Lugu autorist

Tere lugupeetud külaline! Minu nimi on Kairo Kiitsak. Poole oma senisest elust olen pühendanud ilma ja looduse jälgimisele ning selle jäädvustamisele.

Tõsisema tõuke loodus- ja ilmavaatlustega tegelemiseks andis 2010. a augustis möllanud äikesetorm, mis liikus üle Eesti lõunast põhja. Sel ajal viibisin peaaegu äikesetormi epitsentris Lääne-Virumaal Simunas. Märkimisväärseid kahjustusi esines mitmel pool Eestis. Ma polnud kunagi varem näinud sellist äikeseraju. Sealt hakkaski huvi loodus- ja ilmanähtuste vastu järk-järgult välja kujunema. Tänaseks moodustab looduse ja ilma pildistamine ühe osa minu igapäevaelust.

Rääkides natukene tehnilisest küljest ja pildistamisest, siis minu fotograafia aluseks oli lapsena täiesti tavaline digitaalkaamera. See oli kergesti kaasaskantav ja mahtus ka taskusse ära. Tänapäeva kompakt- ja peegelkaameratele jääb see suuresti alla enda tehniliste andmete poolest. Kuid alustuseks oli see täiesti paras kaamera, millega enda pildistamise oskuseid arendada.

Üldiselt nõuab fotograafiaga tegelemine rohkelt rahalisi kulutusi ja pidevat investeerimist, kuna uue fototehnika soetamine ja selle uuendamine on üsna kallis. Seetõttu kasutan mina just kasutatud peegelkaamerat, kuna seda oli odavam soetada.

Osade inimeste seas  on levinud väide, et “hea” pildi saamiseks on vaja just kallist fotokaamerat. Ühes mõttes on see väide õige.  Kui inimesel rahaga probleeme pole ja ta soovib tunduvalt kvaliteetsemat fotot, siis võib soetada endale parema ja kallima fotokaamera koos hea objektiiviga. Kuid iga inimese majanduslik olukord ei pruugi seda alati võimaldada.

Mina arvan, et alati ei pea olema väga kallis kompakt- või peegelkaamera. Vahel on just vastupidi, et mõne vanema ja kasutatud kaameraga saab samaväärse või hoopis parema tulemuse. Teeme ühe asja selgeks, kaamera taga on ikkagi inimene, kes seadistab fotoaparaati ja kes teeb sellega fotosid. Pildistamisel mängivad suurt rolli varasemalt omandatud oskused ja kogemused, mis võimaldavad teha paremaid fotosid. Nii on võimalik olla edukas!

2016. a märtsikuu teine pool kevadise soojusega meid veel ei üllata

18. märtsi varahommikul sadas  sisemaal veel tihedasti lund. Sadu oli seotud külma frondiga, mis liikus öösel loodest üle Eesti kagusse. Mõnele poole lisandus mitu sentimeetrit lund. Terve päeva vältel valitsesid Eestis enamasti miinuskraadid. Puhus mõõdukas/tugev põhja- ja loodetuul. Päeval hakkasid konvektsiooni mõjul arenema rünkpilved ja rünksajupilved. Suured rünksajupilved saabusid Soome lahe poolt ja liikusid lõunasse Mandri-Eesti suunas. Need põhjustasid üle Eesti lühiajaliselt mõõdukat või tugevat lumesadu ja isegi lumetuisku. Aeg-ajalt tuli lume sekka ka lumekruupe. Õhtuks ilm paranes, taevas selgines ja õhutemperatuur hakkas kiiresti langema. Õhutemperatuur võib ööl vastu 19. märtsi mõnel pool -10 kraadist madalamale langeda. Ilmad lähevad muudkui jahedamaks.

Talvine õhtupoolik Lääne-Virumaal Simunas 18.03.2016

17. märtsi hommikul oli ilm selgem ja päikesepaistelisem Lääne-Eestis ning Loode-Eestis. Idapoolsetes maakondades valitses tihe pilvisus. Terves Eestis olid valdavalt plusskraadid. Päeva jooksul tõusis õhutemperatuur mõnel pool ligi 9 soojakraadini. Pärastlõunal hakkas Skandinaavia keskosast külm front meile üha lähemale jõudma. Selle tulemusena läks ilm mitmel pool pilve. Taevast katsid peamiselt kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Õhtul jätkus pilvisuse tihenemine. Üle Soome lahe jõudsid ka mõned rünksajupilved, mis põhjustasid põhjarannikul ja Loode-Eestis kohati vihma. Ööl vastu 18. märtsi nihkub külm front koos tihedamate pilvedega üle Eesti, tuues kaasa sademeid. Välistatud pole nii vihm, lörtsi kui ka lumi. Samuti tugevneb põhja- ja loodetuul. Külma frondi üleminekul hakkab õhutemperatuur järk-järgult langema. Oodata on miinuskraade! Sõiduteedel võib esineda libedust.

Pilvine ja tuuline õhtu Jõgeva linnas 17.03.2016 kell 18:12

2016. a märtsi esimene nädal möödus Eestis nii kõrgrõhkkondade kui ka madalrõhkkondade mõjusfääris. Lumikate ei olnud palju vähenenud veebruarikuu lõpus, sest ilmad olid sel ajal veel võrdlemisi jahedad ning kiiret sulamist ei saanud toimuda. Kõige rohkem lund oli märtsi alguses Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal, kus lumepaksus ulatus kohati kuni 30 sentimeetrini. Saaremaal ja Hiiumaal polnud lund praktiliselt üldse. Seal oli ilm hoopis kevadisem kui sisemaal.

Selgema taeva all langes õhutemperatuur Mandri-Eestis mõnel ööl ja varahommikul kohati -15 kraadist madalamalegi. Näiteks teisipäeval, 1. märtsi hommikul mõõdeti Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja ilmajaamas kõige madalamaks õhutemperatuuriks -16,8 kraadi. Kuna esines ka udu, siis öö jooksul tekkis pidevalt mitmele poole härmatis, millest suurem osa sulas päeva jooksul ära.

Sama nädala keskpaigas ja pärast seda muutusid ilmad aga pilvisemaks ning natukene soojemaks. Seda põhjustasid madalrõhkkonnad, mis tõid kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Tsüklonid põhjustasid õhurõhu langust ja tuule tugevnemist. Kuna niiskuse sisaldus õhus oli ka valdavalt suur, siis paljudes kohtades tekkis udu. Lisaks kõigele sellele suurenes ka sademetetõenäosus. Peamiselt sadas meil vihma, lörtsi ja isegi lund. Sajuhood olid enamus ajast nõrgad või mõõdukad.

Märkimisväärselt tugev lumesadu esines 8. märtsil näiteks Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, kus taevast langes alla mõne tunniga väga palju suuri lumehelbeid, sadu oli väga tihe. Lumikatte paksus suurenes eelnevalt nimetatud maakondades mitme sentimeetri võrra. Viljndimaal mõõtis üks kodanik enda joonlauaga lumehelbe läbimõõduks ligikaudu 8 sentimeetrit. Huvitav oli veel see, et Tartumaal ei sadanud samal ajal üldse lund, vaid seal tuli enamasti vihma või lörtsi. Selge näide sellest, kui erinev võib ilm olla Eestis.

Pärast 8ndat märtsi haarasid antitsüklonid uuesti võimust ja nende mõju avaldus ka meil siin Eestis. Selle tulemusna tõusis näiteks õhurõhk. Üha tihedamini hakkas esinema nii osalisi kui ka täielikke selginemisi. Üldiselt muutusid ilmad päikeselisemaks ja soojemaks. Ainult öösel või hilisõhtul langes õhutemperatuur veel siin-seal miinuspoolele ja puhus jahe tuul. Sademeid enam eriti ei esinenud.

Kuid mis saab edasi? Ilmad muutuvad igatahes talvisemaks. Neljapäeval, 17. märtsil kujundab meie ilma Põhja-Venemaa kohal laiuv madalrõhkkonna serv. Ilm saab olema paraku pilvisem, aga olulist sadu veel oodata ei ole. Samuti tugevneb lääne- ja loodetuul. Kuigi meid praegu mõjutav antitsüklon liigub iga päevaga üha rohkem läände, siis see annab võimaluse põhjatsüklonitele alustada sisetungi. Seetõttu on oodata paari päeva pärast soojema õhumassi asendumist külma õhumassiga ja ka tuule tugevnemist. Reedel, 18. märtsil liigub üle Eesti prognoositavalt esimene madalrõhulohk, mis toob kaasa ka sademeid: vihma, lörtsi ja isegi lund. Nädalavahetusel peaks Eesti kohal valitsema juba väga külm õhumass. Öösel võib õhutemperatuur Mandri-Eestis isegi -15 kraadist madalamale langeda. Edaspidi toovad tsüklonid Eestisse ka lumelisa.

Mina isiklikult arvan, et kogu märtsikuu teine pool ja lõpp saab olema võrdlemisi jahe, pilvisemaid ilmasid tuleb rohkem. Sademetetõenäsus püsib samuti. Soojemad ilmad saabuvad tõenäoliselt alles märtsi viimasel nädalal või aprillikuu esimesel poolel.

GFS mudeli prognoos näitab, et nädalavahetusel saabub väga külm õhk põhja või loode poolt Baltimaadesse

Talvisemad ilmad jätkuvad Eestis

14. jaanuaril liikus tsüklon Peterburi lähistelt edasi Valgemere suunas. Madaalrõhkkonna mõju on hakanud nõrgenema. Varasematel hommikutundidel püsis taevas mõnel pool osaliselt selgena. Samal ajal oli pilvisus tihedam näiteks Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis, kus sadas kohati lund. Selgemat taevast jagus ka siia Jõgevale. Endal õnnestus näha päikesetõusu koos suure valgussambaga. Vaatepilt oli äärmiselt kaunis. Õhk oli külm, sest õues valitsesid miinuskraadid. Hommikul oli õhutemperatuur paljudes kohtades -10 kraadist madalamale langenud. Mõnevõrra soojem oli ilm Põhja-Eestis ja saartel. Aktiivne mereefekt põhjustas kogu öö jooksul suurt lumesadu põhjarannikule. Samuti esines osades kohtades lume- ja pinnatuisku, peamiselt saartel ning rannikualadel. Hommikuse seisuga oli isegi Kirde-Eestis Jõhvi ümbruses lumepaksuseks mõõdetud 39 cm. Kõige rohkem lund on aga endiselt Harjumaal Vanakülas. Tänaseks on lumesügavuseks mõõdetud seal 46 cm. Tõenäoliselt on tolles piirkonnas ka selliseid kohti, kus lumepaksus pürgib üle 46 cm. Kahjuks või õnneks muutuvad need arvud veel suuremaks, sest mereefekt pole lõppenud. Päeva teisel poolel lisandus taevasse taas rohkem pilvi. Õhtul oli taevas selgem peamiselt idapoolsetes maakondades. Põhjarannikul kestis mereefekt. Õhutemperatuur oli hakanud langema terves Eestis, kuid kõige kiiremini idapoolsetes maakondades, kus taevas püsis selgemana. Ööl vastu 15. jaanuarit võib õhutemperatuur sisemaal -15 kraadist madalamale langeda. Ööd muutuvad iga päevaga üha külmemaks. Seda põhjustab külmema õhu sissetung.

Mereefekt põhjarannikul 14.01.2016 (00:00-9:00 EET)

13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.

Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.

Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse või sellest kõrgemalegi. Seega võib ilm sulale minna. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused  alles muutuvad!

 GFS mudeli ennustus 23. jaanuariks

Euroopa mudeli ennustus 23. jaanuariks

12. jaanuari hommik algas Eestis pilviselt ja piirkonniti sadas lund. Kõikjal valitsesid miinuskraadid. Ööga lisandus paljudesse kohtadesse rohkelt lund juurde, puhus ka mõõdukas tuul ja seetõttu olid mitmele poole tekkinud tuisuvaalud. Kõige raskemini võisid läbitavad olla põlluvahelised teed. Hommikuse seisuga ulatus lumepaksus üle 20 cm näiteks Viljandimaa keskosas, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piiril  ning ka Saaremaa idaosas. Kindlasti on veel teisigi piirkondi, kus lumepaksus võib olla napilt kuni 20 cm või natukene üle selle. Pärastlõunal jätkus lumesadu. Poola kohal tekkinud uus osatsüklon liigub tänase õhtu jooksul Valgevene kohale ja sealt edasi juba rohkem põhja või kirde poole. Eestis jätkub pilves, sajune ja tuuline ilm. Tänase seisuga julgen kinnitada, et ilma soojenemist pole veel sellel ega ka järgmise nädala alguses ette näha. Küll aga võib ilm soojemaks muutuda alles saabuva nädala lõpus. See lühiajaline soojalaine ei pruugi kaua kesta, aga täpset kinnitust on hetkel keeruline anda, sest sinna on veel piisavalt aega.

Kindlasti mäletavad inimesed seda, kuidas alles 20.12.2015 purustati Eestis üks kaua kehtinud soojarekord. Tegu on uue detsembrikuu absoluutse õhutemperatuuri maksimumiga. See mõõtmistulemus läks kirja Tartu-Tõravere ilmajaamas ja selleks oli 12,5 kraadi. Suur soojalaine ei mõjutanud samal ajal mitte ainult Eestit, vaid ka teisi Euroopa riike. Sellest olid paljud inimesed vaimustuses ja ärevil, kuidas detsembri lõpus püsiisid veel nii soojad ilmad. Selliseid anomaaliaid tuleb tegelikult harva ette. Aga pärast soojalaine üleminekut olid hakanud juba paljud ilmamudelid talvisemate ilmade saabumist prognoosima Põhja-Euroopasse ja Ida-Euroopasse. Pikaajalised prognoosid pidasid õnneks paika ja suured talve armastajad said ka selle üle rõõmu tunda. Talvemeeleolu kasvas kindlasti paljudes. Aastavahetusel oli pilvisus Eestis üsna erinev. Mõnel pool võis näha ka selgemat taevast, aga suurem osa eesti rahvast pidi uue aasta saabumist tähistama pilvise taeva all. Öö möödus miinuskraadidega ja kohati sadas nõrka lund.

2016. aasta jaanuarikuu esimesel nädalal kujundasid Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa ilma põhiliselt aktiivsed antitsüklonid ehk kõrgrõhkkonnad. Need põhjustasid paljudes kohtades õhutemperatuuri langust ja hoidsid taevast enamus ajast selgena. Soojakraadid olid asendunud kiiresti miinuskraadidega ja viimased jäidki kauemaks püsima. Kõige enam mõjutas just Eestit Venemaa aladelt saabunud külm õhumass. Venemaa lääne- ja põhjaosas esines juba enne seda krõbedaid miinuskraade. Seal oli piirkonnati külma alla 35 kraadi. 

Eesti mitteametlikes ilmajaamades registreeriti  õhutemperatuuri näite, mis ulatusid kohati ligi -32 kraadini. Aga suuresti mängib rolli see tulemus, mis on mõõdetud ametlikus ilmajaamas. Näiteks Tartu-Tõravere ilmajaamas langes õhutemperatuur 8. jaanuaril -30 kraadini. Suur külm kandus lõpuks Skandinaavia kohale ja seal oli paiguti õhutemperatuuri -40 kraadi. Meil andis käre pakane pärast seda pisut järgi. Õhk oli mõnevõrra soojem ainult rannikualadel ja saartel. Huvitav on mõelda, et me elame pindalalt väikeses riigis, aga õhutemperatuuride kontrast on tihti üsna suur. Leppida tuli ka mõne pilvisema päevaga, sest tugevast survest tingimata õnnestus ikka mõnel tsüklonil saavutada ligipääs meie kohale. Need tõid Eestisse isegi lund. Pilvisemaid ja sajusemaid päevi jagus kõige rohkem saartele ja põhjarannikule. Seda põhjustas Soome lahel tegutsenud mereefekt. Tihedad pilved kandsid sinna pidevalt lund ja hoidsid taevast suhteliselt pilves. Ega taevas ei olnud seal kogu aeg pilves, vaid selginemisi tuli ka ikka ette. 11. jaanuari seisuga on mõnel pool põhjarannikul lumepaksuseks mõõdetud juba ligi 15 cm, kuid see veel muutub järgnevate päevade jooksul, sest paljudesse kohtadesse on oodata rohkelt lumelisa.

11. jaanuaril mõjutab meid madalrõhkkonna serv, mis liigub ühes lumesajuga üle Eesti rohkem põhja poole. Selle kese asub viimaste andmete kohaselt Rootsi lähistel. Meil püsib pilves ja tuuline ilm. Paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Sadu muutub laialdasemaks 11. jaanuari õhtul ja juba ööl vastu teisipäeva. Ennustuste kohaselt jõuab tsüklon 12. jaanuaril Valgevene kohale ja oodata on meil lumesaju jätkumist. Päeva jooksul sajuintensiivsus suureneb. Arvestama peab sellega, et liiklusolud muutuvad mitmel pool keerulisemaks. Tihe lumesadu ja tuisk saavad olema peamiseks häirivaks faktoriks liikluses. Sellist ilma jagub kohe paariks päevaks. Miinuskraadid jätkuvad samuti sellel nädalal. 

Satelliidipilt kella 16:00 seisuga. Baltimaade kohal püsib tihe pilvisus ja sajab lund.

Aktiivsed ülitsüklonid põhjustavad tormist ilma ka Eestis

6. detsembri varahommikul puhusid Eestis juba üsna tugevad tuuled, sest Skandinaaviasse oli jõudnud uus ja väga võimas tsüklon ning meie jäime selle tormisesse lõunaserva. Tänane päev eilsest suuresti ei erine. Ainult tuul muutub tugevamaks ja veetase tõuseb kõrgemale. Ennelõunal paisusid puhangulised tuuled merel ja rannikualadel kohati kuni 28 meetrini sekundis. Paljudes kohtades sadas ka nõrgalt vihma. Termomeetri näidud püsisid Eestis valdavalt +5 kraadist kõrgemal. Näiteks Läänemaal tõusis õhutemperatuur +9 kraadini, detsembrikuu kohta on see ikka erakordselt soe. Päeva teisel poolel jätkus tuule tugevnemine, ilm oli endiselt sombune. Hilisõhtul või pärast keskööd hakkab torm tasapisi enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel on suur tõenäosus, et tugevamad tuuleiilid ulatuvad vähemalt 25-33 meetrini sekundis. Mandril kogub ka tuul õhtu jooksul tuure juurde ja välistatud ei ole puhangud üle 20 meetri sekundis. Tormine Läänemeri põhjustab veetaseme tõusu, mis võib alates õhtust rannikualadel üle kriitlise piiri pürgida. Pärastlõunase seisuga oli üleujutusi esinenud juba näiteks Pärnus ja Saaremaal. Kella 14:30 seisuga oli meretase Pärnu sadamas juba 132 cm. Kuid äkki teil tekkis lugemise ajal ka selline küsimus, millal tuul raugema hakkab? Tuule nõrgenemist on oodata alles esmaspäeva hommikul. Samas olge teadlikud, et tugevad tuuled hakkavad täna õhtul ja saabuval ööl ka puid maha murdma. Elektrikatkestused on samuti väga tõenäolised. Kindlasti vältige minemaks sellistesse kohtadesse rannikualadel, kus on suur üleujutusteoht. Kõige turvalisem on ikkagi enda kodus või selle ümbruses püsida. Soovin jagada ka enda videot tugevast tuulest, mis on jäädvustatud lõunal Simunas https://www.youtube.com/watch?v=HlPuzTd-B30

Ülevaade kell 00:20 (7. detsember):
Tuul on hakanud alates lääne ja põhja poolt järk-järgult nõrgenema, sest külm front liikus meist üle loodest kagusse. Veetase hakkas pärast kiiresti langema. Seetõttu oligi torm veel eelnevatel tundidel väga tugev ja veetase muudkui kerkis, kuna front alles ületas Eestit. Selle võimsa tsükloni kese liigub ka meist iga tunniga üha kaugemale. Suuremaid üleujutusi esineb peamiselt läänerannikul ja edelarannikul. Tuul tugevnes keskööl veel ainult lõunapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on ka tõusma hakanud, mõnes maakonnas ulatub see ligi +10 kraadini. Tugevam torm on nüüdseks õnneks lõppenud! Päästeameti kui ka Eesti Energia töötajate töö alles jätkub, sest vaja on tormikahjustuste likvideerimisega tegeleda.

Ülevaade kell 23:40:
Tuul on viimaste tundide jooksul juba väga tugevana püsinud ja veetase on ka palju tõusnud, osades kohtades lausa üle kriitilise piiri. Kella 22:00 andmete kohaselt mõõdeti Osmussaarel tuulepuhanguks 30,5 m/s! Kella 23:00 seisuga püsis tuule kiiruste tabeli kõige kõrgemal positsioonil endiselt Osmussaare, teist kohta hoidis enda käes Pakri ilmajaam, kus oli mõõdetud tuuleiiliks 30,1 m/s. Sisemaal on samuti ilm üsna tormine, sest puhangud ulatuvad kohati üle 20 m/s. Tuul on hakanud rohkem läände pöörduma ja ei kavatse veel raugeda. Veetase kerkis Pärnu sadamas kella 23 paiku 165 sentimeetrini ja kella 23:40 andmete seisuga hakkas veetase seal juba langema. Kas see pigem langeb või hakkab uuesti tõusma? Sellest natukene hiljem. Osadel rannikualadel esineb ka suuremaid üleujutusi, näitena saaks välja tuua Pärnu, sest sealt on laekunud enim teateid. Päästeamet paneb südamele, et inimesed väldiksid minemast nendesse kohtadesse, kus on üleujutused. Väga palju teateid on laekunud mitmelt poolt Eestist ka murdunud puude ja maha langenud elektriliinide kohta. Elektrita majapidamiste arv on kasvanud praguseks üle 10 000.

Tegin õues ühe jalutuskäigu, tuul oli väga tugev ja sadas vihma. Tugevamad tuuleiilid olid suutnud ühe metallaia maha lükata. Pilt on tehtud Jõgeva linnas kell 22:06

Ülevaade kell 21:45:
Viimaste andmete kohaselt on vähemalt 10 000 majapidamist Eestis ilma elektrivooluta. Pärnus on veetase 159,8 cm, Haapsalu sadamas 124 cm ja Narva-Jõesuus 108 cm. NB! Torm tugevneb jätkuvalt ja veetase tõuseb.

Ülevaade kell 21:30:
Osmussaarel on mõõdetud tuulepuhanguks 29,8 m/s. Tuul on paljudes kohtades väga kiiresti tugevnema hakanud, seda kinnitavad nii ilmajaamade andmed kui ka inimesed ise. Lained on ka kohati üsna kõrged mere kohal. Veetase muudkui tõuseb, sest torm muutub järk-järgult tugevamaks.. Kella 21:30 seisuga mõõdeti Pärnu sadamas veetasemeks 159 cm, kriitiline piir algab 160 cm-st. Päästeamet on avaldanud uut informatsiooni tormikahjustuste kohta, peamiselt on nendeks maha langenud puud ja elektriliinid. Ise viibin Jõgeva linnas, kus puhub samuti tugev tuul ja sajab vihma. Aeg-ajalt esineb minul ka voolukõikumisi. Kes Jõgeva linna vähegi tunneb, siis võtku teadmiseks, et Aia tänaval ei põle enam tänavavalgustus. See on tormist tingitud elektririke.

Ülevaade kell 20:30:
Tuule tugevnemine Eestis jätkub ja nüüdseks on hakanud ka veetase  kiiresti tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud kella 20:00 seisuga Sõrves kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 28,2 m/s. Üleujutusteoht püsib nii edelarannikul, läänerannikul kui ka põhjarannikul. Kella 20:10 ajal oli Pärnu sadamas veel veetase 129 cm, aga 10 minutit hiljem 137 cm. Rohkem kui 7000 majapidamist on või peavad juba ilma elektrivooluta  olema. Üle Eesti läänest itta liigub ka tihe vihmasadu, suurem sadu peaks prognoositavalt lõppema peale kella 21.

Maha langenud puud Lääne-Virumaal Simunas, päeval pildistatud 6.12.2015

5. detsembri hommikuks oli tuul sisemaal nõrgemaks muutunud, ainult merel ja rannikualadel kerkisid veel tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Täna liikus madalrõhkkond Karjalast kirde suunas. Ennelõunal pilvisus hõrenes paljudes kohtades, päike tuli pilvede tagant välja, aga pärastlõunal tihenes juba uuesti. Tormised ilmad ei ole tänasega veel lõppenuks kuulutatud, sest Islandi lähistelt on üle Norra mere liikumas veelgi võimsam tsüklon, mille lõunaserva mööda paiskub väga tugevate tuulte vööndi kaasabil uus osatsüklon erakordselt kiiresti Atlandilt üle Skandinaavia. See jõuab prognoositavalt 6. detsembri keskpäevaks Kesk-Soome kohale. Rannikualadel püsib üleujutusteoht, sest oodata on edelatuule tugevnemist ja veetaseme tõusu üle kriitilise piiri. Pärastlõunase seisuga oli tuul mitmel pool Eestis juba tugevnema hakanud, sadas vihma, aga ilm oli võrdlemisi soe. Atlandilt Läänemere äärde saabuvad tsükloni kaanavad endaga kaasas sooja ja niisket õhku,  samuti ka sademeid. Seetõttu on ilmad mõnevõrra soojemad, tuulised ja pilvised. Juba ööl vastu tänast võivad tuuleiilid saartel ja rannikualadel kerkida kuni 25 meetrini sekundis ja ei ole välistatud enamgi. Sisemaal paisuvad ka tuulepuhangud üle 15 meetri sekundis. Pühapäeva hommikul tuule tugevnemine jätkub, sest tsükloni kese on jõudmas Soome keskosa kohale. Alles õhtupoolikul ja ööl vastu esmaspäeva (7.12) hakkab torm arvatavasti enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuuleiilid üle 30 m/s, üsna suure tõenäosusega tõusevad puhangud ka sisemaal üle 20 m/s. Arvestage sellega, et esinema hakkab taas elektrikatkestusi ja teisi erinevaid tormikahjustusi. Alloleva kaardi on koostanud Riigi Ilmateenistus, soovitan aktiivselt jälgida ka nende hoiatustekaarti!

4. detsembril jõudis aktiivne tsüklon Oslo kohale, mis jätkas päeva jooksul liikumist Põhjalahe suunas. See jõuab ennustuste kohaselt Lõuna-Soome kohale alles õhtuks või ööseks ja just siis peaksid tuuled meil kõige tugevamad olema. Oodata on ka vihma, mis levib õhtu jooksul sisemaale. Tsüklon liigub pärast keskööd ennustuste kohaselt edasi juba Valge mere suunas, mis jääb Venemaa aladele. Merel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kerkida kohati kuni 30 meetrini sekundis või sellest natukene kõrgemalegi. Isegi sisemaal on suur tõenäosus, et võimsamad tuuleiilid ulatuvad 20 meetrini sekundis. Lääne-Eestile, Edela-Eestile ja põhjaranniku ääres paiknevatele maakondadele väljastas Riigi Ilmateenistus päeval 2. taseme hoiatuse. Kagu- ja Ida-Eestis püsis veel pärastlõunase seisuga 1. taseme hoiatus. Seal on tuul õnneks mõnevõrra nõrgem kui mujal. Tuule nõrgenemist on natukene oodata alles homme varahommikul, aga mitte märkimisväärselt palju ja sellegipoolest jätkub merel ning rannikualadel võrdleimisi tormine ilm. Tuul on homme päeval veel tavalisest tugevam ka sisemaal. Tugevad tuuled ja kõrged lained põhjustavad tõenäoliselt ka veetaseme tõusu rannikualadel, seega püsib mõnel pool üleujutusteoht. Olge sellel nädalavahetusel tavapärasest tähelepanelikumad ja jälgige ilmaprognoose! Tõenäoliselt hakkavad mitmel pool ka puud murduma, mis võivad näiteks sõiduteedel liiklemist takistada. Samuti tuleb olla valmis elektrikatkestusteks. Alloleval satelliidipildil on see võimas tsüklon, mis põhjustab täna ja ööl vastu homset Läänemere ääres tormi.

Ülevaade kell 00:00 (5. detsember):
Tõenäoliselt on see torm enda haripunkti saavutanud ja nüüd see hakkab järk-järgult nõrgenema, kuid mitte täielikult - tormimõõtmelised tuulepuhangud jäävad merel ja rannikualadel ikka püsima. Tuul on suunda muutnud ja puhub nüüd põhiliselt edela ja lääne poolt. Veetase peaks ka mõnel pool vaikselt langema hakkama. Eestis esineb tõenäoliselt ka tormikahjustusi ja üleujutusi, viimaseid põhiliselt rannikualadel. Elektrita majapidamiste arv on tõusnud üle 18 000. Hommikuks võib neid juba rohkem olla. Tsüklon liigub edasi Soome kohalt rohkem Valge mere suunas. Varahommikuks nõrgeneb natukene tuul ka sisemaal. Tuuline ilm jätkub veel Eestis homme päeval ning ööl vastu pühapäeva paisub tuul taas väga tugevaks. Selline nädalavahetus siis, üsna tormine.

Ülevaade kell 23:00:
Saaremaa lõunatipus Sõrve poolsaarel asuvas ilmajaamas mõõdeti kella 23:00 seisuga kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks lausa 30,6 m/s, mis on ligi 110 km/h. Veetaseme tõus rannikualadel on pidevas tõusus ning näiteks Pärnu sadamas jõudis see kohati kerkida lausa 157 sentimeetrini. Elektrikatkestuste arv on samuti suurenenud, neid on juba üle 16 000! Olukord on ohtlik. Tuul on jätkuvalt tervest Eestis tugev. Inimesed on andnud teada, et nii sõiduteede ääres kui ka nende peal võib vahel märgata maha langenuid puid.

Ülevaade kell 22:25:
Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevamaks muutunud. Torm hakkab varsti enda haripunkti saavutama. Elektrikatkestuste arv on kerkinud juba üle 10 000. Riigi Ilmateenistuse kella 21 andmete kohaselt oli Osmussaarel kõige valjemaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud 29,9 m/s, mis on ümardades ligi 30 m/s. Kella 22 andmete kohaselt püsis tabeli esiotsas ikka Osmussaare, aga sellel korral puhanguga, milleks oli 29,2 m/s. Tuul püsib veel väga tugevana, aga peaks hakkama nõrgenema alles varahommikul. Uuemate andmete kohaselt on õhurõhk tsükloni keskmes langenud 984 hektopaskalini ja selle kese asub juba Soome keskosas. Veetaseme tõus rannikualadel jätkub. Meretase Pärnu sadamas on uuemate andmete kohaselt juba 142 sentimeetrit ning järgnevate tundide jooksul see veel tõuseb. Kriitiline meretase algab Pärnus alates 160 sentimeetrist.

Allikas

Ülevaade kell 20:35:
Viimaste tundide jooksul on tuul üsna tugevaks muutunud, sest tsüklon on meile lähemale jõudnud. Üle Eesti liikus läänest idasse suur ja ühtlane sajuala, mis tõi mitmele poole vihma. Pärast seda hakkas tihedamini esinema hoogsadusid. Tuule tugevnemine jätkub täna hilisõhtul. Kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks on mõõdetud 27,4 m/s. Selline mõõtmistulemus pärineb Saaremaalt, Sõrve poolsaare ilmajaamast. Mitmelt poolt Eestist on laekunud ka teateid erinevatest tormikahjustustest. Peamiseks probleemiks on just maha langenud puud. Elektrikatkestuste arv muutub ka iga tunniga üha suuremaks.

Kolmapäeval, 2. detsembril ulatus Eesti kohale antitsükloni hari, mis põhjustas õhtul ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Selle mõjul langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C madalamale, näiteks Otepää ilmajaamas mõõdeti pärast keskööd 4,5 °C külma. Ööl vastu 3. detsembrit jõudis meieni juba uus madalrõhulohk, mis tõi endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhtu. Pilvisus alates Lääne-Eestist tihenes ja vihm hakkas aeglaselt mandrile levima. Hommikuks oli õhutemperatuur mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemal. Miinuskraadid olid asendunud väga kiiresti plusskraadidega ja seetõttu olid nii kõnniteed kui ka sõiduteed hommikuks üsna libedaks muutunud. Pärastlõunal sadas paljudes kohtades peamiselt uduvihma. Kuna õhk oli väga niiske, siis mitmel pool tekkis ka udu. Päeva maksimumid kerkisid saartel ligi +9 kraadini. Kogu päeva jooksul oli tuul tuul merel tunduvalt tugevam kui sisemaal. Mõned tuuleiilid kerkisid Soome lahel kohati kuni 20 meetrini sekundis. 

Selle nädala lõpus on meie peamisteks ilmakujundajateks väga võimsad tsüklonid, mis saabuvad järjestikku Atlandi ookeanilt Läänemere kohale. Need toovad küll sooja ja niisket õhku juurde, aga samas paisutavad ka tuule väga tugevaks. Nii päevane kui ka öine õhutemperatuuri näit peaks püsima mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemalt. Ilmad tulevad üldjoontes pilvised ja samuti ei ole pääsu sademetest. Peamiselt sajab meil vihma, aga idapoolsetes maakondades ei ole kohati välistatud ka lörts. Tormine meri kergitab mõnel pool ilmselt ka veetaset ja see võib pürgida lausa kriitilise piirini või kõrgemalegi. Mereilmaga saab paremini kursis olla Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel!

Ööl vastu 4. detsembrit ehk reedel süveneb uus tsüklon Skagerraki kohal ja liigub edasi päeva jooksul üle Stockholmi Soome poole. Oodata on lõuna- ja edelatuule tugevnemist. Ilm muutub järk-järgult tormisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal pole välistatud merel ja rannikualadel tuulepuhangud kuni 25 m/s, aga õhtuks jõuab selle tsükloni kese prognoositavalt kas Lõuna-Soome või Kesk-Soome kohale ning muudab tuule veel tugevamaks. Uute ennustuse kohaselt on oht, et tuuleiilid kerkivad merel ja saarte lähiselt kohati kuni 30 meetrini sekundis, ei ole välistatud natukene enamgi. Sisemaal puhub ka tugev tuul, aga on õnneks mõnevõrra nõrgem kui merel ja rannikualadel. Numbritesse tuleb igatahes skeptiliselt suhtuda, sest anomaaliaid on tihti ette tulnud. 

Prognoositud tuule kiirus reede (4.12.2015) õhtuks

HIRLAMI  mudeli prognoos 4. detsembri hilisõhtuks (22:00 EET / 20:00 UTC) - 12 UTC mudeliprognoos. Selle prognoosi kohaselt on võimalikult tuulepuhangud 30 m/s ja kohati enamgi. Need numbrid Eesti kohal on prognoositavad sademetehulgad!

Riigi Ilmateenistus väljastas 4. detsembriks 3. taseme hoiatuse Saaremaale, Hiiumaale ja Läänemere põhjaosale. Selle kohaselt pole välistatud seal tuuleiilid 30-33 m/s. Rannikualadele on põhiliselt väljastatud 2. taseme hoiatus, kus tuuleiilid võivad pürgida 25 m/s. Mujale sisemaale on märgitud, et tuuleiilid võivad ulatuda kuni 18 meetrini sekundis.
JÄLGI: Ilmateenistuse hoiatused

Laupäevaks, 5. detsembriks jõuab Eesti kohale juba uus tsüklon, mis toob kaasa sademeid ja tugeva tuule. Hommikul on meri veel väga tormine ja ka sisemaal puhuvad tugevad tuuled, sest tsükloni kese peaks asuma sel ajal alles Soome lähistel. Saartele ja rannikualadele on prognoositud tuuleiile vahemikus 25-30 m/s. Tuuline ilm jätkub ka päeva teisel pool ja saabuval ööl. Torm ei kavatse nii pea maha rahuneda, sest ka pühapäeval ja esmaspäeval on tsüklonite mõju niivõrd suur, et oodata on pilviseid ning sajuseid ilmasid. 

Pühapäeval (6.12) saabub ennustuste kohaselt uus ja veelgi võimsam ülitsüklon Norra mere kohale. Tõenäoliselt tekib osatsüklon, mis muudab Läänemere kohal tuule taas väga tugevaks. Ilmateenistuse andmete kohaselt ei ole välistatud saartel ja rannikualadel tugevamad tuulepuhangud kui 30 m/s. Tormine ilm jätkub ka esmaspäeval. Uued ülevaated ja täpsustused ilma kohta tulevad siia ka järgnevatel päevadel.

Atlandi ookeanilt lähenevad tsüklonid muudavad meie ilma tormisemaks

Riigi Ilmateenistuse kokkuvõte tormist:
Eile (29.11) pärastlõunal arenes Šotimaa Põhjamere poolsel rannikul äge madalrõhkkond, mis kiires läänevoolus Taani ja Lõuna-Skandinaavia ületas ning täna (3.12) varahommikul Stockholmi lähistele Läänemere rannale jõudis. Eesti läänerannikul tõusid siis lõuna- ja kagutuule iilid üle 20 m/s ning järgneva mõne tunni jooksul tugevnemine jätkus.


Kell 10.00 mõõdeti Sõrve sääre tipus edelasse pöördunud tuule kiiruseks 31,4 m/s. Samal ajal hakkas Pärnu lahes veetase kiiresti tõusma ning kerkis südapäevaks 60 cm-lt 130 cm-ni: maksimum, 130,1 cm mõõdeti kell 12.10. Pärnu lahe jaoks on kriitiline piir 160 cm üle keskmise taseme. Haapsalus ja Virtsus (kriitiliseks piiriks on 140 cm üle keskmise), jäi veetase 100 cm-st madalamale. Lõuna-edelatuul ulatus südapäeva ümber mandri läänerannikul veidi üle 21 m/s. Seejärel tõi kerge tuule muutus edela-lõuna suunalt edela-lääne suunale kiire alanemise, kuna pööris ise oli kihutanud üle Läänemere põhjaosa Soome edelarannikule. Saartel andis tuul järele, mandril alles kogus hoogu: sisealadel ulatusid lõuna- ja edelatuule iilid 15-18 m/s, rannikul 20-27 m/s, rahulikum oli päev Kagu-Eestis, kus tuuleiile mõõdeti 12 m/s.

29. novembri ennelõunal oli taevas paljudes kohtades üsna pilves. Idapoolsetes maakondades sadas veel natukene lörtsi ja lund ning pärast liikusid sajuhood Venemaa aladele. Sisemaal puhus võrdlemisi nõrk lõuna- ja edelatuul. Päeva teisel poolel alates Lääne-Eestist pilvisus hõrenes ja päike tuli seal pilvede tagant välja. See oli selginemisefekt, mis kestis lühikest aega. Mujal oli taevas endiselt pilves. Tugevas läänevoolus jõuab õhtuks Läänemere kohale võimas tsüklon, millega kaasneb uuesti pilvisuse tihenemine, tuule tugevnemine ja lisanduvad uued sajuhood. Sademeid võib esineda nii vihma, lörtsi kui ka lumena. Kõige suurema tõenäosusega sajab lund kohati ainult Ida-Eestis, mujal pigem lörtsi ja vihmana. Kuna hilisõhtul langeb õhutemperatuur mandril osades kohtades 0 kraadi ligidale ja oodata on sademeid, siis sõiduteedele võib tekkida jäide ja see muudab need libedaks.

Saabuv õhumass on labiilne ja seega on oodata rohkelt rünksajupilvi. Mõned üksikud välgud läänepoolsetes maakondades ei ole täna õhtul ja pärast keskööd täielikult välistatud. Päeval esines äikest nii Taanis, Norras kui ka Rootsis. Merel paisub tuul tormiseks. Oodata on õhurõhu langust. Tuulepuhangud saavutavad tõenäoliselt enda maksimumi alles pärast keskööd (eelkõige 30. novembri varahommikul). Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt ei ole välistatud Saaremaal ja Hiiumaal tuulepuhangud 25-30 m/s. Tuule tugevnemine merel mõjutab osaliselt ka sisemaad, sest siin võivad tuuleiilid kerkida 15 meetrini sekundis. Kagu-Eestis ja Ida-Eestis on tuul mõnevõrra nõrgem. Suurem maru jääb siiski merele ja rannikualadele (kui see ikka saabub). Seega oht on olemas ning inimesed peaksid sellest teadlikud olema. Püstitan enda jaoks hüpoteesi. Mina isiklikult arvan, et kõige tugevamad tuuleiilid kerkivad merel ja rannikualadel pigem 22-27 meetrini sekundis. Üle selle on natukene ebatõenäoline, aga kes seda teab. Tuule kiirus sõltub sellest, kui kaugelt või lähedalt tsüklon meist möödub.  Kui see kaldub rohkem lõunasse, siis tugev torm jääb ära. Kui selle liikumistrajektoor kulgeb meist aga pisut põhja poolt, siis on lootust tugevatele tuultele. Ootame ja vaatame, mida öö ja saabuv hommik toob meile.

28. novemberi hommik algas Eestis üsna tuuliselt ja pilviselt. Sademeid ei esinenud. Termomeetrinäidud olid mitmel pool valdavalt plusspoolel, aga väiksemaid miinuskraade esines eelkõige Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kõige tugevamad tuulepuhangud ulatusid 27. novembril rannikualadel 22 meetrini sekundis. Prognoositud oli aga tunduvalt tugevamat tuult, kuid see jäi paraku tulemata.

Allikas

Norra merel asub täna võimas tsüklon, mis jätkab liikumist Skandinaaviast Läänemere kohale. Samal ajal püsib näiteks Venemaa kohal mõjukas antitsüklon. Tänase päeva jooksul möödub ilm Eestis suhteliselt tuulisena, aga õhtul peaks see natukene nõrgenema. Merel ja rannikualadel võivad tuuleiilid ulatuda 20-23 meetrini sekundis. Sisemaal on ka ilm tuuline ja tuuleiilid pürgivad kuni 15 meetrini sekundis. 

Pühapäeval jõuab meieni juba uus madalrõhulohk, mis põhjustab jätkuvalt tuule tugevnemist, merel ja rannikualadel pole välistatud tugevamad tuulepuhangud kui 20 m/s. Tuuline ilm jätkub ka sisemaal. Samuti suureneb igal pool sajutõenäosus. Sademeid tuleb lääne pool tõenäoliselt nii vihma kui ka lörtsina. Idapoolsetes maakondades, kus õhk on mõnevõrra jahedam, võib sadada ka lund.         Esmaspäeva varahommikul peaks edelatuul Läänemerel veelgi tugevamaks paisuma. Oodata on ka sademeid. Tegelik tuule tugevus on veel täpsustamisel. Kuid uue osatsükloni moodustumisel võivad tuuleiilid kerkida saartel ja rannikualadel prognoositavalt 25-28 meetrini sekundis. Aga sellest lähemalt juba pühapäeval. Seniks toon välja siia võrdluseks Läti ja Leedu prognoosi tuule kohta.

