Leheloend

kolmapäev, 4. august 2021

Ilmajaam koju - erinevate mudelite soovitusi

1. Davis Vantage Pro 2 / Pro Plus - sobib tõsisemale ilmahuvilisele (hinnavahemik Amazonis 900-1100 EUR). Võimalik on osta ka otse Davise kodulehelt, aga tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Amazoni puhul tasub uurida erinevate riikide Amazone, sest hinnad varieeruvad märkimisväärselt. Küllaltki kvaliteetne ja väga paljude lisavõimalustega. Võimalik on sensoreid erinevatesse kohtadesse paigutada. Uuri rohkem siit:  https://www.davisinstruments.com/collections/vantage-pro2
2. Davis Vantage Vue - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele (hinnavahemik Amazonis 300-550 EUR). PRO versioonist odavam, aga samas väga kvaliteetne jaam. Sensoreid pole võimalik indivuduaalselt paigutada. Võimalik osta otse Davise kodulehelt, aga tuleb arvestada suuremate saatmiskuludega. Amazoni puhul tasub uurida erinevate riikide Amazone, sest hinnad varieeruvad märkimisväärselt. Uuri siit: https://www.davisinstruments.com/pages/vantage-vue



Kui teil on huvi Davise ilmajaamade vastu, siis tasub osta ka WeatherLink Live (WLL). Sellisel juhul pole konsooli vajagi andmete edastamiseks. WeatherLink Live'i seade saadab teie ilmajaama andmeid WiFi või Etherneti kaudu otse WeatherLink Cloudi ja WeatherLinki mobiilirakendustesse. Kui WLL on korralikult eelseadistatud, saate oma ilmajaama andmeid ööpäevaringselt vaadata nii Weatherlink kodulehelt kui ka mobiilirakendusest isegi kodust eemal olles, kui internetiühendus on tagatud. Uuri rohkem siit ametlikult lehelt: https://www.davisinstruments.com/pages/weatherlink-live Võimalik osta eraldi, aga müüakse ka komplektina (ilmajaam + konsool + Weather Link Live või ilmajaam + Weather Link Live). 


Weatherlink pakub oma kasutajatele ka erinevaid pakette: BASIC (tasuta), PRO ja PRO+ (tasulised - kuumaks sõltuvalt paketist). Tasuta versioonis on kuvatav andmete hulk piiratud, vähe lisavõimalusi.  Aga soovitan soojalt kaaluda PRO paketi soetamist - näeb kõiki oma andmeid nii tabelites kui ka graafikutel. PRO versiooni eest tuleb maksta 3,4 EUR kuus, mis teeb ligi 41 eurot aastas. Aasta kohta pole see nii palju arvestades kui palju võimalusi teile pakutakse. All on mõned näited graafikute kohta, mida PRO versioon pakub - graafikuid saab ise muuta - muuta värve, parameetreid, liigutada neid jne. 



3. ECOWITT ilmajaamad - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele.  Hinnavahemik 160-290 EUR + lisanduvad saatmiskulud. Oma hinnaklassi kohta küllaltki hea mõõtmistäpsusega ja teevad töö hästi ära. Uuri erinevate Ecowitt mudelite ja võimaluste kohta täpsemalt siit: https://www.ecowitt.com/shop/homePage 



4. Ambient Weather WS-2902C - sobib tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele. Hind Ambientweather lehel 167 EUR, aga tuleb arvestada ka saatmiskuludega. https://ambientweather.com/
Lisaks leiab sealt kodulehelt teisi sarnaseid mudeleid, aga hinnad on kõigil väga erinevad. 


 

5. Superspot Weather - Eesti ettevõtte Superhands OÜ loodud mini-ilmajaam - mõeldud kasutamiseks eelkõige põllumajanduse ja teehoolduses, aga sobib ka kodukasutuseks väga hästi. Rohkem infot leiab siit: https://superhands.ee/iot-seadmed/ (küsi kodulehe kaudu pakkumist) või  pöördu siia: https://eagronom.com/et/nutikas-ilmajaam-pollule/ E-agronom on Superhands OÜ koostööpartner. Eriliseks teeb selle asjaolu, et seadmed on andmepilvega ühendatud üle töökindla mobiilsidetehnoloogia (IoT), mis katab kogu Eesti ja võimaldab andmeid tuua ka kõige kaugematest punktidest.



Superspot kodulehe vahendusel saate hiljem oma ilmajaama andmeid vaadata - valik erinevaid parameetreid. 


6. Fieldsense põlluilmajaam - eeskätt põllumehele mõeldud professionaalne lahendus. FieldSense täisautomaatne põlluilmajaam on arendatud täppisviljeluse töövahendina, mis mõõdab sademete hulka, tuule kiirust, õhu- ja mullatemperatuuri ning teisi ilma parameetreid. Jaama maksumus on 360 €/aasta + 520 € ühekordne liitumistasu. Uuri huvi korral rohkem siit: https://www.balticagro.ee/ilmajaam



7. Velleman WC244 - sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajale. Hind Eestis 199 EUR. Selle hinna kohta hea ilmajaam (ajab asja ära), mis pakub erinevaid võimalusi. Paar edasimüüjat Eestis:  https://www.oomipood.ee/product/wc224_ilmajaam_tuul_rohk_sademed_jne_solar_app_wunderground ja http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ilmajaamad/WC224 Välismaalt leiab teisi Fine Offset lahendusi ka pisut odavama hinna eest. 

8. Netatmo ilmajaam - sobib pigem tavakasutajale, lihtne paigaldus (saadaval ka Eesti poodides)  - https://www.hinnavaatlus.ee/555891/netatmo-weather-station/ Võimalik sensoreid indivuduaalselt osta.




9. ECOWITT WH5360B (digitaalne sademetemõõtja koos konsooliga, ainult konsoolist vaadatav). Ecowitt kodulehel 56 eur + lisanduvad saatmiskulud. https://www.ecowitt.com/shop/goodsDetail/13 Amazonis 42 EUR + saatmiskulud https://www.amazon.com/ECOWITT-Precision-Self-emptying-Collector-Temperature/dp/B0791B6B48 Sobib nii tõsisemale ilmahuvilisele kui ka tavakasutajatele.

Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et Ecowitt, Ambient, Froggit, Velleman jne on kõik tegelikult Fine Offset toodangud, mis on lihtsalt ära bränditud erinevate nimede alla. Tootjaleht asub siin koos erinevate jaamadega: http://www.foshk.com Fine Offset jaamad on üldiselt heal tasemel ja ilmahuviliste kogukondades levinud. 

Peale kleebitud nimede (kloonide) maatriks: https://www.wxforum.net/index.php?topic=40730.0

neljapäev, 18. veebruar 2021

laupäev, 13. veebruar 2021

Simuna ilmavaatluste ajalugu

Teadaolevalt pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates 19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1. 


Joonis 1. Eesti ilmajaamade võrk kuni 1917. aastani (allikas: Eesti Loodus)

Hiljem Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2). 

Täpsed koordinaadid: 59°02'49'' ja 026°24'18''


Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv) 

Vaatlusväljak koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende vahel asuvas Väike-Maarjas.



Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)


Umbes täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane postkontor.

Täpsed koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10'' 




Joonis 4. Simuna vaatlusposti asukoht 1968-1985 (foto: Google Maps)


Joonis 5. Simuna HMP koos vaatlusväljaku asukohaga 1956 (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)

Simuna vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:

  1. 1954-1960 XI: Linda Leesmaa

  2. 1960 XII-1970 III: Helmi Simon

  3. 1970 IV-1972: B. Lippus

  4. 1973-1976 Linda Leesmaa 

  5. 1976-1985: Mart Rohulaan

Lisaks leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus, sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur (hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud. 


Joonis 6. Säilinud vaatluspäevikud 

1954. aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)  


Kasutatud veebiallikad

Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf

kolmapäev, 14. veebruar 2018

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30°C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.

12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337

Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised tagajärjed võivad sellega kaasneda https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272

Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20°C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15°C allapoole langeda. 

Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts

Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.
Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 

Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10°C madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15°C. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/

Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.


15. veebruaril jäi Eesti Lääne-Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna lääneserva. Ilm oli vaikne, paiguti tekkis udu ja esines härmatist. Hommik osutus prognoositavast külmemaks. Õhutemperatuur langes mitmel pool isegi -15°C allapoole. Näiteks Jõgeval mõõdeti kella 5:00-6:00 vahel minimaalseks õhutemperatuuriks -19,8°C. Üldiselt oli selge või vähese pilvisusega ilm. Soojema ja pilvisema ilmaga pidid leppima Lääne-Eesti ning saared. Hommikul võis näha taevas ka hulgaliselt kiudpilvi ja kiudkihtpilvi, täheldati haloringi. Päeval pilvisus tihenes. Aeg-ajalt sadas siin-seal nõrka lund. Õhtul muutus lumesadu tihedamaks. Peamiselt sadas lund Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis. Õhk hakkas jahenema.


Ilmaolud Eestis hommikul kella 6 ajal (15.02.2018). Allikas: Riigi Ilmateenistus


ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) annab jätkuvalt lootust, et pärast 20. veebruarit võib põhja poolt Eestisse jõuda tunduvalt külmem õhumass.

16. veebruaril kujundas Eesti ilma veel antitsüklon lääneserv. Ilm oli võrdlemisi rahulik. Öösel sadas Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis tihedat lund. Hommikul oli taevas paljudes kohtades pilves. Kohati sadas nõrka lund. Alates Kagu-Eestist pilvisus hõrenes ja õhutemperatuur langes seal ligi -9°C piiresse. Lõunaks tuli päike mitmel pool Mandri-Eestis pilvede tagant välja. Taevas võis näha hulgaliselt kiudpilvi. Termomeetri näidud jäid pärastlõunasel ajal -2...-6°C vahele. Puhus nõrk muutliku suunaga tuul. Kella 13-14 paiku hakkas pilvisus juba Lõuna-Eesti poolt tihenema. Pilved liikusid aegamisi lõunast põhja poole. Need tõid kaasa ka nõrga lumesaju. Ilmamudelite prognoosid näitavad endiselt järgmise nädala alguseks ja lõpuks talviselt külma ilma.

Õhtul enne pilvede saabumist jõudis õhutemperatuur Lääne-Virumaal Simunas -9°C langeda.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel. Kui Eesti kohale peaks tõesti ulatuma -15...-20°C isoterm, siis on meil oodata üsna külma ilma. Selgema taeva korral võib õhutemperatuur alla -15°C langeda. Allikas: Wxcharts.eu


Mudeli poolt välja arvutatud prognoositav temperatuuri anomaalia 2 m kõrgusel maapinnast ajavahemikus 26.02-5.03.2018. Antud kaardilt on näha, et ka meie piirkonnas võib ilm normist tunduvalt külmem tulla.


GFS mudeli ennustus (12Z, 16.02.2018) on muutunud huvitavamaks. Paistab, et uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis öösiti kuni -15°C, kohati võib isegi külmem olla. See on üsna tõenäoline. Suure küsimärgi all on aga see, kui kaugele ikkagi ulatub arktiline õhumass nädala teisel poolel. Praeguse väljundi kohaselt võib see levida lausa Lääne-Euroopasse ja Lõuna-Euroopasse. Miskipärast arvan, et see ennustus on natukene ülepaisutatud, kuid see ei tähenda, et see välistatud oleks. Hetkel näitavad mudelid ka kõrgrõhkkonna mõju suurenemist järgmise nädala lõpus. Eks näis!

Allikas: Wxcharts.eu


Uuendus 16.02.2018 kell 21:25: ECMWF ja GFS mudeli ennustused on juba üsna sarnaseks muutunud. Mõlemad ilmamudelid näitavad, et uue nädala alguses peaks Suurbritannia kohal tugevnema kõrgrõhkkond. See võib laieneda hiljem oma servaga nii Lääne-Euroopa kui ka Norra mere kohale. Lisaks ei ole välistatud, et nädala lõpus kujuneb välja Skandinaavia põhjaosa kohal uus antitsüklon. Sellisel juhul saabub külm õhk meile hoopis kirdest, seda on selgesti näha ka antud pildilt. Igaks juhuks tulen meelde, et kaardil kujutatud temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur). Maapinna lähedal võib märksa külmem olla. On põhjust arvata, et arktilise õhumassi sissetungi käigus paisub meil ka kirdetuul tugevaks. Nüüd tuleb  lihtsalt oodata ja jälgida, kuidas ning kui palju need prognoosid muutuvad. Suuremate muutuste korral annan sellest siin blogis kindlasti teada.


ECMWF (Euroopa ilmakeskuse mudeli) ennustus 25. veebruariks. Allikas: Wetterzentrale

17. veebruaril liikus üle Leedu Valgevene kohale aktiivne madalrõhulohk. Selle põhjaservas oli meil pilvine ilm ja paljudes kohtades sadas pidevalt lund. Hommikul jäid termomeetri näidud sisemaal -5...-9°C vahele. Saartel oli külma 3-6°C. Tuul oli enamasti nõrk või mõõdukas kogu päeva jooksul. Õhtul oli jahedapoolne ilm ja mitmel pool sadas nõrka lund, sadu oli paiguti üsna tihe. Õhk jahenes vaikselt.

Lumikatte paksus Eestis hommikuse seisuga 17.02.2018. Allikas: Riigi Ilmateenistus

Pilguheit lähitulevikku: Olen juba pikemat aega jälginud seda, millised arengud toimuvad ilmamudelite prognoosides. Need on olnud seinast seina, aga praguseks võin kinnitada, et 19. veebruariks jõuab Soome poolt Eestisse tunduvalt külmem õhumass. Ööl vastu esmaspäeva langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis -10...-15°C piiresse. Selgemates kohtades võib külma natukene rohkem olla. Teisipäeval (20.02) jätkub arktilise õhu sissevool põhjast. Kogu nädala vältel püsib külm ilm. Termomeetri näidud langevad hommikuti ja öösiti alla -10°C. Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi, siis pikemate selgimiste korral võib sisemaal külma olla maksimaalselt 15-22°C, ei ole välistatud isegi mõni kraad rohkem. Mõningates kohtades on oodata ka lumelisa, lumikatte paksus hakkab järk-järgult suurenema. Lisaks muutub mereefekt aktiivseks. Sellest tingitud pilved toovad nii põhjarannikule kui ka saartele lund. See on ka võimalik, et need pilved liiguvad sügavamale sisemaale ja põhjustavad seal lumesadu.

GFS mudeli kohaselt läheb ilm uuest nädalast tunduvalt külmemaks. Tõenäosus selleks on >90%.

Üks huvitav tähelepanek 17.02.2018: Tänane GFS mudeli arvutus näitab, et 24. veebruaril võib Valgevene lähistel uus osatsüklon välja kujuneda (seda on näha ka ülemiselt animatsioonilt). Tuginedes tänastele andmetele, siis selle prognoositav liikumistrajektoor oleks kagust loodesse ehk Valgvene poolt Baltikumi suunas. Sellisel juhul sajaks 25. veebruaril nii Lätis, Leedus kui ka Eestis mõõduka tugevusega lund. Lumikatte paksus suureneks märgatavalt.  Eestis ja Lätis jätkuks sadu ka 26. veebruaril.  Lisaks võib idatuul ja kirdetuul tormiseks paisuda nii mandril kui ka merel. See oma korda tähendaks laialdast lumetuisku ja pinnatuisku. Kuna õhumass on sel ajal endiselt väga külm, siis termomeetri näidud võivad jääda Eestis prognoositavalt -8...-15°C vahel. Siis peab arvestama ka suure tuulekülmaga. Ma ei garanteeri praegu mitte kelleelgi, et Eestisse saabub lumetorm, sest sinna on veel piisavalt aega ja ennustused võivad selle aja jooksul palju muutuda. Aga hoian ilmamudelitel jätkuvalt silma peal ja vajadusel teen uusi täpsustusi. Elame ühe päeva korraga ja vaatame, milliseks see olukord ilmarindel ikkagi kujuneb.

18. veebruaril mõjutas Eesti ilma Soome ja Skandinaavia pool tugevneva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm oli enamjaolt pilvine, ainult lääne pool esines selgimisi. Kohati sadas nõrka lund. Õhutemperatuur jäi hommikul sisealadel -3...-7°C vahele. Selgemates kohtades langes -10°C piiresse. Pärnumaal Koodu piirkonnas mõõdeti  kella 7-8 vahel 11,8°C külma. Päeval oli pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt piilus päike pilvede tagant. Jätkuvalt sadas osades kohtades nõrka lund. Õhtul algas põhja poolt arktilise õhu sissevool. Seetõttu hakkas õhutemperatuur kõikjal langema. Saaremaal tekkis kohati udu. Edaspidi on oodata antitsükloni mõju suurenemist. Ilm muutub tunduvalt külmemaks. Lähiajal peaks mereefekt ka aktiviseeruma.

Prognoositav sünoptiline olukord 20. veebruariks. Allikas: DWD


ECMWF prognoos 26. veebruariks. Siit on näha, et kirdest võib Eestisse jõuda väga külm õhumass (-22...-25 kraadine isoterm). Pikemate selgimiste korral pole siis välistatud 25-30 kraadi külma. Ilm tõotab tulla pakaseline. Kui taevas peaks pilvine olema, siis tuleb külma tunduvalt vähem.


Pärast 19. veebruarit muutus ilm tunduvalt külmemaks. Prognoosid pidasid üldiselt hästi paika.

pühapäev, 4. veebruar 2018

Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

Jaanuari lõpus jõudis põhja poolt Eestisse arktiline õhumass. Seetõttu muutus õhk külmaks ja paljudes kohtades lisandus lund. Ilmamudelite prognoosid pidasid ilma külmenemise osas üldjuhul hästi paika. 
4. veebruraril kujundas meie ilma Skandinaavia lõunaosa kohal laiunud kõrgrõhkkonna kaguserv. Hommikul püsis ilm Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis valdavalt pilves, sadas nõrka lund. Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis oli vähese pilvisusega ilm, isegi päike paistis. Kella 8:00-9:00 vahel mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuri näiduks -11,4 kraadi. Päeval oli mitmel pool vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sadas lund. Seda põhjustas mereefekt. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige tihemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel. Õhtul pilvisus tihenes Ida-Eestis ja Kagu-Eestis. Eesti lääneosas oli selge või vähese pilvisusega ilm. Termomeetri näidud langesid mõnel pool taas -10 kraadist allapoole. Üksikutes kohtades sadas ka lund. Tuul puhus kirdest.














 Ilus talvine päev Kagu-Eestis Kõverjärve ääres 4.02.2018
Talvine maastik Tahojärve ääres Kagu-Eestis 4.02.2018

5. veebruaril jääb Eesti veel kõrgrõhkkonna kaguserva, kuid sama päeva jooksul hakkab järk-järgult suurenema madalrõhkkonna mõju. Alates Ida-Eestist on oodata õhurõhu langust. Miks? Kuna madalrõhkkond liigub Lääne-Venemaalt Eestile üha lähemale. Päeval on meil aga pilves selgmimistega ilm. Kohati sajab nõrka lund, sadu võib olla tihe. Ilm on võrdlemisi külm, lisaks puhub kõle põhjatuul ja kirdetuul. Hilisõhtuks või ööks vastu 6. veebruarit laieneb madalrõhkkonna läänserv üle Peipsi järve Ida-Eestisse, põhjustades nõrka või mõõdukat lumesadu. Sajuala liigub öö jooksul üle Eesti lääne ja edela suunas. Päeval on enamasti pilves ilm, kuid üksikuid selginemisi võib siiksi siin-seal esineda. Mitmel pool sajab lund, paiguti on sadu üsna tihe. Orienteeruvalt on oodata Mandri-Eestis kuni 5 cm lund, ei ole välistatud isegi rohkem. Termomeetri näidud jäävad paljudes kohtades -5 kraadist allapoole. GFS mudeli kohaselt liigub madalrõhkkond üle Peterburi ja Soome lahe idaosa Kagu-Soome kohale. Samas on ilmamudeleid,  nagu ECMWF  (Euroopa mudel) ja HIRLAM, mis näitavad, et tsükloni kese võib hoopis Eesti kohale liikuda. Eks me näe! Täpsustan seda juba lähiajal. Lisaks ei ole välistatud, et Läänemere keskosa kohal või saarte lähistel formeerub uus osatsüklon. Sellisel juhul sajaks ka ööl vastu kolmapäeva nii saartel kui ka sisealadel lund. Lumelisa on paljudes kohtades kindlasti oodata. Nädala teisel poolel suureneb taas kõrgrõhkkonna mõju, ilm tuleb külm ja lumine. Sula ei tule aga nii pea!

Täpsustused 5.02.2018: Lääne-Venemaalt saabuv madalrõhkkond liigub tõenäoliselt ikka Eesti kohale. Lund on oodata mandril 5-10 cm, paiguti ehk isegi rohkem. Mudelid näitavad igatahes rohkelt sademeid.

Käesolevalt kaardilt on näha, kuidas ida poolt hakkab Eestit ilma mõjutama uus aktiivne madalrõhkkond (kehtib 6. veebruari öö kohta). Allikas: DWD


5. veebruaril jäi Eesti antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna idaserva. Ilm oli pilves selgimistega ja võrdlemisi jahe. Hommikul mõõdeti Kagu-Eestis kuni 9 kraadi külma. Mõningates kohtades puistas taevast alla ka nõrka lund, sadu oli kohati tihe ja esines tuisku. Päeva jooksul hakkas õhurõhk kõikjal Eestis langema. Puhus mõõdukas või tugev tuul, enamasti kirdest ja põhjast. Õhtul sadas lund peamiselt Põhja-Eestis, Kesk-Eestis ja Edela-Eestis. See sadu oli seotud eelkõige mereefektiga. Selgemat taevast oli rohkem Lääne-Eestis. Ida-Eestis ja Kagu-Eestis oli juba selleks ajaks tihe pilvisus. Õhutemperatuur langes kohati -9 kraadist allapoole.

Lumised kuused ja männid Kõverjärve lähistel 5.02.2018 hommikul


Lumikatte paksus Eestis 5.02.2018 seisuga. Allikas: Riigi Ilmateenistus


Mereefektist tingitud lumesadu Soome lahel ja põhjarannikul 5.02.2018 hilisõhtul kella 21:15 paiku. Allikas: http://testbed.fmi.fi 


6. veebruariks jõudis Lääne-Venemaalt Eesti kohale madalrõhkkonna kese. Soome lahel esines jätkuvalt mereefekt. Mitmel pool sadas nõrka või mõõdukat lund. Kõige rohkem lisandus lund Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Nendes maakondades suurenes lumikatte paksus 10-13 cm võrra. Hommikuks langes õhutemperatuur paljudes kohtades -8 kraadist natukene allapoole. Päeval oli enamasti pilves selgimistega ja talviselt külm ilm. Päikest oli ka võimalik näha, täheldati isegi valgussambaid. Soome lahel ja Põhja-Eestis sadas pidevalt tihedat lund. Väheliikuva madalrõhkkonna kese paiknes pärastlõunase seisuga Hiiumaa lähistel. Peale lõunat hakkas pilvisus paljudes kohtades järk-järgult tihenema, eelkõige ida ja kirde poolt. Õhtul ilm taas jahenes. Soome lahel ja Mandri-Eestis sadas veel lund, paiguti oli sadu võrdlemisi tihe.



Päike ja kõrgrünkpilved Kõvera järve kohalt nähtuna 6.02.2018
NOAA prognoosib nii meile kui ka paljudele teistele Euroopa riikidele keskmisest natukene külmemat veebruarikuud. Allikas: NOAA

pühapäev, 28. jaanuar 2018

Ülevaade jaanuarikuu ilmast ja uue võimaliku külmalaine saabumisest

Jaanuarikuu alguses oli ilm mitmel pool Eestis tavapärasest soojem ja enamasti domineeris madalrõhkkonna mõju. Tsüklonid saabusid Atlandi ookeanilt Lääne-Euroopasse ja Põhja-Euroopasse, kandes endaga  kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Kuna õhumass oli valdavalt soojapoolne, siis sadas peamiselt vihma või märga lund, vahel täheldati ka lund ja lumeteri. Püsivat lumikatet ei tekkinud, ainult Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis oli veel natukene lund alles. 
6. jaanuaril arenes välja Kesk-Euroopa kohal võimas antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Ühtlasi algas  sellel päeval põhja poolt kiire artkilise õhumassi sissetung. Ilm jahenes kõikjal Eestis. Läänemerel esines mereefekt. Juba samal õhtul langes õhutemperatuur paljudes kohtades miinuspoolele ja paiguti sadas nõrka lund. Järgnevatel päevadel õhurõhk muudkui tõusis ja ilm läks järk-järgult külmemaks. Aeg-ajalt sadas üksikutes kohtades lund.

Tugeva kõrgrõhkkonna mõjusfääris oli ilm pidevalt pilvine ja rahulik, kuid see-eest võrdlemisi jahe. Päikesepaistet ja selginemisi oli suhteliselt vähe. Taevast katsid enamus ajast madalad ja väheliikuvad kihtpilved. Samasugune olukord püsis ka mitmel pool Põhja-Euroopas ning Loode-Venemaal. Seda pilvisust põhjustas tugev inversioon. Talvisel ajal, mil õhumass on külm, esineb inversiooni sagedasti. 
Pärast 12. jaanuarit langes õhutemperatuur mitmel pool Mandri-Eestis -10 kraadist madalamale. 13. jaanuari hilisõhtul oli minul Lääne-Virumaal Simunas korraks ligi 15 kraadi külma selgema taeva all. Õhtuti tekkis ka tihe udu, mis püsis hommikuni. Kuna suhteline õhuniiskus oli kõrge ja õhk püsis üsna külmana, siis moodustus mitmel pool härmatis. Härmatise kiht oli kõige suurem Ida-Eestis, lääne pool oli see tunduvalt väiksem või sisuliselt olematu. Ilm võib erinevates Eesti piirkondades märgatavalt erineda.

Ilmakaart 13.01.2018 pärastlõunase seisuga. Allikas: dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

Kuu keskel püsis miinuskraadidega ilm. Lääne-Venemaal laiunud ja meie ilma kujundanud võimas antitsüklon liikus iga päevaga Eestist üha kaugemale idakagusse. Seetõttu hakkasid lääne poolt madalrõhkkonnad survestama. Ilmad muutusid natukene soojemaks, kuid tunduvalt tuulisemaks.  Vahetevahel sadas nõrka või mõõdukat lund. Soojem õhumass saabus Eestisse pärast 24. jaanuarit. Ilm oli ebatavaliselt soe. Paiguti esines udu. Negatiivsed temperatuurid püsisid Eestis rohkem kui 2 nädalat. Kõige üllatavam oli see, et õhutemperatuur ei ole jaanuari jooksul siiani üheski ametlikus vaatlusjaamas -15 kraadini langenud.  Möödunud aastal oli jaanuaris Kagu-Eestis juba kuni -25 kraadi. 

Varsti saab jaanuarikuu läbi, kuid ilmamudelite kohaselt on oodata suure tõenäosusega ilma külmenemist. 30. jaanuaril jõuab Eesti ja Läti kohale aktiivne madalrõhkkond ühes mõõduka lumesajuga. Tihedas lumesajus on nähtavus halb. Temperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Teeolud muutuvad halvaks, libeduseoht suureneb kiiresti! Saartel kui ka sisealadel peaks maa valgemaks saama. Tsüklon liigub aegamisi edasi kagusse ja selle tagalas algab kiire artkilise õhu sissevool. Lumi, mis maha sajab, peaks jääma püsima. Ilm läheb veebruari esimestel päevadel järk-järgult üha külmemaks. Viimaste ennustuste kohaselt jõuab 1. veebruariks Läänemerelt Läti aladele uus madalrõhulohk, mis laieneb oma servaga Eesti kohale ja toob kaasa värsket lund. Kui palju lund tuleb, see on veel küsimärgi all. Küll aga usun, et maa saab paljudes kohtades üsna valgeks. Suusad ja kelgud võib taas välja otsida. Pärast 1. veebruarit langevad termomeetri näidud mitmel pool kohati -10 kraadist madalamale, pikemate selgimiste korral ei ole välistatud maksimaalselt -15...-20 kraadi. Eks seda näitab aeg, kui külmaks läheb. Talvised ilmad igatahes tulemata ei jää. Ärge oma talveriideid veel kappi pange. Prognoosides on oodata tõenäoliselt veel mõningaid muutusi, vajadusel teen täpsustusi.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 28.01.2018 seisuga, kaardilt on näha, kuidas põhja poolt võib levida aegamisi lõuna suunas arktiline õhumass. Allikas: Wetterzentrale

GFS mudeli animatsioonilt on paremini näha, kuidas jaanuari lõpus võib jõuda tsükloni tagalas põhja poolt meile arktiline õhumass (õhtune ennustus 28.01.2018). Allikas: Wxcharts.eu

Ülevaade 29.01.2018: möödunud ööpäeva jooksul on ennustused mingil määral muutunud, peamiselt külma ja lisanduva lumehulga osas. Kõigepealt uurisin, kui külmaks võiks ilm minna veebruarikuu alguses. Tänased väljavaated näitavad suurt temperatuuri kontrasti ja pidevat temperatuuri kõikumist Eestis. Peagi meieni jõudvad madalrõhkkonnad kannavad endaga kaasas küll lund, aga ka soojemat õhku. Seega näiteks 1. veebruaril ei ole välistatud, et õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis ja Edela-Eestis 0 kraadist kraadi-paari võrra kõrgemale. Samal ajal peaks aga õhutemperatuur Ida-Eestis miinuspoolele püsima jääma. Hiljem tsüklon kaugeneb meist ja siis jätkub kohe arktilise õhu sissevool põhja poolt. Ajutised plusskraadid asenduksid kiiresti miinuskraadidega ka Eesti lääneosas ja edelaosas. Lisaks täheldasin, et mudelid on külma osas tunduvalt leebemaks läinud. Euroopa mudel ei näita üldse enam väga suurt külma. Selle järgi jäävad temperatuurid Eestis enamasti -4...-8 kraadi vahele. Samas GFS mudeli kohaselt võib õhutemperatuur pärast 2. veebruarit Eestis endiselt -10 kraadist madalamale langeda. Kumba uskuda? Keeruline öelda, kuna mõlemad tunduvad üsnagi tõenäolised. Vahel on aga nii olnud, et mudelid hakkavad juba nädal aega ette suurt külma näitama ja ühel hetkel muutub kogu see pilt täielikult. Praegu on ka näha, et külma osas minnakse üha leebemaks. Eks tuleb lihtsalt oodata ja tähelepanelikult jälgida, kuidas iga päev ilmamudelite prognoosid muutuvad.

Uuendus kell 20:55: ECMWF ehk Euroopa mudeli ennustused läksid vähemalt külma osas paremaks.

GFS mudel, prognoositavad temperatuurid maapinnast 2 m kõrgusel 3. veebruari öösel (29.01.2018 ennustus). Allikas: Wetterzentrale

Lund saame ka, aga see sõltub suuresti tsüklonite liikumise trajektoorist. Viimase paari päeva jooksul on need pidevalt muutunud. Kõige tõenäolisem tsenaarium näeb selline välja, et 30. jaanuari öösel liigub aktiivse madalrõhkkonna kese Läänemerelt Läti kohale. Eesti jääb valdavalt selle põhjaserva. Mitmel pool sajab nõrka või mõõdukat lund. Teeolud muutuvad lumiseks ja suureneb libeduseoht. Lõuna-Eestis ja Edela-Eestis võib maha sadada 3-8 cm lund. Isegi Saaremaal ja Hiiumaal võib sadada 2-5 cm lund. Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis on oodata hinnanguliselt 1-4 cm lund. Arvestama peab ka sellega, et paiguti esineb pinnatuisku ja lumetuisku. Pärastlõunaks või hiljemalt õhtuks jõuab tsükloni kese Lääne-Venemaale. Uus madalrõhkkond laieneb servaga üle Läänemere 1. veebruaril ja see peaks tooma märksa rohkem lund mitmele poole Eestisse. Sellest kirjutan pikemalt juba homme või ülehomme.

Prognoositav lumikatte paksus 30. jaanuari õhtuks (ARPEGE mudel 29.01.2018)
Allikas: Wxcharts.eu


31. jaanuaril on valdavalt pilves selgimistega ja jahedapoolne ilm. Päeva jooksul hakkab pilvisus aegamisi tihenema, kuna Skandinaavia poolt on lähenemas uus aktiivne osatsüklon. Saabuv osatsüklon kannab endaga kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Seega on oodata õhutemperatuuri tõusu alates lääne poolt. Hilisõhtul levib lumesadu üle Läänemere ida suunas ja jõuab kõigepealt Saaremaale ning Hiiumaale. 
1. veebruari öösel domineerivad sisemaal peamiselt miinuskraadid. Ida-Eestis võib külma olla 5-9 kraadi. Varahommikuks liigub ulatuslik sajuvöönd sügavamale sisemaale. Mitmel pool sajab mõõdukat lund, kohati võib sadu tugev olla. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal ja saartel 5-12 cm. Teeolud muutuvad paljudes kohtades lumiseks ning libedaks. Tihedas lumesajus on nähtavus piiratud. Lisaks paisub kagutuul tugevaks. Esineb lumetuisku ja pinnatuisku. Saartel ja rannikualadel jäävad kõige tugevamad tuulepuhangud prognoositavalt 17-23 m/s vahele. Mandri sisealadel ei ole välistatud tuulepuhangud tugevusega 14-17 m/s.

GFS mudeli ennustus näitab samuti, kuidas üle Eesti peaks liikuma  suur sajuvöönd 

Päeval on kõikjal Eestis pilves ilm, mandri sisealadel sajab valdavalt lund ja tuiskab. Osatsükloniga jõuab ajutiselt Eesti kohale soojem õhumass. Õhutemperatuur tõuseb lääne pool 0 kraadist kõrgemale. Prognooside kohaselt võib Saaremaal ja Hiiumaal sooja olla maksimaalselt 2-4 kraadi. Seal läheb ilm üsna vesiseks, lumesadu asendub tõenäoliselt vihma või lörtsiga. Jäiteoht on üsna suur! Lõunal või pärastlõunal muutub ilm veidi pehmemaks ka sisemaal. Termomeetri näidud jäävad enamasti -0...+1 kraadi vahele. Ainult Ida-Eestis võib temperatuur napilt miinuspoolele püsima jääda. Päeva jooksul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning hakkab järk-järgult nõrgenema. Õhtuks alates lääne poolt sadu lõppeb. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis sajab veel nõrka või mõõdukat lund. Osatsükloni tagalas jätkub loode ja põhja poolt arktilise õhu sissevool. Plusskraadid asenduvad öösel miinuskraadidega. Teed on libedad!

Selle nädala lõpus ja uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis paiguti -10 kraadist madalamale. Kõige suuremad külmakraadid jäävad Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Lisaks on oodata kõrgrõhkkonna mõju suurenemist. Kui prognoosid oluliselt ei muutu, siis ei ole välistatud, et nädala keskpaigas langeb õhutemperatuur pikemate selgimiste korral Eesti kaguosas ja idaosas kohati kuni -15 kraadini või sellest allapoolegi. Veebruari algus tõotab igatahes külmapoolne tulla. Eks näis, mis saab.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 7. veebrurail (ECMWF - Euroopa mudel 31.01.2018). Kui nii külm õhumass Eesti kohale jõuab, siis võib maapinna lähedal ideaal tingimuste korral kuni -15 kraadi olla või isegi rohkem. Allikas: Wetterzentrale

Pühapäeval (4.02.18) langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis kohati -10 kraadini või sellest isegi natukene madalamale. Pärast 5. veebruarit läheb ilm veel külmemaks. GFS mudeli kohaselt võib Eesti kohale jõuda -15...-18 kraadine isoterm. Sellisel juhul on võimalik, et õhutemperatuur langeb sisealadel kuni -15 kraadini, pikemat selgimiste korral pole välistatud rohkemgi. Kui nii külmaks ikka läheb, siis on oodata Soome lahel mereefekti. Mida see tähendab? Soome lahe kohal tekib pidevalt uusi pilvi, mis liiguvad põhjaranniku suunas ühes lumega. Animatsioon: wxcharts.eu