Leheloend

Kolmapäev, 14. veebruar 2018

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30°C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.

12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337

Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised tagajärjed võivad sellega kaasneda https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272

Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20°C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15°C allapoole langeda. 

Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts

Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.
Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 

Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10°C madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15°C. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/

Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.


15. veebruaril jäi Eesti Lääne-Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna lääneserva. Ilm oli vaikne, paiguti tekkis udu ja esines härmatist. Hommik osutus prognoositavast külmemaks. Õhutemperatuur langes mitmel pool isegi -15°C allapoole. Näiteks Jõgeval mõõdeti kella 5:00-6:00 vahel minimaalseks õhutemperatuuriks -19,8°C. Üldiselt oli selge või vähese pilvisusega ilm. Soojema ja pilvisema ilmaga pidid leppima Lääne-Eesti ning saared. Hommikul võis näha taevas ka hulgaliselt kiudpilvi ja kiudkihtpilvi, täheldati haloringi. Päeval pilvisus tihenes. Aeg-ajalt sadas siin-seal nõrka lund. Õhtul muutus lumesadu tihedamaks. Peamiselt sadas lund Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis. Õhk hakkas jahenema.


Ilmaolud Eestis hommikul kella 6 ajal (15.02.2018). Allikas: Riigi Ilmateenistus


ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) annab jätkuvalt lootust, et pärast 20. veebruarit võib põhja poolt Eestisse jõuda tunduvalt külmem õhumass.

16. veebruaril kujundas Eesti ilma veel antitsüklon lääneserv. Ilm oli võrdlemisi rahulik. Öösel sadas Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis tihedat lund. Hommikul oli taevas paljudes kohtades pilves. Kohati sadas nõrka lund. Alates Kagu-Eestist pilvisus hõrenes ja õhutemperatuur langes seal ligi -9°C piiresse. Lõunaks tuli päike mitmel pool Mandri-Eestis pilvede tagant välja. Taevas võis näha hulgaliselt kiudpilvi. Termomeetri näidud jäid pärastlõunasel ajal -2...-6°C vahele. Puhus nõrk muutliku suunaga tuul. Kella 13-14 paiku hakkas pilvisus juba Lõuna-Eesti poolt tihenema. Pilved liikusid aegamisi lõunast põhja poole. Need tõid kaasa ka nõrga lumesaju. Ilmamudelite prognoosid näitavad endiselt järgmise nädala alguseks ja lõpuks talviselt külma ilma.

Õhtul enne pilvede saabumist jõudis õhutemperatuur Lääne-Virumaal Simunas -9°C langeda.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel. Kui Eesti kohale peaks tõesti ulatuma -15...-20°C isoterm, siis on meil oodata üsna külma ilma. Selgema taeva korral võib õhutemperatuur alla -15°C langeda. Allikas: Wxcharts.eu


Mudeli poolt välja arvutatud prognoositav temperatuuri anomaalia 2 m kõrgusel maapinnast ajavahemikus 26.02-5.03.2018. Antud kaardilt on näha, et ka meie piirkonnas võib ilm normist tunduvalt külmem tulla.


GFS mudeli ennustus (12Z, 16.02.2018) on muutunud huvitavamaks. Paistab, et uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis öösiti kuni -15°C, kohati võib isegi külmem olla. See on üsna tõenäoline. Suure küsimärgi all on aga see, kui kaugele ikkagi ulatub arktiline õhumass nädala teisel poolel. Praeguse väljundi kohaselt võib see levida lausa Lääne-Euroopasse ja Lõuna-Euroopasse. Miskipärast arvan, et see ennustus on natukene ülepaisutatud, kuid see ei tähenda, et see välistatud oleks. Hetkel näitavad mudelid ka kõrgrõhkkonna mõju suurenemist järgmise nädala lõpus. Eks näis!

Allikas: Wxcharts.eu


Uuendus 16.02.2018 kell 21:25: ECMWF ja GFS mudeli ennustused on juba üsna sarnaseks muutunud. Mõlemad ilmamudelid näitavad, et uue nädala alguses peaks Suurbritannia kohal tugevnema kõrgrõhkkond. See võib laieneda hiljem oma servaga nii Lääne-Euroopa kui ka Norra mere kohale. Lisaks ei ole välistatud, et nädala lõpus kujuneb välja Skandinaavia põhjaosa kohal uus antitsüklon. Sellisel juhul saabub külm õhk meile hoopis kirdest, seda on selgesti näha ka antud pildilt. Igaks juhuks tulen meelde, et kaardil kujutatud temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur). Maapinna lähedal võib märksa külmem olla. On põhjust arvata, et arktilise õhumassi sissetungi käigus paisub meil ka kirdetuul tugevaks. Nüüd tuleb  lihtsalt oodata ja jälgida, kuidas ning kui palju need prognoosid muutuvad. Suuremate muutuste korral annan sellest siin blogis kindlasti teada.


ECMWF (Euroopa ilmakeskuse mudeli) ennustus 25. veebruariks. Allikas: Wetterzentrale

17. veebruaril liikus üle Leedu Valgevene kohale aktiivne madalrõhulohk. Selle põhjaservas oli meil pilvine ilm ja paljudes kohtades sadas pidevalt lund. Hommikul jäid termomeetri näidud sisemaal -5...-9°C vahele. Saartel oli külma 3-6°C. Tuul oli enamasti nõrk või mõõdukas kogu päeva jooksul. Õhtul oli jahedapoolne ilm ja mitmel pool sadas nõrka lund, sadu oli paiguti üsna tihe. Õhk jahenes vaikselt.

Lumikatte paksus Eestis hommikuse seisuga 17.02.2018. Allikas: Riigi Ilmateenistus

Pilguheit lähitulevikku: Olen juba pikemat aega jälginud seda, millised arengud toimuvad ilmamudelite prognoosides. Need on olnud seinast seina, aga praguseks võin kinnitada, et 19. veebruariks jõuab Soome poolt Eestisse tunduvalt külmem õhumass. Ööl vastu esmaspäeva langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis -10...-15°C piiresse. Selgemates kohtades võib külma natukene rohkem olla. Teisipäeval (20.02) jätkub arktilise õhu sissevool põhjast. Kogu nädala vältel püsib külm ilm. Termomeetri näidud langevad hommikuti ja öösiti alla -10°C. Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi, siis pikemate selgimiste korral võib sisemaal külma olla maksimaalselt 15-22°C, ei ole välistatud isegi mõni kraad rohkem. Mõningates kohtades on oodata ka lumelisa, lumikatte paksus hakkab järk-järgult suurenema. Lisaks muutub mereefekt aktiivseks. Sellest tingitud pilved toovad nii põhjarannikule kui ka saartele lund. See on ka võimalik, et need pilved liiguvad sügavamale sisemaale ja põhjustavad seal lumesadu.

GFS mudeli kohaselt läheb ilm uuest nädalast tunduvalt külmemaks. Tõenäosus selleks on >90%.

Üks huvitav tähelepanek 17.02.2018: Tänane GFS mudeli arvutus näitab, et 24. veebruaril võib Valgevene lähistel uus osatsüklon välja kujuneda (seda on näha ka ülemiselt animatsioonilt). Tuginedes tänastele andmetele, siis selle prognoositav liikumistrajektoor oleks kagust loodesse ehk Valgvene poolt Baltikumi suunas. Sellisel juhul sajaks 25. veebruaril nii Lätis, Leedus kui ka Eestis mõõduka tugevusega lund. Lumikatte paksus suureneks märgatavalt.  Eestis ja Lätis jätkuks sadu ka 26. veebruaril.  Lisaks võib idatuul ja kirdetuul tormiseks paisuda nii mandril kui ka merel. See oma korda tähendaks laialdast lumetuisku ja pinnatuisku. Kuna õhumass on sel ajal endiselt väga külm, siis termomeetri näidud võivad jääda Eestis prognoositavalt -8...-15°C vahel. Siis peab arvestama ka suure tuulekülmaga. Ma ei garanteeri praegu mitte kelleelgi, et Eestisse saabub lumetorm, sest sinna on veel piisavalt aega ja ennustused võivad selle aja jooksul palju muutuda. Aga hoian ilmamudelitel jätkuvalt silma peal ja vajadusel teen uusi täpsustusi. Elame ühe päeva korraga ja vaatame, milliseks see olukord ilmarindel ikkagi kujuneb.

18. veebruaril mõjutas Eesti ilma Soome ja Skandinaavia pool tugevneva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm oli enamjaolt pilvine, ainult lääne pool esines selgimisi. Kohati sadas nõrka lund. Õhutemperatuur jäi hommikul sisealadel -3...-7°C vahele. Selgemates kohtades langes -10°C piiresse. Pärnumaal Koodu piirkonnas mõõdeti  kella 7-8 vahel 11,8°C külma. Päeval oli pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt piilus päike pilvede tagant. Jätkuvalt sadas osades kohtades nõrka lund. Õhtul algas põhja poolt arktilise õhu sissevool. Seetõttu hakkas õhutemperatuur kõikjal langema. Saaremaal tekkis kohati udu. Edaspidi on oodata antitsükloni mõju suurenemist. Ilm muutub tunduvalt külmemaks. Lähiajal peaks mereefekt ka aktiviseeruma.

Prognoositav sünoptiline olukord 20. veebruariks. Allikas: DWD


ECMWF prognoos 26. veebruariks. Siit on näha, et kirdest võib Eestisse jõuda väga külm õhumass (-22...-25 kraadine isoterm). Pikemate selgimiste korral pole siis välistatud 25-30 kraadi külma. Ilm tõotab tulla pakaseline. Kui taevas peaks pilvine olema, siis tuleb külma tunduvalt vähem.


Pärast 19. veebruarit muutus ilm tunduvalt külmemaks. Prognoosid pidasid üldiselt hästi paika.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar