Leheloend

Reede, 27. november 2015

Atlandi ookeanilt lähenevad tsüklonid muudavad meie ilma tormisemaks

Riigi Ilmateenistuse kokkuvõte tormist:
Eile (29.11) pärastlõunal arenes Šotimaa Põhjamere poolsel rannikul äge madalrõhkkond, mis kiires läänevoolus Taani ja Lõuna-Skandinaavia ületas ning täna (3.12) varahommikul Stockholmi lähistele Läänemere rannale jõudis. Eesti läänerannikul tõusid siis lõuna- ja kagutuule iilid üle 20 m/s ning järgneva mõne tunni jooksul tugevnemine jätkus.


Kell 10.00 mõõdeti Sõrve sääre tipus edelasse pöördunud tuule kiiruseks 31,4 m/s. Samal ajal hakkas Pärnu lahes veetase kiiresti tõusma ning kerkis südapäevaks 60 cm-lt 130 cm-ni: maksimum, 130,1 cm mõõdeti kell 12.10. Pärnu lahe jaoks on kriitiline piir 160 cm üle keskmise taseme. Haapsalus ja Virtsus (kriitiliseks piiriks on 140 cm üle keskmise), jäi veetase 100 cm-st madalamale. Lõuna-edelatuul ulatus südapäeva ümber mandri läänerannikul veidi üle 21 m/s. Seejärel tõi kerge tuule muutus edela-lõuna suunalt edela-lääne suunale kiire alanemise, kuna pööris ise oli kihutanud üle Läänemere põhjaosa Soome edelarannikule. Saartel andis tuul järele, mandril alles kogus hoogu: sisealadel ulatusid lõuna- ja edelatuule iilid 15-18 m/s, rannikul 20-27 m/s, rahulikum oli päev Kagu-Eestis, kus tuuleiile mõõdeti 12 m/s.

29. novembri ennelõunal oli taevas paljudes kohtades üsna pilves. Idapoolsetes maakondades sadas veel natukene lörtsi ja lund ning pärast liikusid sajuhood Venemaa aladele. Sisemaal puhus võrdlemisi nõrk lõuna- ja edelatuul. Päeva teisel poolel alates Lääne-Eestist pilvisus hõrenes ja päike tuli seal pilvede tagant välja. See oli selginemisefekt, mis kestis lühikest aega. Mujal oli taevas endiselt pilves. Tugevas läänevoolus jõuab õhtuks Läänemere kohale võimas tsüklon, millega kaasneb uuesti pilvisuse tihenemine, tuule tugevnemine ja lisanduvad uued sajuhood. Sademeid võib esineda nii vihma, lörtsi kui ka lumena. Kõige suurema tõenäosusega sajab lund kohati ainult Ida-Eestis, mujal pigem lörtsi ja vihmana. Kuna hilisõhtul langeb õhutemperatuur mandril osades kohtades 0 kraadi ligidale ja oodata on sademeid, siis sõiduteedele võib tekkida jäide ja see muudab need libedaks.

Saabuv õhumass on labiilne ja seega on oodata rohkelt rünksajupilvi. Mõned üksikud välgud läänepoolsetes maakondades ei ole täna õhtul ja pärast keskööd täielikult välistatud. Päeval esines äikest nii Taanis, Norras kui ka Rootsis. Merel paisub tuul tormiseks. Oodata on õhurõhu langust. Tuulepuhangud saavutavad tõenäoliselt enda maksimumi alles pärast keskööd (eelkõige 30. novembri varahommikul). Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt ei ole välistatud Saaremaal ja Hiiumaal tuulepuhangud 25-30 m/s. Tuule tugevnemine merel mõjutab osaliselt ka sisemaad, sest siin võivad tuuleiilid kerkida 15 meetrini sekundis. Kagu-Eestis ja Ida-Eestis on tuul mõnevõrra nõrgem. Suurem maru jääb siiski merele ja rannikualadele (kui see ikka saabub). Seega oht on olemas ning inimesed peaksid sellest teadlikud olema. Püstitan enda jaoks hüpoteesi. Mina isiklikult arvan, et kõige tugevamad tuuleiilid kerkivad merel ja rannikualadel pigem 22-27 meetrini sekundis. Üle selle on natukene ebatõenäoline, aga kes seda teab. Tuule kiirus sõltub sellest, kui kaugelt või lähedalt tsüklon meist möödub.  Kui see kaldub rohkem lõunasse, siis tugev torm jääb ära. Kui selle liikumistrajektoor kulgeb meist aga pisut põhja poolt, siis on lootust tugevatele tuultele. Ootame ja vaatame, mida öö ja saabuv hommik toob meile.



28. novemberi hommik algas Eestis üsna tuuliselt ja pilviselt. Sademeid ei esinenud. Termomeetrinäidud olid mitmel pool valdavalt plusspoolel, aga väiksemaid miinuskraade esines eelkõige Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kõige tugevamad tuulepuhangud ulatusid 27. novembril rannikualadel 22 meetrini sekundis. Prognoositud oli aga tunduvalt tugevamat tuult, kuid see jäi paraku tulemata.


