Ülevaade jaanuarikuu ilmast ja uue võimaliku külmalaine saabumisest

Jaanuarikuu alguses oli ilm mitmel pool Eestis tavapärasest soojem ja enamasti domineeris madalrõhkkonna mõju. Tsüklonid saabusid Atlandi ookeanilt Lääne-Euroopasse ja Põhja-Euroopasse, kandes endaga  kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Kuna õhumass oli valdavalt soojapoolne, siis sadas peamiselt vihma või märga lund, vahel täheldati ka lund ja lumeteri. Püsivat lumikatet ei tekkinud, ainult Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis oli veel natukene lund alles. 

6. jaanuaril arenes välja Kesk-Euroopa kohal võimas antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Ühtlasi algas  sellel päeval põhja poolt kiire artkilise õhumassi sissetung. Ilm jahenes kõikjal Eestis. Läänemerel esines mereefekt. Juba samal õhtul langes õhutemperatuur paljudes kohtades miinuspoolele ja paiguti sadas nõrka lund. Järgnevatel päevadel õhurõhk muudkui tõusis ja ilm läks järk-järgult külmemaks. Aeg-ajalt sadas üksikutes kohtades lund.

Tugeva kõrgrõhkkonna mõjusfääris oli ilm pidevalt pilvine ja rahulik, kuid see-eest võrdlemisi jahe. Päikesepaistet ja selginemisi oli suhteliselt vähe. Taevast katsid enamus ajast madalad ja väheliikuvad kihtpilved. Samasugune olukord püsis ka mitmel pool Põhja-Euroopas ning Loode-Venemaal. Seda pilvisust põhjustas tugev inversioon. Talvisel ajal, mil õhumass on külm, esineb inversiooni sagedasti. 

Pärast 12. jaanuarit langes õhutemperatuur mitmel pool Mandri-Eestis -10 kraadist madalamale. 13. jaanuari hilisõhtul oli minul Lääne-Virumaal Simunas korraks ligi 15 kraadi külma selgema taeva all. Õhtuti tekkis ka tihe udu, mis püsis hommikuni. Kuna suhteline õhuniiskus oli kõrge ja õhk püsis üsna külmana, siis moodustus mitmel pool härmatis. Härmatise kiht oli kõige suurem Ida-Eestis, lääne pool oli see tunduvalt väiksem või sisuliselt olematu. Ilm võib erinevates Eesti piirkondades märgatavalt erineda.

Ilmakaart 13.01.2018 pärastlõunase seisuga. Allikas: dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

Kuu keskel püsis miinuskraadidega ilm. Lääne-Venemaal laiunud ja meie ilma kujundanud võimas antitsüklon liikus iga päevaga Eestist üha kaugemale idakagusse. Seetõttu hakkasid lääne poolt madalrõhkkonnad survestama. Ilmad muutusid natukene soojemaks, kuid tunduvalt tuulisemaks.  Vahetevahel sadas nõrka või mõõdukat lund. Soojem õhumass saabus Eestisse pärast 24. jaanuarit. Ilm oli ebatavaliselt soe. Paiguti esines udu. Negatiivsed temperatuurid püsisid Eestis rohkem kui 2 nädalat. Kõige üllatavam oli see, et õhutemperatuur ei ole jaanuari jooksul siiani üheski ametlikus vaatlusjaamas -15 kraadini langenud.  Möödunud aastal oli jaanuaris Kagu-Eestis juba kuni -25 kraadi. 

Varsti saab jaanuarikuu läbi, kuid ilmamudelite kohaselt on oodata suure tõenäosusega ilma külmenemist. 30. jaanuaril jõuab Eesti ja Läti kohale aktiivne madalrõhkkond ühes mõõduka lumesajuga. Tihedas lumesajus on nähtavus halb. Temperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Teeolud muutuvad halvaks, libeduseoht suureneb kiiresti! Saartel kui ka sisealadel peaks maa valgemaks saama. Tsüklon liigub aegamisi edasi kagusse ja selle tagalas algab kiire artkilise õhu sissevool. Lumi, mis maha sajab, peaks jääma püsima. Ilm läheb veebruari esimestel päevadel järk-järgult üha külmemaks. Viimaste ennustuste kohaselt jõuab 1. veebruariks Läänemerelt Läti aladele uus madalrõhulohk, mis laieneb oma servaga Eesti kohale ja toob kaasa värsket lund. Kui palju lund tuleb, see on veel küsimärgi all. Küll aga usun, et maa saab paljudes kohtades üsna valgeks. Suusad ja kelgud võib taas välja otsida. Pärast 1. veebruarit langevad termomeetri näidud mitmel pool kohati -10 kraadist madalamale, pikemate selgimiste korral ei ole välistatud maksimaalselt -15...-20 kraadi. Eks seda näitab aeg, kui külmaks läheb. Talvised ilmad igatahes tulemata ei jää. Ärge oma talveriideid veel kappi pange. Prognoosides on oodata tõenäoliselt veel mõningaid muutusi, vajadusel teen täpsustusi.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 28.01.2018 seisuga, kaardilt on näha, kuidas põhja poolt võib levida aegamisi lõuna suunas arktiline õhumass. Allikas: Wetterzentrale

GFS mudeli animatsioonilt on paremini näha, kuidas jaanuari lõpus võib jõuda tsükloni tagalas põhja poolt meile arktiline õhumass (õhtune ennustus 28.01.2018). Allikas: Wxcharts.eu

Ülevaade 29.01.2018: möödunud ööpäeva jooksul on ennustused mingil määral muutunud, peamiselt külma ja lisanduva lumehulga osas. Kõigepealt uurisin, kui külmaks võiks ilm minna veebruarikuu alguses. Tänased väljavaated näitavad suurt temperatuuri kontrasti ja pidevat temperatuuri kõikumist Eestis. Peagi meieni jõudvad madalrõhkkonnad kannavad endaga kaasas küll lund, aga ka soojemat õhku. Seega näiteks 1. veebruaril ei ole välistatud, et õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis ja Edela-Eestis 0 kraadist kraadi-paari võrra kõrgemale. Samal ajal peaks aga õhutemperatuur Ida-Eestis miinuspoolele püsima jääma. Hiljem tsüklon kaugeneb meist ja siis jätkub kohe arktilise õhu sissevool põhja poolt. Ajutised plusskraadid asenduksid kiiresti miinuskraadidega ka Eesti lääneosas ja edelaosas. Lisaks täheldasin, et mudelid on külma osas tunduvalt leebemaks läinud. Euroopa mudel ei näita üldse enam väga suurt külma. Selle järgi jäävad temperatuurid Eestis enamasti -4...-8 kraadi vahele. Samas GFS mudeli kohaselt võib õhutemperatuur pärast 2. veebruarit Eestis endiselt -10 kraadist madalamale langeda. Kumba uskuda? Keeruline öelda, kuna mõlemad tunduvad üsnagi tõenäolised. Vahel on aga nii olnud, et mudelid hakkavad juba nädal aega ette suurt külma näitama ja ühel hetkel muutub kogu see pilt täielikult. Praegu on ka näha, et külma osas minnakse üha leebemaks. Eks tuleb lihtsalt oodata ja tähelepanelikult jälgida, kuidas iga päev ilmamudelite prognoosid muutuvad.

Uuendus kell 20:55: ECMWF ehk Euroopa mudeli ennustused läksid vähemalt külma osas paremaks.

GFS mudel, prognoositavad temperatuurid maapinnast 2 m kõrgusel 3. veebruari öösel (29.01.2018 ennustus). Allikas: Wetterzentrale

Lund saame ka, aga see sõltub suuresti tsüklonite liikumise trajektoorist. Viimase paari päeva jooksul on need pidevalt muutunud. Kõige tõenäolisem tsenaarium näeb selline välja, et 30. jaanuari öösel liigub aktiivse madalrõhkkonna kese Läänemerelt Läti kohale. Eesti jääb valdavalt selle põhjaserva. Mitmel pool sajab nõrka või mõõdukat lund. Teeolud muutuvad lumiseks ja suureneb libeduseoht. Lõuna-Eestis ja Edela-Eestis võib maha sadada 3-8 cm lund. Isegi Saaremaal ja Hiiumaal võib sadada 2-5 cm lund. Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis on oodata hinnanguliselt 1-4 cm lund. Arvestama peab ka sellega, et paiguti esineb pinnatuisku ja lumetuisku. Pärastlõunaks või hiljemalt õhtuks jõuab tsükloni kese Lääne-Venemaale. Uus madalrõhkkond laieneb servaga üle Läänemere 1. veebruaril ja see peaks tooma märksa rohkem lund mitmele poole Eestisse. Sellest kirjutan pikemalt juba homme või ülehomme.

