KAIRO KIITSAK
Kirjutan põhiliselt ilmast ja loodusest.
neljapäev, 18. veebruar 2021
Eesti Netatmo ilmajaamade võrgustik
laupäev, 13. veebruar 2021
Simuna ilmavaatluste ajalugu
Teadaolevalt pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates 19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1.
Hiljem Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2).
Täpsed koordinaadid: 59°02'49'' ja 026°24'18''
Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)
Vaatlusväljak koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende vahel asuvas Väike-Maarjas.
Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)
Umbes täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane postkontor.
Täpsed koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10''
Simuna vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:
1954-1960 XI: Linda Leesmaa
1960 XII-1970 III: Helmi Simon
1970 IV-1972: B. Lippus
1973-1976 Linda Leesmaa
1976-1985: Mart Rohulaan
Lisaks leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus, sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud.
1954. aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)
Kasutatud veebiallikad
Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf
kolmapäev, 14. veebruar 2018
Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus
Mudeli poolt välja arvutatud prognoositav temperatuuri anomaalia 2 m kõrgusel maapinnast ajavahemikus 26.02-5.03.2018. Antud kaardilt on näha, et ka meie piirkonnas võib ilm normist tunduvalt külmem tulla.
18. veebruaril mõjutas Eesti ilma Soome ja Skandinaavia pool tugevneva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm oli enamjaolt pilvine, ainult lääne pool esines selgimisi. Kohati sadas nõrka lund. Õhutemperatuur jäi hommikul sisealadel -3...-7°C vahele. Selgemates kohtades langes -10°C piiresse. Pärnumaal Koodu piirkonnas mõõdeti kella 7-8 vahel 11,8°C külma. Päeval oli pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt piilus päike pilvede tagant. Jätkuvalt sadas osades kohtades nõrka lund. Õhtul algas põhja poolt arktilise õhu sissevool. Seetõttu hakkas õhutemperatuur kõikjal langema. Saaremaal tekkis kohati udu. Edaspidi on oodata antitsükloni mõju suurenemist. Ilm muutub tunduvalt külmemaks. Lähiajal peaks mereefekt ka aktiviseeruma.
ECMWF prognoos 26. veebruariks. Siit on näha, et kirdest võib Eestisse jõuda väga külm õhumass (-22...-25 kraadine isoterm). Pikemate selgimiste korral pole siis välistatud 25-30 kraadi külma. Ilm tõotab tulla pakaseline. Kui taevas peaks pilvine olema, siis tuleb külma tunduvalt vähem.
pühapäev, 4. veebruar 2018
Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

Täpsustused 5.02.2018: Lääne-Venemaalt saabuv madalrõhkkond liigub tõenäoliselt ikka Eesti kohale. Lund on oodata mandril 5-10 cm, paiguti ehk isegi rohkem. Mudelid näitavad igatahes rohkelt sademeid.
Lumikatte paksus Eestis 5.02.2018 seisuga. Allikas: Riigi Ilmateenistus
Mereefektist tingitud lumesadu Soome lahel ja põhjarannikul 5.02.2018 hilisõhtul kella 21:15 paiku. Allikas: http://testbed.fmi.fi
pühapäev, 28. jaanuar 2018
Ülevaade jaanuarikuu ilmast ja uue võimaliku külmalaine saabumisest
GFS mudeli animatsioonilt on paremini näha, kuidas jaanuari lõpus võib jõuda tsükloni tagalas põhja poolt meile arktiline õhumass (õhtune ennustus 28.01.2018). Allikas: Wxcharts.eu
Ülevaade 29.01.2018: möödunud ööpäeva jooksul on ennustused mingil määral muutunud, peamiselt külma ja lisanduva lumehulga osas. Kõigepealt uurisin, kui külmaks võiks ilm minna veebruarikuu alguses. Tänased väljavaated näitavad suurt temperatuuri kontrasti ja pidevat temperatuuri kõikumist Eestis. Peagi meieni jõudvad madalrõhkkonnad kannavad endaga kaasas küll lund, aga ka soojemat õhku. Seega näiteks 1. veebruaril ei ole välistatud, et õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis ja Edela-Eestis 0 kraadist kraadi-paari võrra kõrgemale. Samal ajal peaks aga õhutemperatuur Ida-Eestis miinuspoolele püsima jääma. Hiljem tsüklon kaugeneb meist ja siis jätkub kohe arktilise õhu sissevool põhja poolt. Ajutised plusskraadid asenduksid kiiresti miinuskraadidega ka Eesti lääneosas ja edelaosas. Lisaks täheldasin, et mudelid on külma osas tunduvalt leebemaks läinud. Euroopa mudel ei näita üldse enam väga suurt külma. Selle järgi jäävad temperatuurid Eestis enamasti -4...-8 kraadi vahele. Samas GFS mudeli kohaselt võib õhutemperatuur pärast 2. veebruarit Eestis endiselt -10 kraadist madalamale langeda. Kumba uskuda? Keeruline öelda, kuna mõlemad tunduvad üsnagi tõenäolised. Vahel on aga nii olnud, et mudelid hakkavad juba nädal aega ette suurt külma näitama ja ühel hetkel muutub kogu see pilt täielikult. Praegu on ka näha, et külma osas minnakse üha leebemaks. Eks tuleb lihtsalt oodata ja tähelepanelikult jälgida, kuidas iga päev ilmamudelite prognoosid muutuvad.
Uuendus kell 20:55: ECMWF ehk Euroopa mudeli ennustused läksid vähemalt külma osas paremaks.
Lund saame ka, aga see sõltub suuresti tsüklonite liikumise trajektoorist. Viimase paari päeva jooksul on need pidevalt muutunud. Kõige tõenäolisem tsenaarium näeb selline välja, et 30. jaanuari öösel liigub aktiivse madalrõhkkonna kese Läänemerelt Läti kohale. Eesti jääb valdavalt selle põhjaserva. Mitmel pool sajab nõrka või mõõdukat lund. Teeolud muutuvad lumiseks ja suureneb libeduseoht. Lõuna-Eestis ja Edela-Eestis võib maha sadada 3-8 cm lund. Isegi Saaremaal ja Hiiumaal võib sadada 2-5 cm lund. Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis on oodata hinnanguliselt 1-4 cm lund. Arvestama peab ka sellega, et paiguti esineb pinnatuisku ja lumetuisku. Pärastlõunaks või hiljemalt õhtuks jõuab tsükloni kese Lääne-Venemaale. Uus madalrõhkkond laieneb servaga üle Läänemere 1. veebruaril ja see peaks tooma märksa rohkem lund mitmele poole Eestisse. Sellest kirjutan pikemalt juba homme või ülehomme.
Selle nädala lõpus ja uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis paiguti -10 kraadist madalamale. Kõige suuremad külmakraadid jäävad Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Lisaks on oodata kõrgrõhkkonna mõju suurenemist. Kui prognoosid oluliselt ei muutu, siis ei ole välistatud, et nädala keskpaigas langeb õhutemperatuur pikemate selgimiste korral Eesti kaguosas ja idaosas kohati kuni -15 kraadini või sellest allapoolegi. Veebruari algus tõotab igatahes külmapoolne tulla. Eks näis, mis saab.
Pühapäeval (4.02.18) langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis kohati -10 kraadini või sellest isegi natukene madalamale. Pärast 5. veebruarit läheb ilm veel külmemaks. GFS mudeli kohaselt võib Eesti kohale jõuda -15...-18 kraadine isoterm. Sellisel juhul on võimalik, et õhutemperatuur langeb sisealadel kuni -15 kraadini, pikemat selgimiste korral pole välistatud rohkemgi. Kui nii külmaks ikka läheb, siis on oodata Soome lahel mereefekti. Mida see tähendab? Soome lahe kohal tekib pidevalt uusi pilvi, mis liiguvad põhjaranniku suunas ühes lumega. Animatsioon: wxcharts.eu
teisipäev, 19. detsember 2017
Muutlikud ilmaolud Eestis jõululaupäeva eel (19.-24.12.2017)
20. detsembri hommikul oli kõikjal Eestis ilm pilves ja paiguti esines udu. Taevast katsid peamiselt madalad kihtpilved. Üksikutes kohtades sadas nõrka lund ning vahete vahel täheldati ka uduvihma. Hommikused termomeetri näidud jäid Lääne-Eestis +0..+4 kraadi vahele. Ida-Eestis oli ilm tunduvalt jahedam ja sealsed termomeetri näidud jäid hoopis -0...-4 kraadi vahele. Pärastlõunal hakkas õhutemperatuur Ida-Eestis ning Kagu-Eestis langema. Kella 15:45 seisuga oli õhutemperatuur Võrumaal Tuulemäe piirkonas juba ligi -5 kraadi. Lisaks oli alanud ka edelatuule järk-järguline tugevnemine seoses läheneva madalrõhulohuga. Madalrõhulohust tingitud kõrgkihi pilved paiknesid enne kella 16:00 juba Rootsi, Soome ning Läänemere kohal. Need pilved levisid aga aegamisi kagusse.
Jõululaupäev pole enam kaugel ja nüüd on huvitav hoida silma peal ilmamuutustel. Neljapäeval (21.12) jõuab üle Läänemere Eesti kohale uus madalrõhulohk. Pilvisus tiheneb ja on oodata tuule tugevnemist. Öösel puhub mõõduka tugevuasega edela- ja lõunatuul. Merel ja rannikualadel on oodata tuulepuhanguid 15-20 meetrit sekundis. Mandri-Eestis muutub samuti tuul tuntavamaks. Tugevamad puhangud võivad ulatuda sisealadel 13 meetrini sekundis või pisut üle selle. Päevasel ajal tuul raugeb ja pöördub saartelt alates juba loodesse.