Norra merel asub täna võimas tsüklon, mis jätkab liikumist Skandinaaviast Läänemere kohale. Samal ajal püsib näiteks Venemaa kohal mõjukas antitsüklon. Tänase päeva jooksul möödub ilm Eestis suhteliselt tuulisena, aga õhtul peaks see natukene nõrgenema. Merel ja rannikualadel võivad tuuleiilid ulatuda 20-23 meetrini sekundis. Sisemaal on ka ilm tuuline ja tuuleiilid pürgivad kuni 15 meetrini sekundis. 
Pühapäeval jõuab meieni juba uus madalrõhulohk, mis põhjustab jätkuvalt tuule tugevnemist, merel ja rannikualadel pole välistatud tugevamad tuulepuhangud kui 20 m/s. Tuuline ilm jätkub ka sisemaal. Samuti suureneb igal pool sajutõenäosus. Sademeid tuleb lääne pool tõenäoliselt nii vihma kui ka lörtsina. Idapoolsetes maakondades, kus õhk on mõnevõrra jahedam, võib sadada ka lund.         Esmaspäeva varahommikul peaks edelatuul Läänemerel veelgi tugevamaks paisuma. Oodata on ka sademeid. Tegelik tuule tugevus on veel täpsustamisel. Kuid uue osatsükloni moodustumisel võivad tuuleiilid kerkida saartel ja rannikualadel prognoositavalt 25-28 meetrini sekundis. Aga sellest lähemalt juba pühapäeval. Seniks toon välja siia võrdluseks Läti ja Leedu prognoosi tuule kohta.

Prognoositav tuule kiirus Läänemerel (Läti  Ilmateenistus)

Allikas (Leedu Ilmateenistus)

Külm õhumass on selleks korraks Eesti kohalt minema tõrjutud ja ilm muutub mõnevõrra soojemaks. Ainult öösel pole sisemaal välistatud, et õhutemperatuur langeb kraadi-paari võrra nullist madalamale. Märkimisväärset ilma jahenemist pole novembri lõpus enam ette näha. Ilm võib jahedamaks muutuda alles detsembrikuu esimesel poolel, kui prognoosid paika peavad. Siis on uuesti lootust ehk ka lumele. Nullist madalamad termomeetrinäidud järgnevatel päevadel tähendavad ka seda, et sõiduteed võivad mõnel pool kohati libedaks muutuda. Seega soovitan julgelt aeg-ajalt maanteameti koduleheküljelt teeolusid vaadata ja neid kontrollida.

Peamiseks ilmakujundajaks on nüüd Atlandi ookeanilt järjestikku saabuvad tsüklonid, mis toovad kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Kuna võimsate madalrõhkkondade mõju on niivõrd suur, siis tuleb leppida mõneks ajaks pilvisemate, tuulisemate ja sajusemate ilmadega. Minu meelest on vaja nädalavahetusel rohkem tähelepanu pöörata tuule kiiruse jälgimisele, sest see on sügistormide puhul tähtis ilmaelement, mis suudab teatud olukordades tekitada kahjusid nii loodusele kui ka inimestele ja nende varale. Loomulikult peaks luubi alla võtma ka kõikuva mereveetaseme, mis tõuseb tormide ajal tõenäoliselt üle keskmise piiri mõnel pool Eestis. Loodame parimale, et see ei pürgi kriitilise piirini!

Täna, 27. novembril jõudis meieni põhjatsükloni soe sektor ühes märkimisväärselt sooja õhumassiga. See on põhjustanud äkitselt ka tuule tugevnemise. Päeval oli mõnel pool lühiajalisi selginemisi ja esines nõrgemaid vihmasadusid. Öö tuleb suure tõenäosusega ilma sademeteta. Samal ajal paisub ilm Läänemerel üsna tormiseks. Ilmateenistus hoiatab samuti tugevneva tuule eest. Saartel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kohati ulatuda kuni 25 meetrini sekundis. Sisemaal on ilm samamoodi tuuline, pole välistatud tuulepuhangud kuni 17 m/s. Laupäeval, 28. novembril paisub tuul merel ja sisemaal veelgi tugevamaks. Viimaste ennustuste kohaselt on Läänemere põhjaosas võimalikud tuuleiilid kuni 28 m/s. Kõige suurema küsimärgi all on praegu 30. november, sest just sellel päeval peaksid Eestini jõudma äärmiselt tugevad tuuled. Seda täpsustatakse alles järgnevate päevade jooksul. Ilmateenistuse nädalaprognoosis on mainitud tuulepuhanguid kuni 30 m/s ja isegi enam, seda eelkõige mere kohal. Suurimaks ohuks on sellised tuuled Saaremaale, Hiiumaale ning ka rannikualadele.


27. novembri Euroopa ilmakaart

6 kommentaari:

  1. Võtan kohe siinseilt lugejailt paanikat vähemaks - 30. nov kuupäevaga sama meetreid sekundis puhuvat tormi ei tule. Võite kõik rahus elada!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päris kindel ei saa selles olla veel. Kõik sõltub tsükloni liikumistrajektoorist. Riigi Ilmateenistus täpsustab ka seda veel järgnevatel päevadel. Koostati ka selline ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/2015/11/30-novembri-tormiilm/

      Kustuta
    2. Jah, kõik võib olla. Merel võib õige tsükloni trajektoori korral olla üle 30 m/s, aga veidi teistsugusega on puhangud hoopis nõrgemad.

      Kustuta
    3. Hetkeandmete kohaselt on see osatsüklon Eesti vetesse lähenemisel arvutatud nt GFSis madalrõhulohuks, st isohüpse selle keskmes enam pole. Vastavalt sellele on ka tuul nõrgem. Eestis on tugevaimat tuult praegu hoopis selle eel oodata, st lõuna- ja kagutuulena, sest siis on see baariline moodustis aktiivsem ning veel osatsüklonina. (yr.no/kart lehelt näha, et Taanis isegi lühiajalist orkaani oodata, kella 12:33 seisuga)

      Kustuta
  2. kas need läti ja leedu prognooskaartide tuulekiirused on keskmise kiiruse kohta? sel juhul tuleb sajandi torm, mis aga pole tulemas :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need on pigem kõige tugevamad tuulepuhanud, mis võivad esineda.

      Kustuta