täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane postkontor.

Täpsed koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10'' 

Joonis 4. Simuna vaatlusposti asukoht 1968-1985 (foto: Google Maps)

Joonis 5. Simuna HMP koos vaatlusväljaku asukohaga 1956 (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)

Simuna vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:

1. 1954-1960 XI: Linda Leesmaa

2. 1960 XII-1970 III: Helmi Simon

3. 1970 IV-1972: B. Lippus

4. 1973-1976 Linda Leesmaa 

5. 1976-1985: Mart Rohulaan

Lisaks leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus, sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud. 

Joonis 6. Säilinud vaatluspäevikud 

1954. aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)  

Kasutatud veebiallikad

Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30°C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.

12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337

Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised tagajärjed võivad sellega kaasneda https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272

Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20°C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15°C allapoole langeda. 

Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts

Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.

Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 

Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10°C madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15°C. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/

Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.

15. veebruaril jäi Eesti Lääne-Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna lääneserva. Ilm oli vaikne, paiguti tekkis udu ja esines härmatist. Hommik osutus prognoositavast külmemaks. Õhutemperatuur langes mitmel pool isegi -15°C allapoole. Näiteks Jõgeval mõõdeti kella 5:00-6:00 vahel minimaalseks õhutemperatuuriks -19,8°C. Üldiselt oli selge või vähese pilvisusega ilm. Soojema ja pilvisema ilmaga pidid leppima Lääne-Eesti ning saared. Hommikul võis näha taevas ka hulgaliselt kiudpilvi ja kiudkihtpilvi, täheldati haloringi. Päeval pilvisus tihenes. Aeg-ajalt sadas siin-seal nõrka lund. Õhtul muutus lumesadu tihedamaks. Peamiselt sadas lund Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis. Õhk hakkas jahenema.

Ilmaolud Eestis hommikul kella 6 ajal (15.02.2018). Allikas: Riigi Ilmateenistus

ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) annab jätkuvalt lootust, et pärast 20. veebruarit võib põhja poolt Eestisse jõuda tunduvalt külmem õhumass.

16. veebruaril kujundas Eesti ilma veel antitsüklon lääneserv. Ilm oli võrdlemisi rahulik. Öösel sadas Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis tihedat lund. Hommikul oli taevas paljudes kohtades pilves. Kohati sadas nõrka lund. Alates Kagu-Eestist pilvisus hõrenes ja õhutemperatuur langes seal ligi -9°C piiresse. Lõunaks tuli päike mitmel pool Mandri-Eestis pilvede tagant välja. Taevas võis näha hulgaliselt kiudpilvi. Termomeetri näidud jäid pärastlõunasel ajal -2...-6°C vahele. Puhus nõrk muutliku suunaga tuul. Kella 13-14 paiku hakkas pilvisus juba Lõuna-Eesti poolt tihenema. Pilved liikusid aegamisi lõunast põhja poole. Need tõid kaasa ka nõrga lumesaju. Ilmamudelite prognoosid näitavad endiselt järgmise nädala alguseks ja lõpuks talviselt külma ilma.

Õhtul enne pilvede saabumist jõudis õhutemperatuur Lääne-Virumaal Simunas -9°C langeda.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel. Kui Eesti kohale peaks tõesti ulatuma -15...-20°C isoterm, siis on meil oodata üsna külma ilma. Selgema taeva korral võib õhutemperatuur alla -15°C langeda. Allikas: Wxcharts.eu

Mudeli poolt välja arvutatud prognoositav temperatuuri anomaalia 2 m kõrgusel maapinnast ajavahemikus 26.02-5.03.2018. Antud kaardilt on näha, et ka meie piirkonnas võib ilm normist tunduvalt külmem tulla.

GFS mudeli ennustus (12Z, 16.02.2018) on muutunud huvitavamaks. Paistab, et uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis öösiti kuni -15°C, kohati võib isegi külmem olla. See on üsna tõenäoline. Suure küsimärgi all on aga see, kui kaugele ikkagi ulatub arktiline õhumass nädala teisel poolel. Praeguse väljundi kohaselt võib see levida lausa Lääne-Euroopasse ja Lõuna-Euroopasse. Miskipärast arvan, et see ennustus on natukene ülepaisutatud, kuid see ei tähenda, et see välistatud oleks. Hetkel näitavad mudelid ka kõrgrõhkkonna mõju suurenemist järgmise nädala lõpus. Eks näis!

Allikas: Wxcharts.eu

Uuendus 16.02.2018 kell 21:25: ECMWF ja GFS mudeli ennustused on juba üsna sarnaseks muutunud. Mõlemad ilmamudelid näitavad, et uue nädala alguses peaks Suurbritannia kohal tugevnema kõrgrõhkkond. See võib laieneda hiljem oma servaga nii Lääne-Euroopa kui ka Norra mere kohale. Lisaks ei ole välistatud, et nädala lõpus kujuneb välja Skandinaavia põhjaosa kohal uus antitsüklon. Sellisel juhul saabub külm õhk meile hoopis kirdest, seda on selgesti näha ka antud pildilt. Igaks juhuks tulen meelde, et kaardil kujutatud temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur). Maapinna lähedal võib märksa külmem olla. On põhjust arvata, et arktilise õhumassi sissetungi käigus paisub meil ka kirdetuul tugevaks. Nüüd tuleb  lihtsalt oodata ja jälgida, kuidas ning kui palju need prognoosid muutuvad. Suuremate muutuste korral annan sellest siin blogis kindlasti teada.