Prognoositav tuule kiirus Läänemerel (Läti  Ilmateenistus)

Allikas

Allikas (Leedu Ilmateenistus)

Külm õhumass on selleks korraks Eesti kohalt minema tõrjutud ja ilm muutub mõnevõrra soojemaks. Ainult öösel pole sisemaal välistatud, et õhutemperatuur langeb kraadi-paari võrra nullist madalamale. Märkimisväärset ilma jahenemist pole novembri lõpus enam ette näha. Ilm võib jahedamaks muutuda alles detsembrikuu esimesel poolel, kui prognoosid paika peavad. Siis on uuesti lootust ehk ka lumele. Nullist madalamad termomeetrinäidud järgnevatel päevadel tähendavad ka seda, et sõiduteed võivad mõnel pool kohati libedaks muutuda. Seega soovitan julgelt aeg-ajalt maanteameti koduleheküljelt teeolusid vaadata ja neid kontrollida.

Peamiseks ilmakujundajaks on nüüd Atlandi ookeanilt järjestikku saabuvad tsüklonid, mis toovad kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Kuna võimsate madalrõhkkondade mõju on niivõrd suur, siis tuleb leppida mõneks ajaks pilvisemate, tuulisemate ja sajusemate ilmadega. Minu meelest on vaja nädalavahetusel rohkem tähelepanu pöörata tuule kiiruse jälgimisele, sest see on sügistormide puhul tähtis ilmaelement, mis suudab teatud olukordades tekitada kahjusid nii loodusele kui ka inimestele ja nende varale. Loomulikult peaks luubi alla võtma ka kõikuva mereveetaseme, mis tõuseb tormide ajal tõenäoliselt üle keskmise piiri mõnel pool Eestis. Loodame parimale, et see ei pürgi kriitilise piirini!

Täna, 27. novembril jõudis meieni põhjatsükloni soe sektor ühes märkimisväärselt sooja õhumassiga. See on põhjustanud äkitselt ka tuule tugevnemise. Päeval oli mõnel pool lühiajalisi selginemisi ja esines nõrgemaid vihmasadusid. Öö tuleb suure tõenäosusega ilma sademeteta. Samal ajal paisub ilm Läänemerel üsna tormiseks. Ilmateenistus hoiatab samuti tugevneva tuule eest. Saartel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kohati ulatuda kuni 25 meetrini sekundis. Sisemaal on ilm samamoodi tuuline, pole välistatud tuulepuhangud kuni 17 m/s. Laupäeval, 28. novembril paisub tuul merel ja sisemaal veelgi tugevamaks. Viimaste ennustuste kohaselt on Läänemere põhjaosas võimalikud tuuleiilid kuni 28 m/s. Kõige suurema küsimärgi all on praegu 30. november, sest just sellel päeval peaksid Eestini jõudma äärmiselt tugevad tuuled. Seda täpsustatakse alles järgnevate päevade jooksul. Ilmateenistuse nädalaprognoosis on mainitud tuulepuhanguid kuni 30 m/s ja isegi enam, seda eelkõige mere kohal. Suurimaks ohuks on sellised tuuled Saaremaale, Hiiumaale ning ka rannikualadele.

27. novembri Euroopa ilmakaart

Allikas

Loovtöö: Talvist toidulauda külastavad linnud

SISSEJUHATUS

Minu loovtöö teemaks on linnud ja nende talvine toidulaud. Valisin sellise teema, kuna hakkasin tundma huvi lindude pildistamise vastu. 

Eestimaa on huvitav oma linnurikkuse poolest, kuna siinne looduse mitmekesisus tagab head elutingimused paljudele erinevatele linnuliikidele. Talvine periood on suurepärane aeg lindudega tutvuda. Iga linnuliik on üksteisest erinev, kuna neil on erinev iseloom ja käitumine.

Antud töö teema, ehk siis linnud ja nende talvine toidulaud, panevad paika ka töö kirjutamiseks vajalikud ülesanded- vaadelda linde talvisel perioodil ning jälgida nende käitumist ja toitumisharjumusi. Kuna mul ei ole varustust ega teadmisi lindude jälgimiseks nende looduslikus keskkonnas, ehk metsas või põldudel, pidin vaatlema inimeste läheduses elutsevaid ja nende poolt pakutavat toitu tarbivaid linde, mistõttu ei pruugi minu vaatlusandmed olla kooskõlas lindude tegeliku toidulauaga looduslikus keskkonnas, mille kohta hankisin infot erinevatest internetiallikatest.

Lindude uurimiseks tuli neid jäädvustada. Eriti on põnev on vaadelda linde, kes inimeste läheduses elutsevad ja toidulaual söömas käivad. Ma sain aru, et linnud on vahvad ja ilusad.

Lindudel on selline mõju, mis tõmbab mind nende poole. Mulle meeldib nende värvikirevus ja  kaunis laul.  Põnev on jälgida, kuidas erinevad linnud söögimajas käituvad. Vaatlesin linde põhiliselt hommikuti ning päeval, ei kasutanud abivahendeid, nagu binoklit, seega nägin vaid maja lähedal käivaid linde.

Enamasti vaatlen ma linde oma maakodus nimega Simuna. Hommikuti käin ma õues linnulaulu kuulamas. Samuti on jälgitav, kuidas linnud käituvad segavate mõjude ajal, kui neid häirib inimene või loom. Minu töö eesmärgiks oli pildistada linde, kes külastavad talvist söötmiskohta. 

Järgnevalt tutvustan erinevaid linde ja nende käitumist. Esimeses peatükis kirjeldan lindude vaatlemise protsessi ning oma tegevust, teises peatükis annan lindude kohta lühikese ülevaate koos piltidega.

LINDUDE VAATLEMINE

Lindude vaatlemine oli minu jaoks väga huvitav ning andis mulle palju uusi teadmisi ja huvitava kogemuse. Enamasti jälgisin linde talvisel perioodil, aasta 2012 lõpus ning 2013 esimestel kuudel, seega talve keskel.

Nende juures märkasin ma mitmeid erinevusi. Osa lindudest käitus üldse teistmoodi, kui teised. Sain koheselt aru, et lindudel on erinev käitumine ja iseloom, nagu teistelgi loomdael. . Osad linnud olid agressiivsemad oma liigikaaslaste suhtes,  teised aga rahulikumad. Agressiivsemad linnud olid meie toidulaual enamasti rohevindid. Nemad tahtsid toidulaual viibida üksi, ilma et keegi neid söömise ajal tülitaks, kuid lõpuks andsid agressiivsemad linnud järgi ja lasid teistel lindudel ka rahus toidulaual viibida. Meie toidulauda ei külastanud ainult agressiivsed linnud, vaid ka  rahulikumad linnud, kes said üksteisega sõbralikult läbi. Linnud haarasid noka vahele toitu ja lendasid koos oma toiduga eemale seda sööma.

Linnud toitusid meie toidulaual erinevast toidust. Vahel pakkusid neile huvi sihvkad ja seemned, kuid teinekord maiustasid nad suure pekitüki küljes. 

Linde võis märgata igal pool enda ümbruses. Mõned linnud istusid puude okste peal, teised jälle põõsastes või hüplesid lumel ning trepil. Iga päev võis näha üha uusi linde külastamas meie aeda ja toidulauda. Kohati oli aias linde rohkem, kui neiloli vaja toitu või aega puhkamiseks. Linde vaatlesin ma päev päeva järel, sest ma tahtsin uurida, et millised linnud üldse külastavad meie toidulauda ja meie maakodu ümbrust.

Samuti jälgisin ma õhutemperatuuri ja panin kirja linnud, kes külastasid igal päeval toidumaja, sest see aitas mul paremini välja selgitada lindude külastamisarvu.

Päevil, mil õhutemperatuur oli vägagi madalale langenud, oli kohe näha, et lindude külastamisarv on poole suurem, võrreldes seda soojema ilmaga.

      Toitu käisid otsimas mitmed linnud. Koheselt paistis mulle silma see, et linnud ei ole arad,    

      vaid nad julgevad käia toidulaual, ilma, laseksid end kellestki või millestki häirida.

Toidulaual viibisid erinevad linnud. Tore oli jälgida lindude kirevaid värvusi vägagi lähedalt.

Linnud, kes külastasid meie toidulauda olid järgnevad: rasvatihane, sinitihane, rohevint, leevike, põldvarblane, koduvarblane, põhjatihane, musträstas, suur-kirjurähn, pasknäär ja puukoristaja. Kõik need linnud pakkusid vaatlemisel huvi  Mõni neist tegutses omamoodi. Osa neist ei soovinud üldse inimese läheduses viibida ja sellepärast tuligi käia linde vaatlemas ka väljaspool aeda. Väljaspool aeda märkasin ma paljusid linde, kes ei olnud külastanud meie toidulauda.

Jälgides linde erinevates paikades, sain kohe aru, et osad linnud kipuvad inimestest eemal olema.

22.detsembril kohtasin ma ootamatult lindu, keda ma polnud varem näinud. Tol päeval oli õhtemperatuur -17 kraadi. See lind viibis meie aias vägagi kaua. 

Mind vaevas see, et ma ei osanud alguses välja selgitada, et mis linnuga on tegemist. Pärast mitut päeva uurimist sain teada, et tegemist on musträstaga. Tänu temale sain ma omale uusi teadmisi.

Emaslinnu värvus on isaslinnu omast täiesti erinev ning selle pärast ei osanudki ma kohe lindu ära määrata.

23.detsembril külastasid järjekordselt linnud meie söötmispaika. Õhutemperatuur oli -15 kraadi. Esmakordselt märkasin ma lindu, kellega ma polnud kunagi kokku puutunud. See lind oli vägagi värvikireva sulestikuga. Tegemist oli pasknääriga, kes istus puuoksal. 

       

LINDUDE KIRJELDUSED

Jälgimisperioodil söögimaja külastanud linnud olid väga erinevad, nagu ka eelnevalt mainitud sai. Järgnevalt lisan töösse lindude pildid, keda mul õnnestus jäädvustada ning kirjeldan iga liiki lühidalt.

Rasvatihane (Parus major) on Eestis üks tavalisemaid linde, kes pesitseb linnades, maakodudes jne. Rasvatihase kurgualune ja lagipea on musta värvi ning kurgu alt läbi kõhualuse, kuni sabani, kulgeb musta värvi vööt. Rasvatihase kõhualune on kollakat värvi. Oma kaalupoolest on rasvatihane kerge lind. Teda võib kohata nii päeval kui ka öösel, kuid pimedas on teda raske märgata. Rasvatihaselt on võimalik kuulda mitmeid erinevaid häälitsusi, mida paljud linnud ei suuda teha.

Suvel on rasvatihase põhitoiduks selgrootud loomad ning talvel eelsitab ta süüa seemneid ja marju. 

Põhjatihane (Parus montanus) on üpriski väike lind. Temal on kohev sulestik. Põhjatihasel on valged põsed ning pealagi on musta värvi. Tema keha alumine pool on kergelt beežikas. Põhjatihane on levinud ka igasugustes sega-ja okasmetsades. Tema toiduks on putukad ja teised selgrootud loomad. Talvel toitub rohkem marjadest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud talvel.

Rohevint (Carduelis chloris) on umbes varblase suurune, aga erinevalt teistest vintidest on temal teistsugune nokk. Emaslinnu ja isaslinnu sulestik on erinev. Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall. Tema elupaikadeks on aiad, metsa servad...

Rohevint on jällegi segatoiduline lind. Suvel eelistab ta peamiselt sipelgaid ja teisi putukaid. Sügisel lendavad rohevindid tagasi soojale maale. Tegemist on agressiivsema linnuga, kellele meeldib toituda söögimajas, aga selleks peletab ta teised vähem agressiivsemad linnud sealt eemale.

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on väga levinud rähniliik Eestis. Tema on ilusa värvikireva sulestikuga lind. Keha alumine pool on valge. Pea kiirusuled on tal musta värvi tooniga ja laubal valge laik. Elupaikadeks on enamasti suur-kirjurähnil mets ja aiad. Suvel toitub ta enamasti putukate munadest ja vastsetest. Suur-kirjurähn on lind, kes ostsib oma toitu hoolikalt. Talvisel perioodil sööb peamiselt pähkleid, seemneid jms toitu. Meie söögimaja läheduses kasvab sarapuuhekk ja aias kasvab suurte kuivand okstega põlispuid siis on rähn meie aias nii suvel, kui talvel sage külaline, maiustades sarapuu pähklites ja kõdupuus pesitsevate röövikutest. 

Leevike (Pyrrhula pyrrhula). Isaslinnu puguala, kõhualune ja rind on punast värvi. Leevikestel on vaikne laul, mis kõlab kaunilt. Emaslinnu puguala on pruunikashall, rind ja kõhualune on hoopis helepruunid. Toidulaual käituvad isaslinnud vägagi viisakalt. Nad lubavad ainult emaslindudel toidulaual toitu süüa. Leevike toitub samuti seemnetest, erinevate viljapuude pungadest ja marjadest. Elupaikadeks eelistab kuuse-segametsi ja parke. Leevikest ohustavad tavaliselt röövlinnud. Leevikestel on huvitav nokk, sest kevadeti tekivad isaslinnu ja emaslinnu noka külge paunad, millega toidavad nad poegi.

Puukoristaja (Sitta europaea) Puukoristaja on kaunis lind sinihallika selja ja valge kõhuga. Puukoristajat võib märgata erinevates metsades, parkides ja aedades. 

Ta on putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad ja nende  munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Puukoristajal on samuti mitut erinevat  laulu, mida tal meeldib laulda. Puukoristaja on osav ronija ja üks vähestest lindudest, kes suudab pea alaspidi mööda puutüve liikuda.

Pasknäär (Garrulus glandarius) on väga värvikirev lind. Pasknäär on roosakas-hallika-pruuni värvusega lind. Ta võib elada, kuni 17-aastaseks. Pasknäär elab suuremates okas- ja segametsades üle Eesti. Enamasti võib teda ikka kohata ikka metsades, kuid toitu käib ta otsimas väljaspool metsa. Inimese lähedusse ta tavaliselt ei kipu tulema. Tema toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning ka taimne toit.

Musträstas (Turdus merula) Tal on ilus kollane nokk. Isaslind on musta värvi ja emaslind on pruunikat värvi. Emaslinnu kõhualune on pruunikat värvi, kuid isaslinnu kõhualune on mustavärvi. Neil on samuti kohev sulestik. Emaslinnu tiivad on pruuni tooniga, aga isaslinnud tiivad on musta tooniga. Tema elab pigem Lääne-Eestis ja kõiksugustes linnades. Toitub peamiselt marjadest ja teistest viljadest ning samuti eelistab ta selgroogseid loomi süüa. Üks tema vaenlastest on kass, kes võib musträsta vahel kinni püüda.

Puutusin kokku teiste lindudega, keda ma ei saanud jäädvustada. Ülejäänude lindude kirjeldused on kirjas allpool.

Sinithane (Parus caeruleus syn).  Pea ülemine pool on sinist värvi, välja arvatud tema valge laup. Samuti on tal valge vööt kuklal. Pesa võib ta teha  puuõõnde, vahel niiskesse metsa vee lähedale. Sinitihane otsib omale toitu puuokstelt, põõsastelt ja isegi lehtedelt. Talvel langeb ta vahel lumele, et korjata sealt putukaid. Ta külastab ka inimeste pandud toidulaude, kus ta leiab omale seemneid. Vahelduseks sööb ta ka liblikaröövikuid ja ämblikke.

Põldvarblane (Parus caeruleus syn) Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punakaspruun ja põsk valkjashall. Teda märkab enamasti igal pool, näiteks linna parkides ja kalmistutel. Toiduks on tal enamasti putukad, seemned, pungad ja isegi toidujäätmed. 

Koduvarblane (Passer domesticus) on kõigile hästi tuntud lind. Isaslinnule on iseloomulik tuhkhall pealagi. Koduvarblasel on samuti jäme nokk. Emaslinnu pea on ühtlaselt pruunikashalli tooniga. Enamasti elab linnades, sest ta väldib metsi. Koduvarblane toitub putukatest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud-

KOKKUVÕTE

Lindude jälgimisel ja vaatlemisel omandasin omale uut ja põnevat informatsiooni, mida ma varem ei teadnud. Jõudsin selgusele, et külma ilmaga külastavad linnud rohkem toidulauda, kui sooja ilmaga. Märkasin, et osad linnud on agressiivsemad, aga teised on rahulikumad. Mõned linnud ei armasta olla inimese läheduses, sest see häirib neid. Veel jõudsin selgusele, et igal linnul on erinev iseloom ja käitumine teiste lindude suhtes, ning et igale linnule meeldib erinev toit. Lindudel on erinev elupaik. Kogu vaatlemine tasus ära, sest nüüd ma tean, mida linnud teevad ja mis neile toidulaual meeldib.     

8. klassi loovtöö: Kairo Kiitsak (Jõgeva Ühisgümnaasium) - 2013

Kasutatud kirjandus 

1. http://www.looduskalender.ee/node/2525

2. Suur-kirurähn: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DENMAJ2.htm

3. Leevike: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=248 

4. Puukoristaja: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/SITEUR2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=213 

5. Pasknäär: http://et.wikipedia.org/wiki/Paskn%C3%A4%C3%A4r 

6. Musträstas: http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr%C3%A4stas 

7. Sinitihane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=191 

8. Põldvarblane: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PASMON2.htm 

9. Koduvarblane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=187

10. Põhjatihane:  http://www.looduskalender.ee/node/6012 ja http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275 

11. Rasvatihane:  http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275 http://www.looduskalender.ee/node/6012 

12. Erik Kumari „Eesti Lindude Välimääraja“ 1984

Suure kuumuse ära minekut saatsid äikesevihmad ja hiidrahe

12. augusti hommik möödus itta liikunud antitsükloni lääneservas, ilm oli sajuta ja päikesepaisteline. Ennelõunal oli taevas vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuuri näidud olid jõudnud kerkida lõunapoolsetes maakondades kuni +26 kraadini. Suure vertikaalse ulatusega tekkinud kõrgrünkpilved viitasid hoovihma- ja äikesevõimalusele. Õhk oli väga lämbe ja mitmel pool esines vine.

  Pärastlõunal jõudis madalrõhulohk Läänemere kohalt Saaremaale ja Hiiumaale koos tihedama pilvemassiga ning vihmahoogudega. Tegu oli külma frondiga. Tugevamast sajust laekus teateid nii Lääne- kui ka Loode-Eestist. Välgudetektorid registreerisid üksikuid välke Saaremaast lõuna pool. Vihmasadu levis hiljem sisemaa suunas, aga see enam välke ei põhjustanud. Kõige rohkem sooja mõõdeti Taheva ilmajaamas. Mõõtmistulemuseks oli saadud +32,2 kraadi. Tuletan meelde, et tegemist on mitteametliku ilmajaamaga. Mainimata ei saa jätta ka ametlikke ilmajaamu, sest just nende andmed on kõige väärtuslikumad ja need mängivad kõige rohkem rolli. Võru ilmajaamas mõõdeti pärastlõunal sooja 31,1 kraadi. See õhutemperatuuri näit jäi ühtlasi ka päeva maksimumiks.

   Pilvede liikumistrajektoor kulges kogu päeva jooksul edelast kirdesse. Samal ajal, kui tihe pilvemass liikus alles sisemaa suunas, siis selgema taeva all hakkasid ebastabiilses õhumassis tekkima rünkpilved. Pärastlõunaks oli maapind juba maksimaalselt soojenenud. Esmalt tekkisid väiksemad äikesekolded Ida-Virumaal ja Venemaal. Õhtupoolikul arenesid lühikese ajaga uued pikad rünksajupilvede vööndid. Edela-Eestis tekkinud vöönd liikus koos välkude ja tugeva vihmaga üle Järvamaa Lääne-Virumaa põhjaossa. Pärast sajuintensiivsus seal nõrgenes ja välke jäi vähemaks. Pilved suundusid edasi kirdesse üle Soome lahe. Lõuna-Eestis, Viljandimaal välja kujunenud äikesevöönd osutus aga intensiivsemaks ja vastupidavamaks. Äikesekolle suundus idakirdesse üle Tartumaa ja Jõgevamaa. Nendes maakondades teatati paduvihmast, hiidrahest ja intensiivsest äikesest (Jõgevamaal hiidrahe kohta teated puuduvad). Kohalikud elanikud Tartu- ja Viljandimaal kurdsid kõige rohkem äikesega kaasnenud suure läbimõõduga rahest. Nende suurus oli kohati võrreldav golfipalliga. Inimeste sõnul ulatusid kõige pirakamate rahekamakate läbimõõdud kohati 4-7 sentimeetrini. Ilmselt võisid mõned rahekamakad paari sentimeetri võrra suuremadki olla.

   Rahe põhjustas kodanikele palju varalist kahju: mõlgitud sõiduautod, lõhutud katused ja aknaklaasid, kahjustada saanud taimed jms. Seda ei oska veel kinnitada, kas mõni inimene sai rahe pärast ka vigastada, selle kohta puudub informatsioon. Paduvihmast tingitud üleujutused esinesid peamiselt lõunapoolsetes maakondades. Uute andmete kohaselt märgati mõnel pool ka maha murdunud puid, mida põhjustasid äikese ajal esinenud tugevad tuulepuhangud. Tõenäoliselt esines mõnes maakonnas ka välgukahjustusi, kõige tavalisemad teated on pilv-maa välkude käest tabamuse saanud puude kohta. Nimekiri kahjustuste kohta on tegelikult pikk.

   Äikeseaktiivsus oli Kagu-Eestis veel kõrge nii hilisõhtul kui ka keskööl. Inimeste fotode, videote ja kirjelduste põhjal oli taevas välgunooltest ja välgukumast pidevalt valge. Sadas isegi paduvihma. Võimsad äikesesüsteemid liikusid pärast keskööd Venemaale. Öösel õnnestus ka minul Lääne-Virumaal, Simunas ida pool olevat välgukuma vaadelda. See päev jääb ilmselt nii paljudelegi meelde.

Vertikaalselt arenema hakanud kõrgrünkpilved Lääne-Virumaal, Simunas kell 11:03

Ida-Virumaal ja Peipsi järve kohal tekkisid pärastlõunal esimesed äikesed, mis liikusid kirdesse

Ida-Virumaal tekkinud äike Lääne-Virumaalt, Simunast nähtud kell 15:58 (videotõmmis)

Satelliidipilt pärastlõunal saartele ja Eesti lääneossa jõudnud tihedamast pilvemassist ja Edela-Eestis tekkinud äikesevöönditest. Saaremaast lõuna pool esines ka välke. Ida-Virumaa ning Venemaa piiril oli samuti tekkinud üks äikesekolle. 

Kiire pilvede areng Simunast lõuna pool. Kui see suurem pilvemass läks eest ära, siis ilmus nähtavale suur rünksajupilv, mis aseteses Jõgevamaa kohal. Foto on tehtud kell 18:26.

Suur rünksajupilv koos intensiivse äikese ja paduvihmaga Jõgevamaa pool. Foto on pildistatud Simunas kell 19:32. Kui hoolikalt vaadata, siis alumises osas paistab riiulpilve serv. Arengukäigus olid veel ka võimsad rünkpilved (NB! Vaata krobetavaid tippe).

Äike idakirdesse liikumas, pildistatud kell 19:44 Lääne-Virumaal, Simunas

Radaripilt kella 20:00 seisuga, edelast kirdesse liikusid võimsad äikesed koos paduvihma ja rahega. Punastes alades on tavaliselt väga tugev sadu ja rahe.

Suur riiulpilv Jõhvi ääres, Ida-Virumaal kell 20:18. Foto autoriks on Ivar Uutar

Golfipalli suurused rahekamakad Tartumaal, Lähtel 12.08.2015

Foto autoriks on Mikk Paas

Hiidrahe Tartumaal, Kärnka kandis 12.08.2015

Foto autoriks on Signe Karulaas 

Foto: Signe Karulaas, Tartumaa, Lähte

Ajakirjanduses on samuti liikvel fotod ja videod suurest rahesajust Tartumaal ja Viljandimaal. Jätan  mõned lingid siia teile vaatamiseks, kes ei ole veel neid näinud:

*http://tartu.postimees.ee/3292309/lugeja-pildid-ja-videod-tartumaal-sadas-paksu-rahet

*http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/video-tartumaal-loi-rahe-autodesse-molke-ja-akendesse-morasid?id=72197707

*http://www.sakala.ajaleht.ee/3292313/hiiglaslikud-raheterad-loid-katuse-auklikuks-vihm-ujutas-tanavaid-ule

Välgudetektoriandmed 12.08.2015 seisuga (iga must täpp on registreeritud välk)



Paduvihmast tingitud üleujutused Viljandis 
Autor: Gerry Mäekivi (allikas: Youtube)

Täna kl 19.20
Posted by Marvi Pristavka-Taal on 12. august 2015. a.

Saadjärve Jahtklubi, Tartumaa 12.08.2015

Rahe Tartumaal, Vara külas. Autoriks on Ailiis Põllu 

Suur rahe Tartumaal, Lähte kandis. Nende suuremate rahekamakate läbimõõt on hinnanguliselt 4-7 cm. Foto autoriks on Kerli Villakov 

Hilisemad fotod, kui rahe oli juba mõnda aega maapinnal olnud. See on pildistatud kell 19:50   Valmaotsa külas, Laeva vallas, Tartumaal (seal asub ka Laeva meierei ehk Vali Eesti AS).  Foto autoriks on Mart Laas

Veel üks foto rahest, foto autor on samuti Mart Laas

 Rahekahjustused kasvuhoonel, Holstre-Nõmmes, Viljandimaal. Foto autor on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud järgmisel päeval 13.08.2015

Rahest tingitud täke auto tuuleklaasis, autoriks on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud 13.08.2015

Suur rahekamakas 12.08.2015 , autoriks on Mirit Vares

[Rohkem pilte leiab Miriti albumist: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/]