Aktiivsed tsüklonid põhjustasid Eestis tormist ilma

Nädala teine pool oli tsüklonite päralt. Alates 28. septembrist hakkasid Eesti ilma kujundama Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad (tsüklonid). Need tõid meile tuulise ja sajuse ilma. Tormituuled murdsid mitmel pool puid ja langetasid isegi elektriliine.

Kolmapäeval (28.09.) jõudis Norra merele aktiivne tsüklon, mis suundus piki Norra rannikut edasi kirdesse. Selle lohk ulatus ka Eesti kohale ja muutis meie ilma pilviseks, lisaks suurenes sajutõenäosus. Päeva jooksul tugevnes aegamisi lõuna- ja kagutuul. Saartel ja rannikualadel ulatusid puhangud kohati kuni 20 meetrini sekundis, sisemaal oli ilm samal ajal tunduvalt rahulikum.

Neljapäeval (29.09.) ei toonud veel endaga kaasa suuremat ilma muutust. Atlandilt oli oodata uue osatsükloni saabumist. Prognooside kohaselt pidi see muutuma väga aktiivseks ning laienema jõuliselt üle Skandinaavia ja Läänemere. Täpselt nii juhtuski. Pärastlõunal algas Eesti rannikuvetes ja hiljem sisemaal kiire edelatuule tugevnemine. Saartel ja rannikualadel ulatusid hilistel õhtutundidel kõige tugevamad tuuleiilid maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal kuni 15 meetrini sekundis. Ööl vastu reedet jätkus merel ja Mandri-Eestis tuule tugevnemine.

Tsüklon nimega Walpurga tõi 30. septembril Eestisse tormise ilma

Reede (30.09.) öösel moodustus Skandinaavia kohal uus aktiivne osatsüklon, mis asus ka Eesti ilma kujundama. Selle mõjusfääris oil ilm meil sagedaste vihmahoogudega ja üsna tormine, kohati sadas isegi rahet. Ennelõunal registreerisid välgudetektorid pilv-maa välke Soome lahe kohal, Viljandi- ja Tartumaal. Üldiselt lõõtsus väga tugev edelatuul, puhanguid oli sisemaal 15-21, rannikul 20-24, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel iiliti kuni 26 meetrit sekundis. Päeva kõige tugevam tuulepuhang fikseeriti Vaindloo saarel, milleks oli 26,5 meetrit sekundis.

Rünksajupilv Lääne-Virumaale Kariväravale jõudmas 30.09.2016

Andmed tuule tugevuse kohta Eestis kell 16:00 (30.09.2016)

Labiilses ja võrdlemisi jahedas õhumassis arenesid aktiivse tsükloni tagalas mere kohal ööl vastu 1.10.2016 suured rünksajupilved, mis põhjustasid kohati mõõdukat või tugevat vihmasadu, pagituult, rahet ja isegi välke. Laupäeva päeval oli ilm veel tuuline, kohati sadas hoovihma ja teatati ka rahest.

Äike ja virmaliste kuma Lääne-Virumaal Simunas ööl vastu 1.10.2016 (Foto: Janek Pärn)

Äikesega kaasnenud kahjustused Simunas 28.07.2016

28. juulil oli ilm Eestis äärmiselt soe ja õhumass püsis kogu päeva jooksul labiilsena. Ennelõunal hakkas pilvisus alatest saartest kiiresti tihenema seoses läheneva madalrõhulohuga. Lõunanaabrite juures moodustus ka suur äikesevöönd. Pärastlõunal levisid pilved koos tiheda vihmasajuga ning äikesega üle Mandri-Eesti kirde poole. Äikese ajal esines mitmel pool tugevaid tuulepuhanguid. Väike-Maarja ilmajaamas mõõdeti kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 19,2 m/s, Jõhvis aga 19,5 m/s. Äikesed olid kõige tugevamad eelkõige Jõgevamaal ja Virumaal. Üle Simuna liikus ka võimsa välimusega riiulpilv. Sellega kaasnes tugev pagi ja lühiajaline mõõdukas vihmasadu. Sademeid tuli kokku 9 mm. Enne äikese saabumist jõudis õhutemperatuur tõusta Simunas ligi +28 kraadini, pärast langes +20 kraadist natukene madalamale. Pärast äikese üleminekut võis näha sõiduteedel rohkelt oksarisu ja suuri maha murdunud puuoksi. Lisakas oli tuul painutanud ühe puidutööstuse hoone katust. Õhtul tekkis paljudes kohtades tihe udu, mida õnnestus ka minul vaadelda. Ööl vastu 29. juulit oli siin ilm valdavalt pilves ja aeg-ajalt sadas hoovihma.
Vaata videot äikese saabumisest: https://www.youtube.com/watch?v=dQygZDYiNag

Lugu autorist

Tere lugupeetud külaline! Minu nimi on Kairo Kiitsak. Poole oma senisest elust olen pühendanud ilma ja looduse jälgimisele ning selle jäädvustamisele.

Tõsisema tõuke loodus- ja ilmavaatlustega tegelemiseks andis 2010. a augustis möllanud äikesetorm, mis liikus üle Eesti lõunast põhja. Sel ajal viibisin peaaegu äikesetormi epitsentris Lääne-Virumaal Simunas. Märkimisväärseid kahjustusi esines mitmel pool Eestis. Ma polnud kunagi varem näinud sellist äikeseraju. Sealt hakkaski huvi loodus- ja ilmanähtuste vastu järk-järgult välja kujunema. Tänaseks moodustab looduse ja ilma pildistamine ühe osa minu igapäevaelust.

Rääkides natukene tehnilisest küljest ja pildistamisest, siis minu fotograafia aluseks oli lapsena täiesti tavaline digitaalkaamera. See oli kergesti kaasaskantav ja mahtus ka taskusse ära. Tänapäeva kompakt- ja peegelkaameratele jääb see suuresti alla enda tehniliste andmete poolest. Kuid alustuseks oli see täiesti paras kaamera, millega enda pildistamise oskuseid arendada.

Üldiselt nõuab fotograafiaga tegelemine rohkelt rahalisi kulutusi ja pidevat investeerimist, kuna uue fototehnika soetamine ja selle uuendamine on üsna kallis. Seetõttu kasutan mina just kasutatud peegelkaamerat, kuna seda oli odavam soetada.

Osade inimeste seas  on levinud väide, et “hea” pildi saamiseks on vaja just kallist fotokaamerat. Ühes mõttes on see väide õige.  Kui inimesel rahaga probleeme pole ja ta soovib tunduvalt kvaliteetsemat fotot, siis võib soetada endale parema ja kallima fotokaamera koos hea objektiiviga. Kuid iga inimese majanduslik olukord ei pruugi seda alati võimaldada.

Mina arvan, et alati ei pea olema väga kallis kompakt- või peegelkaamera. Vahel on just vastupidi, et mõne vanema ja kasutatud kaameraga saab samaväärse või hoopis parema tulemuse. Teeme ühe asja selgeks, kaamera taga on ikkagi inimene, kes seadistab fotoaparaati ja kes teeb sellega fotosid. Pildistamisel mängivad suurt rolli varasemalt omandatud oskused ja kogemused, mis võimaldavad teha paremaid fotosid. Nii on võimalik olla edukas!

2016. a märtsikuu teine pool kevadise soojusega meid veel ei üllata

18. märtsi varahommikul sadas  sisemaal veel tihedasti lund. Sadu oli seotud külma frondiga, mis liikus öösel loodest üle Eesti kagusse. Mõnele poole lisandus mitu sentimeetrit lund. Terve päeva vältel valitsesid Eestis enamasti miinuskraadid. Puhus mõõdukas/tugev põhja- ja loodetuul. Päeval hakkasid konvektsiooni mõjul arenema rünkpilved ja rünksajupilved. Suured rünksajupilved saabusid Soome lahe poolt ja liikusid lõunasse Mandri-Eesti suunas. Need põhjustasid üle Eesti lühiajaliselt mõõdukat või tugevat lumesadu ja isegi lumetuisku. Aeg-ajalt tuli lume sekka ka lumekruupe. Õhtuks ilm paranes, taevas selgines ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema. Õhutemperatuur võib ööl vastu 19. märtsi mõnel pool -10 kraadist madalamale langeda. Ilmad lähevad muudkui jahedamaks.

Talvine õhtupoolik Lääne-Virumaal Simunas 18.03.2016

17. märtsi hommikul oli ilm selgem ja päikesepaistelisem Lääne-Eestis ning Loode-Eestis. Idapoolsetes maakondades valitses tihe pilvisus. Terves Eestis olid valdavalt plusskraadid. Päeva jooksul tõusis õhutemperatuur mõnel pool ligi 9 soojakraadini. Pärastlõunal hakkas Skandinaavia keskosast külm front meile üha lähemale jõudma. Selle tulemusena läks ilm mitmel pool pilve. Taevast katsid peamiselt kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Õhtul jätkus pilvisuse tihenemine. Üle Soome lahe jõudsid ka mõned rünksajupilved, mis põhjustasid põhjarannikul ja Loode-Eestis kohati vihma. Ööl vastu 18. märtsi nihkub külm front koos tihedamate pilvedega üle Eesti, tuues kaasa sademeid. Välistatud pole nii vihm, lörtsi kui ka lumi. Samuti tugevneb põhja- ja loodetuul. Külma frondi üleminekul hakkab õhutemperatuur järk-järgult langema. Oodata on miinuskraade! Sõiduteedel võib esineda libedust.

Pilvine ja tuuline õhtu Jõgeva linnas 17.03.2016 kell 18:12

2016. a märtsi esimene nädal möödus Eestis nii kõrgrõhkkondade kui ka madalrõhkkondade mõjusfääris. Lumikate ei olnud palju vähenenud veebruarikuu lõpus, sest ilmad olid sel ajal veel võrdlemisi jahedad ning kiiret sulamist ei saanud toimuda. Kõige rohkem lund oli märtsi alguses Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, kus lumepaksus ulatus kohati kuni 30 sentimeetrini. Saaremaal ja Hiiumaal polnud lund praktiliselt üldse. Seal oli ilm hoopis kevadisem kui sisemaal.

Selgema taeva all langes õhutemperatuur Mandri-Eestis mõnel ööl ja varahommikul kohati -15 kraadist madalamalegi. Näiteks teisipäeval, 1. märtsi hommikul mõõdeti Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja ilmajaamas kõige madalamaks õhutemperatuuriks -16,8 kraadi. Kuna esines ka udu, siis öö jooksul tekkis pidevalt mitmele poole härmatis, millest suurem osa sulas päeva jooksul ära.

Sama nädala keskpaigas ja pärast seda muutusid ilmad aga pilvisemaks ning natukene soojemaks. Seda põhjustasid madalrõhkkonnad, mis tõid kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Tsüklonid põhjustasid õhurõhu langust ja tuule tugevnemist. Kuna niiskuse sisaldus õhus oli ka valdavalt suur, siis paljudes kohtades tekkis udu. Lisaks kõigele sellele suurenes ka sademetetõenäosus. Peamiselt sadas meil vihma, lörtsi ja isegi lund. Sajuhood olid enamus ajast nõrgad või mõõdukad.

Märkimisväärselt tugev lumesadu esines 8. märtsil näiteks Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, kus taevast langes alla mõne tunniga väga palju suuri lumehelbeid, sadu oli väga tihe. Lumikatte paksus suurenes eelnevalt nimetatud maakondades mitme sentimeetri võrra. Viljndimaal mõõtis üks kodanik enda joonlauaga lumehelbe läbimõõduks ligikaudu 8 sentimeetrit. Huvitav oli veel see, et Tartumaal ei sadanud samal ajal üldse lund, vaid seal tuli enamasti vihma või lörtsi. Selge näide sellest, kui erinev võib ilm olla Eestis.

Pärast 8ndat märtsi haarasid antitsüklonid uuesti võimust ja nende mõju avaldus ka meil siin Eestis. Selle tulemusna tõusis näiteks õhurõhk. Üha tihedamini hakkas esinema nii osalisi kui ka täielikke selginemisi. Üldiselt muutusid ilmad päikeselisemaks ja soojemaks. Ainult öösel või hilisõhtul langes õhutemperatuur veel siin-seal miinuspoolele ja puhus jahe tuul. Sademeid enam eriti ei esinenud.

Kuid mis saab edasi? Ilmad muutuvad igatahes talvisemaks. Neljapäeval, 17. märtsil kujundab meie ilma Põhja-Venemaa kohal laiuv madalrõhkkonna serv. Ilm saab olema paraku pilvisem, aga olulist sadu veel oodata ei ole. Samuti tugevneb lääne- ja loodetuul. Kuigi meid praegu mõjutav antitsüklon liigub iga päevaga üha rohkem läände, siis see annab võimaluse põhjatsüklonitele alustada sisetungi. Seetõttu on oodata paari päeva pärast soojema õhumassi asendumist külma õhumassiga ja ka tuule tugevnemist. Reedel, 18. märtsil liigub üle Eesti prognoositavalt esimene madalrõhulohk, mis toob kaasa ka sademeid: vihma, lörtsi ja isegi lund. Nädalavahetusel peaks Eesti kohal valitsema juba väga külm õhumass. Öösel võib õhutemperatuur Mandri-Eestis isegi -15 kraadist madalamale langeda. Edaspidi toovad tsüklonid Eestisse ka lumelisa.

Mina isiklikult arvan, et kogu märtsikuu teine pool ja lõpp saab olema võrdlemisi jahe, pilvisemaid ilmasid tuleb rohkem. Sademetetõenäsus püsib samuti. Soojemad ilmad saabuvad tõenäoliselt alles märtsi viimasel nädalal või aprillikuu esimesel poolel.

GFS mudeli prognoos näitab, et nädalavahetusel saabub väga külm õhk põhja või loode poolt Baltimaadesse

Talvisemad ilmad jätkuvad Eestis

14. jaanuaril liikus tsüklon Peterburi lähistelt edasi Valgemere suunas. Madaalrõhkkonna mõju on hakanud nõrgenema. Varasematel hommikutundidel püsis taevas mõnel pool osaliselt selgena. Samal ajal oli pilvisus tihedam näiteks Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis, kus sadas kohati lund. Selgemat taevast jagus ka siia Jõgevale. Endal õnnestus näha päikesetõusu koos suure valgussambaga. Vaatepilt oli äärmiselt kaunis. Õhk oli külm, sest õues valitsesid miinuskraadid. Hommikul oli õhutemperatuur paljudes kohtades -10 kraadist madalamale langenud. Mõnevõrra soojem oli ilm Põhja-Eestis ja saartel. Aktiivne mereefekt põhjustas kogu öö jooksul suurt lumesadu põhjarannikule. Samuti esines osades kohtades lume- ja pinnatuisku, peamiselt saartel ning rannikualadel. Hommikuse seisuga oli isegi Kirde-Eestis Jõhvi ümbruses lumepaksuseks mõõdetud 39 cm. Kõige rohkem lund on aga endiselt Harjumaal Vanakülas. Tänaseks on lumesügavuseks mõõdetud seal 46 cm. Tõenäoliselt on tolles piirkonnas ka selliseid kohti, kus lumepaksus pürgib üle 46 cm. Kahjuks või õnneks muutuvad need arvud veel suuremaks, sest mereefekt pole lõppenud. Päeva teisel poolel lisandus taevasse taas rohkem pilvi. Õhtul oli taevas selgem peamiselt idapoolsetes maakondades. Põhjarannikul kestis mereefekt. Õhutemperatuur oli hakanud langema terves Eestis, kuid kõige kiiremini idapoolsetes maakondades, kus taevas püsis selgemana. Ööl vastu 15. jaanuarit võib õhutemperatuur sisemaal -15 kraadist madalamale langeda. Ööd muutuvad iga päevaga üha külmemaks. Seda põhjustab külmema õhu sissetung.

Mereefekt põhjarannikul 14.01.2016 (00:00-9:00 EET)

13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.

Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.

Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse või sellest kõrgemalegi. Seega võib ilm sulale minna. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused  alles muutuvad!

 GFS mudeli ennustus 23. jaanuariks

Euroopa mudeli ennustus 23. jaanuariks

12. jaanuari hommik algas Eestis pilviselt ja piirkonniti sadas lund. Kõikjal valitsesid miinuskraadid. Ööga lisandus paljudesse kohtadesse rohkelt lund juurde, puhus ka mõõdukas tuul ja seetõttu olid mitmele poole tekkinud tuisuvaalud. Kõige raskemini võisid läbitavad olla põlluvahelised teed. Hommikuse seisuga ulatus lumepaksus üle 20 cm näiteks Viljandimaa keskosas, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piiril  ning ka Saaremaa idaosas. Kindlasti on veel teisigi piirkondi, kus lumepaksus võib olla napilt kuni 20 cm või natukene üle selle. Pärastlõunal jätkus lumesadu. Poola kohal tekkinud uus osatsüklon liigub tänase õhtu jooksul Valgevene kohale ja sealt edasi juba rohkem põhja või kirde poole. Eestis jätkub pilves, sajune ja tuuline ilm. Tänase seisuga julgen kinnitada, et ilma soojenemist pole veel sellel ega ka järgmise nädala alguses ette näha. Küll aga võib ilm soojemaks muutuda alles saabuva nädala lõpus. See lühiajaline soojalaine ei pruugi kaua kesta, aga täpset kinnitust on hetkel keeruline anda, sest sinna on veel piisavalt aega.

Kindlasti mäletavad inimesed seda, kuidas alles 20.12.2015 purustati Eestis üks kaua kehtinud soojarekord. Tegu on uue detsembrikuu absoluutse õhutemperatuuri maksimumiga. See mõõtmistulemus läks kirja Tartu-Tõravere ilmajaamas ja selleks oli 12,5 kraadi. Suur soojalaine ei mõjutanud samal ajal mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike. Sellest olid paljud inimesed vaimustuses ja ärevil, kuidas detsembri lõpus püsiisid veel nii soojad ilmad. Selliseid anomaaliaid tuleb tegelikult harva ette. Aga pärast soojalaine üleminekut olid hakanud juba paljud ilmamudelid talvisemate ilmade saabumist prognoosima Põhja-Euroopasse ja Ida-Euroopasse. Pikaajalised prognoosid pidasid õnneks paika ja suured talve armastajad said ka selle üle rõõmu tunda. Talvemeeleolu kasvas kindlasti paljudes. Aastavahetusel oli pilvisus Eestis üsna erinev. Mõnel pool võis näha ka selgemat taevast, aga suurem osa eesti rahvast pidi uue aasta saabumist tähistama pilvise taeva all. Öö möödus miinuskraadidega ja kohati sadas nõrka lund.

2016. aasta jaanuarikuu esimesel nädalal kujundasid Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa ilma põhiliselt aktiivsed antitsüklonid ehk kõrgrõhkkonnad. Need põhjustasid paljudes kohtades õhutemperatuuri langust ja hoidsid taevast enamus ajast selgena. Soojakraadid olid asendunud kiiresti miinuskraadidega ja viimased jäidki kauemaks püsima. Kõige enam mõjutas just Eestit Venemaa aladelt saabunud külm õhumass. Venemaa lääne- ja põhjaosas esines juba enne seda krõbedaid miinuskraade. Seal oli piirkonnati külma alla 35 kraadi. 

Eesti mitteametlikes ilmajaamades registreeriti  õhutemperatuuri näite, mis ulatusid kohati ligi -32 kraadini. Aga suuresti mängib rolli see tulemus, mis on mõõdetud ametlikus ilmajaamas. Näiteks Tartu-Tõravere ilmajaamas langes õhutemperatuur 8. jaanuaril -30 kraadini. Suur külm kandus lõpuks Skandinaavia kohale ja seal oli paiguti õhutemperatuuri -40 kraadi. Meil andis käre pakane pärast seda pisut järgi. Õhk oli mõnevõrra soojem ainult rannikualadel ja saartel. Huvitav on mõelda, et me elame pindalalt väikeses riigis, aga õhutemperatuuride kontrast on tihti üsna suur. Leppida tuli ka mõne pilvisema päevaga, sest tugevast survest tingimata õnnestus ikka mõnel tsüklonil saavutada ligipääs meie kohale. Need tõid Eestisse isegi lund. Pilvisemaid ja sajusemaid päevi jagus kõige rohkem saartele ja põhjarannikule. Seda põhjustas Soome lahel tegutsenud mereefekt. Tihedad pilved kandsid sinna pidevalt lund ja hoidsid taevast suhteliselt pilves. Ega taevas ei olnud seal kogu aeg pilves, vaid selginemisi tuli ka ikka ette. 11. jaanuari seisuga on mõnel pool põhjarannikul lumepaksuseks mõõdetud juba ligi 15 cm, kuid see veel muutub järgnevate päevade jooksul, sest paljudesse kohtadesse on oodata rohkelt lumelisa.

11. jaanuaril mõjutab meid madalrõhkkonna serv, mis liigub ühes lumesajuga üle Eesti rohkem põhja poole. Selle kese asub viimaste andmete kohaselt Rootsi lähistel. Meil püsib pilves ja tuuline ilm. Paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Sadu muutub laialdasemaks 11. jaanuari õhtul ja juba ööl vastu teisipäeva. Ennustuste kohaselt jõuab tsüklon 12. jaanuaril Valgevene kohale ja oodata on meil lumesaju jätkumist. Päeva jooksul sajuintensiivsus suureneb. Arvestama peab sellega, et liiklusolud muutuvad mitmel pool keerulisemaks. Tihe lumesadu ja tuisk saavad olema peamiseks häirivaks faktoriks liikluses. Sellist ilma jagub kohe paariks päevaks. Miinuskraadid jätkuvad samuti sellel nädalal. 

Satelliidipilt kella 16:00 seisuga. Baltimaade kohal püsib tihe pilvisus ja sajab lund.

Aktiivsed ülitsüklonid põhjustavad tormist ilma ka Eestis

6. detsembri varahommikul puhusid Eestis juba üsna tugevad tuuled, sest Skandinaaviasse oli jõudnud uus ja väga võimas tsüklon ning meie jäime selle tormisesse lõunaserva. Tänane päev eilsest suuresti ei erine. Ainult tuul muutub tugevamaks ja veetase tõuseb kõrgemale. Ennelõunal paisusid puhangulised tuuled merel ja rannikualadel kohati kuni 28 meetrini sekundis. Paljudes kohtades sadas ka nõrgalt vihma. Termomeetri näidud püsisid Eestis valdavalt +5 kraadist kõrgemal. Näiteks Läänemaal tõusis õhutemperatuur +9 kraadini, detsembrikuu kohta on see ikka erakordselt soe. Päeva teisel poolel jätkus tuule tugevnemine, ilm oli endiselt sombune. Hilisõhtul või pärast keskööd hakkab torm tasapisi enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel on suur tõenäosus, et tugevamad tuuleiilid ulatuvad vähemalt 25-33 meetrini sekundis. Mandril kogub ka tuul õhtu jooksul tuure juurde ja välistatud ei ole puhangud üle 20 meetri sekundis. Tormine Läänemeri põhjustab veetaseme tõusu, mis võib alates õhtust rannikualadel üle kriitlise piiri pürgida. Pärastlõunase seisuga oli üleujutusi esinenud juba näiteks Pärnus ja Saaremaal. Kella 14:30 seisuga oli meretase Pärnu sadamas juba 132 cm. Kuid äkki teil tekkis lugemise ajal ka selline küsimus, millal tuul raugema hakkab? Tuule nõrgenemist on oodata alles esmaspäeva hommikul. Samas olge teadlikud, et tugevad tuuled hakkavad täna õhtul ja saabuval ööl ka puid maha murdma. Elektrikatkestused on samuti väga tõenäolised. Kindlasti vältige minemaks sellistesse kohtadesse rannikualadel, kus on suur üleujutusteoht. Kõige turvalisem on ikkagi enda kodus või selle ümbruses püsida. Soovin jagada ka enda videot tugevast tuulest, mis on jäädvustatud lõunal Simunas https://www.youtube.com/watch?v=HlPuzTd-B30

Ülevaade kell 00:20 (7. detsember):
Tuul on hakanud alates lääne ja põhja poolt järk-järgult nõrgenema, sest külm front liikus meist üle loodest kagusse. Veetase hakkas pärast kiiresti langema. Seetõttu oligi torm veel eelnevatel tundidel väga tugev ja veetase muudkui kerkis, kuna front alles ületas Eestit. Selle võimsa tsükloni kese liigub ka meist iga tunniga üha kaugemale. Suuremaid üleujutusi esineb peamiselt läänerannikul ja edelarannikul. Tuul tugevnes keskööl veel ainult lõunapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on ka tõusma hakanud, mõnes maakonnas ulatub see ligi +10 kraadini. Tugevam torm on nüüdseks õnneks lõppenud! Päästeameti kui ka Eesti Energia töötajate töö alles jätkub, sest vaja on tormikahjustuste likvideerimisega tegeleda.

Ülevaade kell 23:40:
Tuul on viimaste tundide jooksul juba väga tugevana püsinud ja veetase on ka palju tõusnud, osades kohtades lausa üle kriitilise piiri. Kella 22:00 andmete kohaselt mõõdeti Osmussaarel tuulepuhanguks 30,5 m/s! Kella 23:00 seisuga püsis tuule kiiruste tabeli kõige kõrgemal positsioonil endiselt Osmussaare, teist kohta hoidis enda käes Pakri ilmajaam, kus oli mõõdetud tuuleiiliks 30,1 m/s. Sisemaal on samuti ilm üsna tormine, sest puhangud ulatuvad kohati üle 20 m/s. Tuul on hakanud rohkem läände pöörduma ja ei kavatse veel raugeda. Veetase kerkis Pärnu sadamas kella 23 paiku 165 sentimeetrini ja kella 23:40 andmete seisuga hakkas veetase seal juba langema. Kas see pigem langeb või hakkab uuesti tõusma? Sellest natukene hiljem. Osadel rannikualadel esineb ka suuremaid üleujutusi, näitena saaks välja tuua Pärnu, sest sealt on laekunud enim teateid. Päästeamet paneb südamele, et inimesed väldiksid minemast nendesse kohtadesse, kus on üleujutused. Väga palju teateid on laekunud mitmelt poolt Eestist ka murdunud puude ja maha langenud elektriliinide kohta. Elektrita majapidamiste arv on kasvanud praguseks üle 10 000.

Tegin õues ühe jalutuskäigu, tuul oli väga tugev ja sadas vihma. Tugevamad tuuleiilid olid suutnud ühe metallaia maha lükata. Pilt on tehtud Jõgeva linnas kell 22:06

Ülevaade kell 21:45:
Viimaste andmete kohaselt on vähemalt 10 000 majapidamist Eestis ilma elektrivooluta. Pärnus on veetase 159,8 cm, Haapsalu sadamas 124 cm ja Narva-Jõesuus 108 cm. NB! Torm tugevneb jätkuvalt ja veetase tõuseb.

Ülevaade kell 21:30:
Osmussaarel on mõõdetud tuulepuhanguks 29,8 m/s. Tuul on paljudes kohtades väga kiiresti tugevnema hakanud, seda kinnitavad nii ilmajaamade andmed kui ka inimesed ise. Lained on ka kohati üsna kõrged mere kohal. Veetase muudkui tõuseb, sest torm muutub järk-järgult tugevamaks.. Kella 21:30 seisuga mõõdeti Pärnu sadamas veetasemeks 159 cm, kriitiline piir algab 160 cm-st. Päästeamet on avaldanud uut informatsiooni tormikahjustuste kohta, peamiselt on nendeks maha langenud puud ja elektriliinid. Ise viibin Jõgeva linnas, kus puhub samuti tugev tuul ja sajab vihma. Aeg-ajalt esineb minul ka voolukõikumisi. Kes Jõgeva linna vähegi tunneb, siis võtku teadmiseks, et Aia tänaval ei põle enam tänavavalgustus. See on tormist tingitud elektririke.

Ülevaade kell 20:30:
Tuule tugevnemine Eestis jätkub ja nüüdseks on hakanud ka veetase  kiiresti tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud kella 20:00 seisuga Sõrves kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 28,2 m/s. Üleujutusteoht püsib nii edelarannikul, läänerannikul kui ka põhjarannikul. Kella 20:10 ajal oli Pärnu sadamas veel veetase 129 cm, aga 10 minutit hiljem 137 cm. Rohkem kui 7000 majapidamist on või peavad juba ilma elektrivooluta  olema. Üle Eesti läänest itta liigub ka tihe vihmasadu, suurem sadu peaks prognoositavalt lõppema peale kella 21.

Maha langenud puud Lääne-Virumaal Simunas, päeval pildistatud 6.12.2015

5. detsembri hommikuks oli tuul sisemaal nõrgemaks muutunud, ainult merel ja rannikualadel kerkisid veel tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Täna liikus madalrõhkkond Karjalast kirde suunas. Ennelõunal pilvisus hõrenes paljudes kohtades, päike tuli pilvede tagant välja, aga pärastlõunal tihenes juba uuesti. Tormised ilmad ei ole tänasega veel lõppenuks kuulutatud, sest Islandi lähistelt on üle Norra mere liikumas veelgi võimsam tsüklon, mille lõunaserva mööda paiskub väga tugevate tuulte vööndi kaasabil uus osatsüklon erakordselt kiiresti Atlandilt üle Skandinaavia. See jõuab prognoositavalt 6. detsembri keskpäevaks Kesk-Soome kohale. Rannikualadel püsib üleujutusteoht, sest oodata on edelatuule tugevnemist ja veetaseme tõusu üle kriitilise piiri. Pärastlõunase seisuga oli tuul mitmel pool Eestis juba tugevnema hakanud, sadas vihma, aga ilm oli võrdlemisi soe. Atlandilt Läänemere äärde saabuvad tsükloni kaanavad endaga kaasas sooja ja niisket õhku,  samuti ka sademeid. Seetõttu on ilmad mõnevõrra soojemad, tuulised ja pilvised. Juba ööl vastu tänast võivad tuuleiilid saartel ja rannikualadel kerkida kuni 25 meetrini sekundis ja ei ole välistatud enamgi. Sisemaal paisuvad ka tuulepuhangud üle 15 meetri sekundis. Pühapäeva hommikul tuule tugevnemine jätkub, sest tsükloni kese on jõudmas Soome keskosa kohale. Alles õhtupoolikul ja ööl vastu esmaspäeva (7.12) hakkab torm arvatavasti enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuuleiilid üle 30 m/s, üsna suure tõenäosusega tõusevad puhangud ka sisemaal üle 20 m/s. Arvestage sellega, et esinema hakkab taas elektrikatkestusi ja teisi erinevaid tormikahjustusi. Alloleva kaardi on koostanud Riigi Ilmateenistus, soovitan aktiivselt jälgida ka nende hoiatustekaarti!

4. detsembril jõudis aktiivne tsüklon Oslo kohale, mis jätkas päeva jooksul liikumist Põhjalahe suunas. See jõuab ennustuste kohaselt Lõuna-Soome kohale alles õhtuks või ööseks ja just siis peaksid tuuled meil kõige tugevamad olema. Oodata on ka vihma, mis levib õhtu jooksul sisemaale. Tsüklon liigub pärast keskööd ennustuste kohaselt edasi juba Valge mere suunas, mis jääb Venemaa aladele. Merel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kerkida kohati kuni 30 meetrini sekundis või sellest natukene kõrgemalegi. Isegi sisemaal on suur tõenäosus, et võimsamad tuuleiilid ulatuvad 20 meetrini sekundis. Lääne-Eestile, Edela-Eestile ja põhjaranniku ääres paiknevatele maakondadele väljastas Riigi Ilmateenistus päeval 2. taseme hoiatuse. Kagu- ja Ida-Eestis püsis veel pärastlõunase seisuga 1. taseme hoiatus. Seal on tuul õnneks mõnevõrra nõrgem kui mujal. Tuule nõrgenemist on natukene oodata alles homme varahommikul, aga mitte märkimisväärselt palju ja sellegipoolest jätkub merel ning rannikualadel võrdleimisi tormine ilm. Tuul on homme päeval veel tavalisest tugevam ka sisemaal. Tugevad tuuled ja kõrged lained põhjustavad tõenäoliselt ka veetaseme tõusu rannikualadel, seega püsib mõnel pool üleujutusteoht. Olge sellel nädalavahetusel tavapärasest tähelepanelikumad ja jälgige ilmaprognoose! Tõenäoliselt hakkavad mitmel pool ka puud murduma, mis võivad näiteks sõiduteedel liiklemist takistada. Samuti tuleb olla valmis elektrikatkestusteks. Alloleval satelliidipildil on see võimas tsüklon, mis põhjustab täna ja ööl vastu homset Läänemere ääres tormi.

Ülevaade kell 00:00 (5. detsember):
Tõenäoliselt on see torm enda haripunkti saavutanud ja nüüd see hakkab järk-järgult nõrgenema, kuid mitte täielikult - tormimõõtmelised tuulepuhangud jäävad merel ja rannikualadel ikka püsima. Tuul on suunda muutnud ja puhub nüüd põhiliselt edela ja lääne poolt. Veetase peaks ka mõnel pool vaikselt langema hakkama. Eestis esineb tõenäoliselt ka tormikahjustusi ja üleujutusi, viimaseid põhiliselt rannikualadel. Elektrita majapidamiste arv on tõusnud üle 18 000. Hommikuks võib neid juba rohkem olla. Tsüklon liigub edasi Soome kohalt rohkem Valge mere suunas. Varahommikuks nõrgeneb natukene tuul ka sisemaal. Tuuline ilm jätkub veel Eestis homme päeval ning ööl vastu pühapäeva paisub tuul taas väga tugevaks. Selline nädalavahetus siis, üsna tormine.

Ülevaade kell 23:00:
Saaremaa lõunatipus Sõrve poolsaarel asuvas ilmajaamas mõõdeti kella 23:00 seisuga kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks lausa 30,6 m/s, mis on ligi 110 km/h. Veetaseme tõus rannikualadel on pidevas tõusus ning näiteks Pärnu sadamas jõudis see kohati kerkida lausa 157 sentimeetrini. Elektrikatkestuste arv on samuti suurenenud, neid on juba üle 16 000! Olukord on ohtlik. Tuul on jätkuvalt tervest Eestis tugev. Inimesed on andnud teada, et nii sõiduteede ääres kui ka nende peal võib vahel märgata maha langenuid puid.

Ülevaade kell 22:25:
Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevamaks muutunud. Torm hakkab varsti enda haripunkti saavutama. Elektrikatkestuste arv on kerkinud juba üle 10 000. Riigi Ilmateenistuse kella 21 andmete kohaselt oli Osmussaarel kõige valjemaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud 29,9 m/s, mis on ümardades ligi 30 m/s. Kella 22 andmete kohaselt püsis tabeli esiotsas ikka Osmussaare, aga sellel korral puhanguga, milleks oli 29,2 m/s. Tuul püsib veel väga tugevana, aga peaks hakkama nõrgenema alles varahommikul. Uuemate andmete kohaselt on õhurõhk tsükloni keskmes langenud 984 hektopaskalini ja selle kese asub juba Soome keskosas. Veetaseme tõus rannikualadel jätkub. Meretase Pärnu sadamas on uuemate andmete kohaselt juba 142 sentimeetrit ning järgnevate tundide jooksul see veel tõuseb. Kriitiline meretase algab Pärnus alates 160 sentimeetrist.

Allikas

Ülevaade kell 20:35:
Viimaste tundide jooksul on tuul üsna tugevaks muutunud, sest tsüklon on meile lähemale jõudnud. Üle Eesti liikus läänest idasse suur ja ühtlane sajuala, mis tõi mitmele poole vihma. Pärast seda hakkas tihedamini esinema hoogsadusid. Tuule tugevnemine jätkub täna hilisõhtul. Kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks on mõõdetud 27,4 m/s. Selline mõõtmistulemus pärineb Saaremaalt, Sõrve poolsaare ilmajaamast. Mitmelt poolt Eestist on laekunud ka teateid erinevatest tormikahjustustest. Peamiseks probleemiks on just maha langenud puud. Elektrikatkestuste arv muutub ka iga tunniga üha suuremaks.

Kolmapäeval, 2. detsembril ulatus Eesti kohale antitsükloni hari, mis põhjustas õhtul ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Selle mõjul langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C madalamale, näiteks Otepää ilmajaamas mõõdeti pärast keskööd 4,5 °C külma. Ööl vastu 3. detsembrit jõudis meieni juba uus madalrõhulohk, mis tõi endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhtu. Pilvisus alates Lääne-Eestist tihenes ja vihm hakkas aeglaselt mandrile levima. Hommikuks oli õhutemperatuur mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemal. Miinuskraadid olid asendunud väga kiiresti plusskraadidega ja seetõttu olid nii kõnniteed kui ka sõiduteed hommikuks üsna libedaks muutunud. Pärastlõunal sadas paljudes kohtades peamiselt uduvihma. Kuna õhk oli väga niiske, siis mitmel pool tekkis ka udu. Päeva maksimumid kerkisid saartel ligi +9 kraadini. Kogu päeva jooksul oli tuul tuul merel tunduvalt tugevam kui sisemaal. Mõned tuuleiilid kerkisid Soome lahel kohati kuni 20 meetrini sekundis. 

Selle nädala lõpus on meie peamisteks ilmakujundajateks väga võimsad tsüklonid, mis saabuvad järjestikku Atlandi ookeanilt Läänemere kohale. Need toovad küll sooja ja niisket õhku juurde, aga samas paisutavad ka tuule väga tugevaks. Nii päevane kui ka öine õhutemperatuuri näit peaks püsima mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemalt. Ilmad tulevad üldjoontes pilvised ja samuti ei ole pääsu sademetest. Peamiselt sajab meil vihma, aga idapoolsetes maakondades ei ole kohati välistatud ka lörts. Tormine meri kergitab mõnel pool ilmselt ka veetaset ja see võib pürgida lausa kriitilise piirini või kõrgemalegi. Mereilmaga saab paremini kursis olla Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel!

Ööl vastu 4. detsembrit ehk reedel süveneb uus tsüklon Skagerraki kohal ja liigub edasi päeva jooksul üle Stockholmi Soome poole. Oodata on lõuna- ja edelatuule tugevnemist. Ilm muutub järk-järgult tormisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal pole välistatud merel ja rannikualadel tuulepuhangud kuni 25 m/s, aga õhtuks jõuab selle tsükloni kese prognoositavalt kas Lõuna-Soome või Kesk-Soome kohale ning muudab tuule veel tugevamaks. Uute ennustuse kohaselt on oht, et tuuleiilid kerkivad merel ja saarte lähiselt kohati kuni 30 meetrini sekundis, ei ole välistatud natukene enamgi. Sisemaal puhub ka tugev tuul, aga on õnneks mõnevõrra nõrgem kui merel ja rannikualadel. Numbritesse tuleb igatahes skeptiliselt suhtuda, sest anomaaliaid on tihti ette tulnud. 

Prognoositud tuule kiirus reede (4.12.2015) õhtuks

HIRLAMI  mudeli prognoos 4. detsembri hilisõhtuks (22:00 EET / 20:00 UTC) - 12 UTC mudeliprognoos. Selle prognoosi kohaselt on võimalikult tuulepuhangud 30 m/s ja kohati enamgi. Need numbrid Eesti kohal on prognoositavad sademetehulgad!

Riigi Ilmateenistus väljastas 4. detsembriks 3. taseme hoiatuse Saaremaale, Hiiumaale ja Läänemere põhjaosale. Selle kohaselt pole välistatud seal tuuleiilid 30-33 m/s. Rannikualadele on põhiliselt väljastatud 2. taseme hoiatus, kus tuuleiilid võivad pürgida 25 m/s. Mujale sisemaale on märgitud, et tuuleiilid võivad ulatuda kuni 18 meetrini sekundis.
JÄLGI: Ilmateenistuse hoiatused

Laupäevaks, 5. detsembriks jõuab Eesti kohale juba uus tsüklon, mis toob kaasa sademeid ja tugeva tuule. Hommikul on meri veel väga tormine ja ka sisemaal puhuvad tugevad tuuled, sest tsükloni kese peaks asuma sel ajal alles Soome lähistel. Saartele ja rannikualadele on prognoositud tuuleiile vahemikus 25-30 m/s. Tuuline ilm jätkub ka päeva teisel pool ja saabuval ööl. Torm ei kavatse nii pea maha rahuneda, sest ka pühapäeval ja esmaspäeval on tsüklonite mõju niivõrd suur, et oodata on pilviseid ning sajuseid ilmasid. 

Pühapäeval (6.12) saabub ennustuste kohaselt uus ja veelgi võimsam ülitsüklon Norra mere kohale. Tõenäoliselt tekib osatsüklon, mis muudab Läänemere kohal tuule taas väga tugevaks. Ilmateenistuse andmete kohaselt ei ole välistatud saartel ja rannikualadel tugevamad tuulepuhangud kui 30 m/s. Tormine ilm jätkub ka esmaspäeval. Uued ülevaated ja täpsustused ilma kohta tulevad siia ka järgnevatel päevadel.

Atlandi ookeanilt lähenevad tsüklonid muudavad meie ilma tormisemaks

Riigi Ilmateenistuse kokkuvõte tormist:
Eile (29.11) pärastlõunal arenes Šotimaa Põhjamere poolsel rannikul äge madalrõhkkond, mis kiires läänevoolus Taani ja Lõuna-Skandinaavia ületas ning täna (3.12) varahommikul Stockholmi lähistele Läänemere rannale jõudis. Eesti läänerannikul tõusid siis lõuna- ja kagutuule iilid üle 20 m/s ning järgneva mõne tunni jooksul tugevnemine jätkus.


Kell 10.00 mõõdeti Sõrve sääre tipus edelasse pöördunud tuule kiiruseks 31,4 m/s. Samal ajal hakkas Pärnu lahes veetase kiiresti tõusma ning kerkis südapäevaks 60 cm-lt 130 cm-ni: maksimum, 130,1 cm mõõdeti kell 12.10. Pärnu lahe jaoks on kriitiline piir 160 cm üle keskmise taseme. Haapsalus ja Virtsus (kriitiliseks piiriks on 140 cm üle keskmise), jäi veetase 100 cm-st madalamale. Lõuna-edelatuul ulatus südapäeva ümber mandri läänerannikul veidi üle 21 m/s. Seejärel tõi kerge tuule muutus edela-lõuna suunalt edela-lääne suunale kiire alanemise, kuna pööris ise oli kihutanud üle Läänemere põhjaosa Soome edelarannikule. Saartel andis tuul järele, mandril alles kogus hoogu: sisealadel ulatusid lõuna- ja edelatuule iilid 15-18 m/s, rannikul 20-27 m/s, rahulikum oli päev Kagu-Eestis, kus tuuleiile mõõdeti 12 m/s.

29. novembri ennelõunal oli taevas paljudes kohtades üsna pilves. Idapoolsetes maakondades sadas veel natukene lörtsi ja lund ning pärast liikusid sajuhood Venemaa aladele. Sisemaal puhus võrdlemisi nõrk lõuna- ja edelatuul. Päeva teisel poolel alates Lääne-Eestist pilvisus hõrenes ja päike tuli seal pilvede tagant välja. See oli selginemisefekt, mis kestis lühikest aega. Mujal oli taevas endiselt pilves. Tugevas läänevoolus jõuab õhtuks Läänemere kohale võimas tsüklon, millega kaasneb uuesti pilvisuse tihenemine, tuule tugevnemine ja lisanduvad uued sajuhood. Sademeid võib esineda nii vihma, lörtsi kui ka lumena. Kõige suurema tõenäosusega sajab lund kohati ainult Ida-Eestis, mujal pigem lörtsi ja vihmana. Kuna hilisõhtul langeb õhutemperatuur mandril osades kohtades 0 kraadi ligidale ja oodata on sademeid, siis sõiduteedele võib tekkida jäide ja see muudab need libedaks.

Saabuv õhumass on labiilne ja seega on oodata rohkelt rünksajupilvi. Mõned üksikud välgud läänepoolsetes maakondades ei ole täna õhtul ja pärast keskööd täielikult välistatud. Päeval esines äikest nii Taanis, Norras kui ka Rootsis. Merel paisub tuul tormiseks. Oodata on õhurõhu langust. Tuulepuhangud saavutavad tõenäoliselt enda maksimumi alles pärast keskööd (eelkõige 30. novembri varahommikul). Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt ei ole välistatud Saaremaal ja Hiiumaal tuulepuhangud 25-30 m/s. Tuule tugevnemine merel mõjutab osaliselt ka sisemaad, sest siin võivad tuuleiilid kerkida 15 meetrini sekundis. Kagu-Eestis ja Ida-Eestis on tuul mõnevõrra nõrgem. Suurem maru jääb siiski merele ja rannikualadele (kui see ikka saabub). Seega oht on olemas ning inimesed peaksid sellest teadlikud olema. Püstitan enda jaoks hüpoteesi. Mina isiklikult arvan, et kõige tugevamad tuuleiilid kerkivad merel ja rannikualadel pigem 22-27 meetrini sekundis. Üle selle on natukene ebatõenäoline, aga kes seda teab. Tuule kiirus sõltub sellest, kui kaugelt või lähedalt tsüklon meist möödub.  Kui see kaldub rohkem lõunasse, siis tugev torm jääb ära. Kui selle liikumistrajektoor kulgeb meist aga pisut põhja poolt, siis on lootust tugevatele tuultele. Ootame ja vaatame, mida öö ja saabuv hommik toob meile.

28. novemberi hommik algas Eestis üsna tuuliselt ja pilviselt. Sademeid ei esinenud. Termomeetrinäidud olid mitmel pool valdavalt plusspoolel, aga väiksemaid miinuskraade esines eelkõige Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kõige tugevamad tuulepuhangud ulatusid 27. novembril rannikualadel 22 meetrini sekundis. Prognoositud oli aga tunduvalt tugevamat tuult, kuid see jäi paraku tulemata.

Allikas

Norra merel asub täna võimas tsüklon, mis jätkab liikumist Skandinaaviast Läänemere kohale. Samal ajal püsib näiteks Venemaa kohal mõjukas antitsüklon. Tänase päeva jooksul möödub ilm Eestis suhteliselt tuulisena, aga õhtul peaks see natukene nõrgenema. Merel ja rannikualadel võivad tuuleiilid ulatuda 20-23 meetrini sekundis. Sisemaal on ka ilm tuuline ja tuuleiilid pürgivad kuni 15 meetrini sekundis. 

Pühapäeval jõuab meieni juba uus madalrõhulohk, mis põhjustab jätkuvalt tuule tugevnemist, merel ja rannikualadel pole välistatud tugevamad tuulepuhangud kui 20 m/s. Tuuline ilm jätkub ka sisemaal. Samuti suureneb igal pool sajutõenäosus. Sademeid tuleb lääne pool tõenäoliselt nii vihma kui ka lörtsina. Idapoolsetes maakondades, kus õhk on mõnevõrra jahedam, võib sadada ka lund.         Esmaspäeva varahommikul peaks edelatuul Läänemerel veelgi tugevamaks paisuma. Oodata on ka sademeid. Tegelik tuule tugevus on veel täpsustamisel. Kuid uue osatsükloni moodustumisel võivad tuuleiilid kerkida saartel ja rannikualadel prognoositavalt 25-28 meetrini sekundis. Aga sellest lähemalt juba pühapäeval. Seniks toon välja siia võrdluseks Läti ja Leedu prognoosi tuule kohta.

Prognoositav tuule kiirus Läänemerel (Läti  Ilmateenistus)

Allikas

Allikas (Leedu Ilmateenistus)

Külm õhumass on selleks korraks Eesti kohalt minema tõrjutud ja ilm muutub mõnevõrra soojemaks. Ainult öösel pole sisemaal välistatud, et õhutemperatuur langeb kraadi-paari võrra nullist madalamale. Märkimisväärset ilma jahenemist pole novembri lõpus enam ette näha. Ilm võib jahedamaks muutuda alles detsembrikuu esimesel poolel, kui prognoosid paika peavad. Siis on uuesti lootust ehk ka lumele. Nullist madalamad termomeetrinäidud järgnevatel päevadel tähendavad ka seda, et sõiduteed võivad mõnel pool kohati libedaks muutuda. Seega soovitan julgelt aeg-ajalt maanteameti koduleheküljelt teeolusid vaadata ja neid kontrollida.

Peamiseks ilmakujundajaks on nüüd Atlandi ookeanilt järjestikku saabuvad tsüklonid, mis toovad kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Kuna võimsate madalrõhkkondade mõju on niivõrd suur, siis tuleb leppida mõneks ajaks pilvisemate, tuulisemate ja sajusemate ilmadega. Minu meelest on vaja nädalavahetusel rohkem tähelepanu pöörata tuule kiiruse jälgimisele, sest see on sügistormide puhul tähtis ilmaelement, mis suudab teatud olukordades tekitada kahjusid nii loodusele kui ka inimestele ja nende varale. Loomulikult peaks luubi alla võtma ka kõikuva mereveetaseme, mis tõuseb tormide ajal tõenäoliselt üle keskmise piiri mõnel pool Eestis. Loodame parimale, et see ei pürgi kriitilise piirini!

Täna, 27. novembril jõudis meieni põhjatsükloni soe sektor ühes märkimisväärselt sooja õhumassiga. See on põhjustanud äkitselt ka tuule tugevnemise. Päeval oli mõnel pool lühiajalisi selginemisi ja esines nõrgemaid vihmasadusid. Öö tuleb suure tõenäosusega ilma sademeteta. Samal ajal paisub ilm Läänemerel üsna tormiseks. Ilmateenistus hoiatab samuti tugevneva tuule eest. Saartel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kohati ulatuda kuni 25 meetrini sekundis. Sisemaal on ilm samamoodi tuuline, pole välistatud tuulepuhangud kuni 17 m/s. Laupäeval, 28. novembril paisub tuul merel ja sisemaal veelgi tugevamaks. Viimaste ennustuste kohaselt on Läänemere põhjaosas võimalikud tuuleiilid kuni 28 m/s. Kõige suurema küsimärgi all on praegu 30. november, sest just sellel päeval peaksid Eestini jõudma äärmiselt tugevad tuuled. Seda täpsustatakse alles järgnevate päevade jooksul. Ilmateenistuse nädalaprognoosis on mainitud tuulepuhanguid kuni 30 m/s ja isegi enam, seda eelkõige mere kohal. Suurimaks ohuks on sellised tuuled Saaremaale, Hiiumaale ning ka rannikualadele.

27. novembri Euroopa ilmakaart

Allikas