ECMWF (Euroopa ilmakeskuse mudeli) ennustus 25. veebruariks. Allikas: Wetterzentrale

17. veebruaril liikus üle Leedu Valgevene kohale aktiivne madalrõhulohk. Selle põhjaservas oli meil pilvine ilm ja paljudes kohtades sadas pidevalt lund. Hommikul jäid termomeetri näidud sisemaal -5...-9°C vahele. Saartel oli külma 3-6°C. Tuul oli enamasti nõrk või mõõdukas kogu päeva jooksul. Õhtul oli jahedapoolne ilm ja mitmel pool sadas nõrka lund, sadu oli paiguti üsna tihe. Õhk jahenes vaikselt.

Lumikatte paksus Eestis hommikuse seisuga 17.02.2018. Allikas: Riigi Ilmateenistus

Pilguheit lähitulevikku: Olen juba pikemat aega jälginud seda, millised arengud toimuvad ilmamudelite prognoosides. Need on olnud seinast seina, aga praguseks võin kinnitada, et 19. veebruariks jõuab Soome poolt Eestisse tunduvalt külmem õhumass. Ööl vastu esmaspäeva langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis -10...-15°C piiresse. Selgemates kohtades võib külma natukene rohkem olla. Teisipäeval (20.02) jätkub arktilise õhu sissevool põhjast. Kogu nädala vältel püsib külm ilm. Termomeetri näidud langevad hommikuti ja öösiti alla -10°C. Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi, siis pikemate selgimiste korral võib sisemaal külma olla maksimaalselt 15-22°C, ei ole välistatud isegi mõni kraad rohkem. Mõningates kohtades on oodata ka lumelisa, lumikatte paksus hakkab järk-järgult suurenema. Lisaks muutub mereefekt aktiivseks. Sellest tingitud pilved toovad nii põhjarannikule kui ka saartele lund. See on ka võimalik, et need pilved liiguvad sügavamale sisemaale ja põhjustavad seal lumesadu.

GFS mudeli kohaselt läheb ilm uuest nädalast tunduvalt külmemaks. Tõenäosus selleks on >90%.

Üks huvitav tähelepanek 17.02.2018: Tänane GFS mudeli arvutus näitab, et 24. veebruaril võib Valgevene lähistel uus osatsüklon välja kujuneda (seda on näha ka ülemiselt animatsioonilt). Tuginedes tänastele andmetele, siis selle prognoositav liikumistrajektoor oleks kagust loodesse ehk Valgvene poolt Baltikumi suunas. Sellisel juhul sajaks 25. veebruaril nii Lätis, Leedus kui ka Eestis mõõduka tugevusega lund. Lumikatte paksus suureneks märgatavalt.  Eestis ja Lätis jätkuks sadu ka 26. veebruaril.  Lisaks võib idatuul ja kirdetuul tormiseks paisuda nii mandril kui ka merel. See oma korda tähendaks laialdast lumetuisku ja pinnatuisku. Kuna õhumass on sel ajal endiselt väga külm, siis termomeetri näidud võivad jääda Eestis prognoositavalt -8...-15°C vahel. Siis peab arvestama ka suure tuulekülmaga. Ma ei garanteeri praegu mitte kelleelgi, et Eestisse saabub lumetorm, sest sinna on veel piisavalt aega ja ennustused võivad selle aja jooksul palju muutuda. Aga hoian ilmamudelitel jätkuvalt silma peal ja vajadusel teen uusi täpsustusi. Elame ühe päeva korraga ja vaatame, milliseks see olukord ilmarindel ikkagi kujuneb.

18. veebruaril mõjutas Eesti ilma Soome ja Skandinaavia pool tugevneva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm oli enamjaolt pilvine, ainult lääne pool esines selgimisi. Kohati sadas nõrka lund. Õhutemperatuur jäi hommikul sisealadel -3...-7°C vahele. Selgemates kohtades langes -10°C piiresse. Pärnumaal Koodu piirkonnas mõõdeti  kella 7-8 vahel 11,8°C külma. Päeval oli pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt piilus päike pilvede tagant. Jätkuvalt sadas osades kohtades nõrka lund. Õhtul algas põhja poolt arktilise õhu sissevool. Seetõttu hakkas õhutemperatuur kõikjal langema. Saaremaal tekkis kohati udu. Edaspidi on oodata antitsükloni mõju suurenemist. Ilm muutub tunduvalt külmemaks. Lähiajal peaks mereefekt ka aktiviseeruma.

Prognoositav sünoptiline olukord 20. veebruariks. Allikas: DWD

ECMWF prognoos 26. veebruariks. Siit on näha, et kirdest võib Eestisse jõuda väga külm õhumass (-22...-25 kraadine isoterm). Pikemate selgimiste korral pole siis välistatud 25-30 kraadi külma. Ilm tõotab tulla pakaseline. Kui taevas peaks pilvine olema, siis tuleb külma tunduvalt vähem.

Pärast 19. veebruarit muutus ilm tunduvalt külmemaks. Prognoosid pidasid üldiselt hästi paika.