Prognoositav lumikatte paksus 30. jaanuari õhtuks (ARPEGE mudel 29.01.2018)

Allikas: Wxcharts.eu

31. jaanuaril on valdavalt pilves selgimistega ja jahedapoolne ilm. Päeva jooksul hakkab pilvisus aegamisi tihenema, kuna Skandinaavia poolt on lähenemas uus aktiivne osatsüklon. Saabuv osatsüklon kannab endaga kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Seega on oodata õhutemperatuuri tõusu alates lääne poolt. Hilisõhtul levib lumesadu üle Läänemere ida suunas ja jõuab kõigepealt Saaremaale ning Hiiumaale. 

1. veebruari öösel domineerivad sisemaal peamiselt miinuskraadid. Ida-Eestis võib külma olla 5-9 kraadi. Varahommikuks liigub ulatuslik sajuvöönd sügavamale sisemaale. Mitmel pool sajab mõõdukat lund, kohati võib sadu tugev olla. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal ja saartel 5-12 cm. Teeolud muutuvad paljudes kohtades lumiseks ning libedaks. Tihedas lumesajus on nähtavus piiratud. Lisaks paisub kagutuul tugevaks. Esineb lumetuisku ja pinnatuisku. Saartel ja rannikualadel jäävad kõige tugevamad tuulepuhangud prognoositavalt 17-23 m/s vahele. Mandri sisealadel ei ole välistatud tuulepuhangud tugevusega 14-17 m/s.

GFS mudeli ennustus näitab samuti, kuidas üle Eesti peaks liikuma  suur sajuvöönd 

Päeval on kõikjal Eestis pilves ilm, mandri sisealadel sajab valdavalt lund ja tuiskab. Osatsükloniga jõuab ajutiselt Eesti kohale soojem õhumass. Õhutemperatuur tõuseb lääne pool 0 kraadist kõrgemale. Prognooside kohaselt võib Saaremaal ja Hiiumaal sooja olla maksimaalselt 2-4 kraadi. Seal läheb ilm üsna vesiseks, lumesadu asendub tõenäoliselt vihma või lörtsiga. Jäiteoht on üsna suur! Lõunal või pärastlõunal muutub ilm veidi pehmemaks ka sisemaal. Termomeetri näidud jäävad enamasti -0...+1 kraadi vahele. Ainult Ida-Eestis võib temperatuur napilt miinuspoolele püsima jääda. Päeva jooksul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning hakkab järk-järgult nõrgenema. Õhtuks alates lääne poolt sadu lõppeb. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis sajab veel nõrka või mõõdukat lund. Osatsükloni tagalas jätkub loode ja põhja poolt arktilise õhu sissevool. Plusskraadid asenduvad öösel miinuskraadidega. Teed on libedad!

Selle nädala lõpus ja uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis paiguti -10 kraadist madalamale. Kõige suuremad külmakraadid jäävad Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Lisaks on oodata kõrgrõhkkonna mõju suurenemist. Kui prognoosid oluliselt ei muutu, siis ei ole välistatud, et nädala keskpaigas langeb õhutemperatuur pikemate selgimiste korral Eesti kaguosas ja idaosas kohati kuni -15 kraadini või sellest allapoolegi. Veebruari algus tõotab igatahes külmapoolne tulla. Eks näis, mis saab.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 7. veebrurail (ECMWF - Euroopa mudel 31.01.2018). Kui nii külm õhumass Eesti kohale jõuab, siis võib maapinna lähedal ideaal tingimuste korral kuni -15 kraadi olla või isegi rohkem. Allikas: Wetterzentrale

Pühapäeval (4.02.18) langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis kohati -10 kraadini või sellest isegi natukene madalamale. Pärast 5. veebruarit läheb ilm veel külmemaks. GFS mudeli kohaselt võib Eesti kohale jõuda -15...-18 kraadine isoterm. Sellisel juhul on võimalik, et õhutemperatuur langeb sisealadel kuni -15 kraadini, pikemat selgimiste korral pole välistatud rohkemgi. Kui nii külmaks ikka läheb, siis on oodata Soome lahel mereefekti. Mida see tähendab? Soome lahe kohal tekib pidevalt uusi pilvi, mis liiguvad põhjaranniku suunas ühes lumega. Animatsioon: wxcharts.eu