Teadaolevalt
pärinevad esimesed põhjalikumad ilmavaatlused Simuna kandist alates
19. sajandi keskpaigast. Esimene vaatluspost opereeris 16 aastat perioodil 1849-1865. Samal ajal aastatel 1857-1867 töötas läheduses asuvas naaberkülas Avandusel samuti üks vaatluspost, mida on näha jooniselt 1.
Joonis
1.
Eesti ilmajaamade võrk kuni 1917. aastani (allikas: Eesti Loodus)
Hiljem
Nõukogude ajal, 29. juulil 1954, taasavati Simuna vaatluspost ning
sedapuhku juba Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI)
poolt. Vaatluspost rajati Parkali tänava ja Lai tänava vahelisele
maalapile, täpsemalt aadressile Lai tänav 14 (asub üle tee Simuna
kooli vastas). Säilinud on ka üks foto tolleaegsest vaatlusväljakust (joonis 2).
Täpsed
koordinaadid: 59°02'49''
ja 026°24'18''
Joonis 2. Simuna vaatlusväljak (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)
Vaatlusväljak
koosnes instrumentidest, mille abil mõõdeti põhiliselt sademeid ja
lumikatte paksust. Lisaks pani kohalik ilmavaatleja kirja
igapäevaselt kirja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri. Pandivere
kõrgustikult oli sel ajal kokku üldse kolm sademete mõõtmise
kohta - Tamsalu, Väike-Maarja ja Simuna. Enamikul aastatel oli
näiteks sademete hulk Tamsalus ja Simunas märksa suurem kui nende
vahel asuvas Väike-Maarjas.
Joonis 3. Vaatlusväljaku asukoht 1954-1968 (foto: Google Maps)
Umbes
täpselt 14 aastat hiljem, 13.12.1968, kolis vaatluspost aadressile
Lai tänav 3 (joonisel 5 tähistatud punase A-tähega Turu tänava
otsas) ning töötas kuni 31.12.1985. Selle kohapeal asus toonane
postkontor.
Täpsed
koordinaadid: 59°02'43'' ja 026°24'10''
Joonis 4. Simuna vaatlusposti asukoht 1968-1985 (foto: Google Maps)
Joonis 5.
Simuna HMP koos vaatlusväljaku asukohaga 1956 (allikas: Riigi Ilmateenistuse arhiiv)
Simuna
vaatluspostides tegid mõõtmisi 31 aasta jooksul nii mehed kui ka
naised. Vaatlejate nimekiri tehnilise raporti alusel oli järgmine:
1954-1960 XI: Linda Leesmaa
1960
XII-1970 III: Helmi Simon
1970
IV-1972: B. Lippus
1973-1976 Linda Leesmaa
1976-1985:
Mart Rohulaan
Lisaks
leidus sel perioodil Simunas teisigi inimesi, kes pidasid
igapäevaselt päevikut ja tegid märkmeid nii ilma kui ka looduse
kohta. Üks selline oli näiteks Jaan Kask. Oma vihikutes on ta üksikasjalikult kirjeldanud iga päeva ilma ja
loodust aastatel 1955-1985. Näiteks on välja toodud pilvisus,
sademed (kas sadas ja mida sadas), ööpäevane õhutemperatuur
(hommik, lõuna ja õhtu) ning talvisel ajal ka lumikatte paksus
teatud päevade kohta. Kirjeldatud on ka põnevamaid
atmosfäärinähtuseid, nagu näiteks halosid ja äikest. Palju on ka
tähelepanekuid otse loodusest – näiteks millal saabusid ja
lahkusid linnud, millal hakkasid taimed õitsema, missuguste
loomadega ta kokku puutus jne. Tema päevik annab väga hea ülevaate
sellest, mida kõike on Simuna ilmarindel 30 aasta jooksul juhtunud.
Joonis 6. Säilinud vaatluspäevikud
1954.
aastal hakati rajama ka Simuna kooliaeda, mille hiilgeaeg oli
kuuekümnendate keskel. Vanemad inimesed teadnud rääkida, et kooli kõrvale rajati õppe
eesmärgil ka väikene vaatlusväljak, kus tehti koos õpilastega mõnda aega mõõtmisi. Ühtegi kindlat tõendit pole mul õnnestunud selle kohta veel leida. Uurimistööd on veel edaspidi kindlasti teha. :)
Kasutatud veebiallikad
Eesti Loodus, 12/2015: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf