Leheloend

Pühapäev, 4. veebruar 2018

Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

Jaanuari lõpus jõudis põhja poolt Eestisse arktiline õhumass. Seetõttu muutus õhk külmaks ja paljudes kohtades lisandus lund. Ilmamudelite prognoosid pidasid ilma külmenemise osas üldjuhul hästi paika. 
4. veebruraril kujundas meie ilma Skandinaavia lõunaosa kohal laiunud kõrgrõhkkonna kaguserv. Hommikul püsis ilm Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis valdavalt pilves, sadas nõrka lund. Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis oli vähese pilvisusega ilm, isegi päike paistis. Kella 8:00-9:00 vahel mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuri näiduks -11,4 kraadi. Päeval oli mitmel pool vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sadas lund. Seda põhjustas mereefekt. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige tihemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel. Õhtul pilvisus tihenes Ida-Eestis ja Kagu-Eestis. Eesti lääneosas oli selge või vähese pilvisusega ilm. Termomeetri näidud langesid mõnel pool taas -10 kraadist allapoole. Üksikutes kohtades sadas ka lund. Tuul puhus kirdest.














 Ilus talvine päev Kagu-Eestis Kõverjärve ääres 4.02.2018
Talvine maastik Tahojärve ääres Kagu-Eestis 4.02.2018

5. veebruaril jääb Eesti veel kõrgrõhkkonna kaguserva, kuid sama päeva jooksul hakkab järk-järgult suurenema madalrõhkkonna mõju. Alates Ida-Eestist on oodata õhurõhu langust. Miks? Kuna madalrõhkkond liigub Lääne-Venemaalt Eestile üha lähemale. Päeval on meil aga pilves selgmimistega ilm. Kohati sajab nõrka lund, sadu võib olla tihe. Ilm on võrdlemisi külm, lisaks puhub kõle põhjatuul ja kirdetuul. Hilisõhtuks või ööks vastu 6. veebruarit laieneb madalrõhkkonna läänserv üle Peipsi järve Ida-Eestisse, põhjustades nõrka või mõõdukat lumesadu. Sajuala liigub öö jooksul üle Eesti lääne ja edela suunas. Päeval on enamasti pilves ilm, kuid üksikuid selginemisi võib siiksi siin-seal esineda. Mitmel pool sajab lund, paiguti on sadu üsna tihe. Orienteeruvalt on oodata Mandri-Eestis kuni 5 cm lund, ei ole välistatud isegi rohkem. Termomeetri näidud jäävad paljudes kohtades -5 kraadist allapoole. GFS mudeli kohaselt liigub madalrõhkkond üle Peterburi ja Soome lahe idaosa Kagu-Soome kohale. Samas on ilmamudeleid,  nagu ECMWF  (Euroopa mudel) ja HIRLAM, mis näitavad, et tsükloni kese võib hoopis Eesti kohale liikuda. Eks me näe! Täpsustan seda juba lähiajal. Lisaks ei ole välistatud, et Läänemere keskosa kohal või saarte lähistel formeerub uus osatsüklon. Sellisel juhul sajaks ka ööl vastu kolmapäeva nii saartel kui ka sisealadel lund. Lumelisa on paljudes kohtades kindlasti oodata. Nädala teisel poolel suureneb taas kõrgrõhkkonna mõju, ilm tuleb külm ja lumine. Sula ei tule aga nii pea!

Täpsustused 5.02.2018: Lääne-Venemaalt saabuv madalrõhkkond liigub tõenäoliselt ikka Eesti kohale. Lund on oodata mandril 5-10 cm, paiguti ehk isegi rohkem. Mudelid näitavad igatahes rohkelt sademeid.

Käesolevalt kaardilt on näha, kuidas ida poolt hakkab Eestit ilma mõjutama uus aktiivne madalrõhkkond (kehtib 6. veebruari öö kohta). Allikas: DWD


5. veebruaril jäi Eesti antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna idaserva. Ilm oli pilves selgimistega ja võrdlemisi jahe. Hommikul mõõdeti Kagu-Eestis kuni 9 kraadi külma. Mõningates kohtades puistas taevast alla ka nõrka lund, sadu oli kohati tihe ja esines tuisku. Päeva jooksul hakkas õhurõhk kõikjal Eestis langema. Puhus mõõdukas või tugev tuul, enamasti kirdest ja põhjast. Õhtul sadas lund peamiselt Põhja-Eestis, Kesk-Eestis ja Edela-Eestis. See sadu oli seotud eelkõige mereefektiga. Selgemat taevast oli rohkem Lääne-Eestis. Ida-Eestis ja Kagu-Eestis oli juba selleks ajaks tihe pilvisus. Õhutemperatuur langes kohati -9 kraadist allapoole.

Lumised kuused ja männid Kõverjärve lähistel 5.02.2018 hommikul


Lumikatte paksus Eestis 5.02.2018 seisuga. Allikas: Riigi Ilmateenistus


Mereefektist tingitud lumesadu Soome lahel ja põhjarannikul 5.02.2018 hilisõhtul kella 21:15 paiku. Allikas: http://testbed.fmi.fi 


6. veebruariks jõudis Lääne-Venemaalt Eesti kohale madalrõhkkonna kese. Soome lahel esines jätkuvalt mereefekt. Mitmel pool sadas nõrka või mõõdukat lund. Kõige rohkem lisandus lund Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Nendes maakondades suurenes lumikatte paksus 10-13 cm võrra. Hommikuks langes õhutemperatuur paljudes kohtades -8 kraadist natukene allapoole. Päeval oli enamasti pilves selgimistega ja talviselt külm ilm. Päikest oli ka võimalik näha, täheldati isegi valgussambaid. Soome lahel ja Põhja-Eestis sadas pidevalt tihedat lund. Väheliikuva madalrõhkkonna kese paiknes pärastlõunase seisuga Hiiumaa lähistel. Peale lõunat hakkas pilvisus paljudes kohtades järk-järgult tihenema, eelkõige ida ja kirde poolt. Õhtul ilm taas jahenes. Soome lahel ja Mandri-Eestis sadas veel lund, paiguti oli sadu võrdlemisi tihe.



Päike ja kõrgrünkpilved Kõvera järve kohalt nähtuna 6.02.2018
NOAA prognoosib nii meile kui ka paljudele teistele Euroopa riikidele keskmisest natukene külmemat veebruarikuud. Allikas: NOAA

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar