Leheloend

esmaspäev, 22. mai 2017

Ootamatu kohtumine julge mägraga metsa ääres

21. mai õhtul otsustasin minna Lääne-Virumaal Simunas metsa jalutama, lootes näha metsloomi. Ilm oli mõõdukalt soe ja päikesepaisteline. Sain esimest korda oma uue metsariietusega metsas kõndida. Kui olin jõudnud metsa siseneda, kuulsin koheselt, kuidas keegi krõbistas puuokste vahel. Hetkeks jäin seisma, kuulasin ja lähemalt uurides selgus, et tegemist oli metskitsega. Temale polnud mõtet enam järgneda. Pärast metskitsega kohtumist liikusin edasi vaiksel sammul turbarabasse, kus märkasin tedrekukkesid. Neid ma segama ei hakanud ja liikusin ikka edasi mööda teed. 
Tee, mida mööda jalutasin, viis mind lõpuks metsast välja. Seejärel avanes minu ees avar vaade põllumaadele. Heitsin igaks juhuks pilgu peale, et näha, kas mõni metsloom on metsa äärde toituma tulnud. Minu üllatuseks paiknes kaugel metsa lähedal taas üks metskits. Loomake oli rohumaale toitu otsima tulnud. Liikusin aeglaselt mööda metsaserva tema suunas. Aeg-ajalt ikka kontrollisin, kas metskits jälgib minu liikumist või keskendub peamiselt söömisele. Õnneks ta mind pingsalt ei jälginud ja see võimaldas mul tema suunas liikuda.  Otsisin omale sobiva koha, kus loom mind väga hästi ei näeks. Selle ma leidsin üsna kiiresti ja siis hakkasin juba metskitse jäädvustama enda videokaameraga. 
Kuid äkitselt kuulsin jälle krõbistamist, see heli kostus väga lähedalt. Järsku märkasin, kuidas suur koheva karvastikuga mäger tuleb metsast välja põllumaale. Tema mind ei märganud ja kõndis muudkui minu suunas. Lõpuks paiknes loom minust hinnanguliselt 10 meetri kaugusel ning alles siis pani tähele, kuidas mina kükitasin põllul oma statiivi ja videokaameraga. Märgal pole nägemine just kõige parem, haistmine on see-eest väga hea. Vaatasime temaga tõtt vähemalt paar minutit. Mäger hakkas kummaliselt käituma. Ta ajas oma turja ülespoole ja noogutas pidevalt oma peaga, taganedes ja jälgides samal ajal pingsalt minu tegevust. Eeldan, et mäger võib käituda niimoodi just ohuolukorras. Tõenäoliselt andis loom mulle teada, et taganeksin ja hoiaksin eemale. Mina üritasin võimalikult vähe liigutada ja olla rahulik. Äkilisi liigutusi polnud mõtet teha. Lõpuks pärast uudistamist otsustas mäger minu lähedusest lahkuda. Mäger reeglina pelgab inimest ega kipu tema lähedusse niisama tulema. Mina kohtusin igatahes üsna julge loomakesega. See kohtumine looduses oli minu jaoks esmakordne ja jääb kindlasti pikemaks ajaks meelde. Loodus on täis erinevaid üllatusi. Eks näis, kellega ma järgmine kord kokku satun. Videot mägrast saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8yD2g1FSq7Y

Kuvatõmmis videost 

pühapäev, 12. veebruar 2017

Looduse kaunis talverüü Simuna ümbruses 11.02.2017

11. veebruaril oli Eesti kohal kõrgrõhkkonna kese, mis liikus edasi meie lõunanaabrite poole. See tõi kaasa vaikse, kuid üsna uduse ja pilvise ilma. Tihe udu ja miinuskraadid soodustasid härmatise teket. Varahommikul pilvisus hõrenes paljudes kohtades, samuti ka Lääne-Virumaal Simunas. Kõige kauem püsis taevas selgena Lääne-Eestis ja Edela-Eestis. Seal tihenes pilvisus alles õhtul.
Hommikul päikesetõusu ajal näitas termomeeter Simunas -15 kraadi. Puudele ja põõsastele oli moodustunud ilus härmatise kiht, mida käisin imetlemas ja jäädvustamas. Ei mäletagi, millal nägin looduses viimati nii uhket härmatist, ilmselt paar aastat tagasi. Päeva jooksul soojendas päike aluspinda ja õhutemperatuur hakkas kiiresti tõusma. Pärastlõunasel ajal algas Simunas pilvisuse tihenemine, põhja poolt saabusid madalad kihtpilved ja ilm muutus taas uduseks. Aeg-ajalt langes taevast alla ka valgeid lumehelbeid. Õhtul liikus Soome lahelt Eesti suunas soe front. Taevas kattus praktiliselt igal pool madalate pilvedega ja kohati tekkis udu. Tihe pilvisus ei lasknud õhutemperatuuril enam langeda, seetõttu jätkus ilma soojenemine.








pühapäev, 15. jaanuar 2017

Talvine päev Simunas ja selle lähistel 14.01.2017

14. jaanuaril määras Eesti ilma Läänemere kohal asetsenud madalrõhkkond. Öösel sadas selle lääneservas idapoolsetes maakondades lund, lääne pool tuli saju sekka ka lörtsi. Kogu Eestis valitses tihe pilvisus, enamasti olid need kihtpilved või kihtsajupilved. Lumisemates piirkondades langes õhutemperatuur 0 kraadist madalamale, mujal oli ilm märksa soojem. Tuul oli üsna nõrk.
Sama päeva ennelõunal alustasin enda tavapärast jalutuskäiku Simuna allika juurest, et jäädvustada värskes õhus looduse kaunist talverüüd ning teisi ilusaid vaateid.  Kõigest ühe ööga oli loodus tunduvalt talvisemaks muutunud. Mõelda vaid, kui kiiresti võib Eesti ilm muutuda ja milliseid üllatusi suudab see meile pakkuda selle lühikese aja jooksul. Katkuallika juurest suundusin lumisele matkarajale, kust sammusin edasi mööda Pedja jõe kallast Mällu veskijärve suunas. Kohale jõudes märkasin, et pool järve oli juba jääga kaetud. Ühes järve poolses osas ujusid sinikael-pardid. Metsas ja aleviku vahel juhtusin nägema isegi metskitsede jälgi. Korraks heitsin pilgu peale ka rabale.
Pärastlõunal suundusin metsast kodu poole tagasi positiivse enesetundega. See oli igati meeldiv ja mõtteid värskendav jalutuskäik. Paari tunniga oli kogunenud minu fotokaamera mälukaardile rohkelt lummavaid kaadreid talvisest loodusest. Lõpetuseks sooviksin mõningaid fotosid ka teiega jagada.

 Simuna allikas

Simuna allikas 

Kaunis loodus Pedja jõe ääres

 Veel üks lummav vaade Pedja jõest

 Mällu veskijärv 

Talvine vaade üle põllumaa Simuna lähistel

neljapäev, 22. detsember 2016

Atlandi ookeanilt saabuvad tsüklonid muudavad ilma pühade ajal tormiseks

24. detsembri pärastlõunal paiknes aktiivse madalrõhkkonna kese Norra mere kohal. Selle tsükloni serv ulatus ka üle Eesti ja meil puhus tugev edelatuul. Paljudes kohtades sadas mõõdukat hoovihma. Laekus teateid ka lörtsi kohta. Taevas oli jätkuvalt väga pilvine. Saartel ja rannikualadel ulatusid tuulepuhangud maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal pürgisid tuuleiilid ligi 17 meetrini sekundis. Kõige soojem oli ilm Saaremaal ja Hiiumaal, kus termomeetri näidud püsisid +3...+5 kraadi vahel. Sisemaal oli sooja aga 1...4 kraadi. Lääne poolt hakkas hiljem pilvisus aegamis hõrenema.



23. detsembril jõudis Barbara-nimeline madalrõhkkond Atlandi ookeanilt Iirimaa ja Suurbritannia lähistele, tuues kaasa väga tugevad tuulepuhangud ning mõõdukad või tugevad sajuhood. Riiklik ilmateenistus väljastas Põhja-Šoti mägismaa aladele hoiatuse, milles märkis, et seal piirkonnas ei ole välistatud tuulepuhangud kuni 40 meetrit sekundis ja isegi enamgi.  Päeva lõpuks liigub tsüklon edasi Norra mere suunas. Ennustuste kohaselt võib selle keskmes õhurõhk isegi 950 hektopaskalist mõnevõrra madalamale langeda. Hiljem muutub ilm Läänemere ümbruses ka tormisemaks. Uuemate prognooside kohaselt võivad 24. detsembril Eesti vetes kõige tugevamad tuulepuhangud ulatuda kuni 25 meetrini sekundis ja sisemaal pole välistatud tuuleiilid üle 15 meetri sekundis. Saabuv madalrõhkkond toob endaga kaasa ka sademeid. Oodata on nii vihma, lörtsi kui ka lund.


2016. aasta lõpuni pole enam kaua jäänud, kõigest rohkem kui nädal aega ja pärast seda algabki uus aasta uue hooga. Tänavused jõulud tulevad sarnased möödunud aastale, kui Eesti ilma kujundasid Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Tasub märkida, et eelmise aasta detsembrikuu teine pool oli ka ebatavaliselt soe, mistõttu sündisid mitmel pool isegi uued soojarekordid. Seekord toovad ka madalrõhkkonnad endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Lisaks muudavad need ilmad Läänemere ümbruses tuuliseks, võrdlemisi pilviseks ja kohati üsna sajuseks. 

Ilmamudelite ennustuste kohaselt jõuab jõululaupäeval ehk 24. detsembril Norra mere kohale järjekordne aktiivne madalrõhkkond. Rootsi keskosa kohal areneb tõenäoliselt uus osatsüklon. See suundub edasi kirde poole ning muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks ja sajuseks. Hommikul ja ennelõunal puhuvad tugevad edela- ja läänetuuled. Mandri-Eestis võivad tuulepuhangud ulatuda üle 15 meetri sekundis. Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevam ja seal pole välistatud tuulepuhangud kuni 25 meetrit sekundis. Väga täpseid numbreid pole võimalik paraku ette prognoosida.
Soojema õhumassi mõjusfääris valitsevad Eestis päevasel ajal plusskraadid. Läänest saabuv sajutsoon jõuab kõigepealt saartele ja levib sealt edasi sisemaa suunas. Läänepoolsetes maakondades sajab peamiselt vihma. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis võib vihma sekka nii lörtsi kui ka lund tulla. Paraku püsivat lumikatet veel oodata ei ole. Öösel tuul natukene nõrgeneb, aga mitte märkimisväärselt palju. Õhutemperatuur langeb kohati miinuspoolele. Sellega kaasneb kõnniteedel ja sõiduteedel libeduse ohu suurenemine. Uued sissekanded juba peagi.

Aktiivne tsüklon, mis jõuab prognoositavalt Norra mere piirkonda 24.12.2016

pühapäev, 18. detsember 2016

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas 18.12.2016

18. detsembri hommik algas Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas taas kord pilvise ilmaga. Eelneval ööl puhus mõõduka tugevusega edelatuul, kohati sadas uduvihma ja isegi lund. Õhutemperatuur langes 0 kraadist natukene madalamale ja see andis võimaluse jäite ja musta jää moodustumisele. Sõiduteed muutusid lühikese ajaga väga libedaks, puuokstele tekkis ka jäitekiht. Lisaks sellele valitses tihe udu, mis põhjustas nähtavuse halvenemist. Enne keskööd tuul nõrgenes, suurem osa udust haihtus, aga taevast jäid katma madalad kihtpilved. Selginemisi paraku ei esinenud.

Jäide Simunas 17.12.2016 õhtul

Ennelõunal oli taevas jätkuvalt pilves ja õhutemperatuur püsis napilt miinuspoolel. Maapind oli kaetud paari-kolme sentimeetri paksuse lumekihiga. Sademeid ei esinenud ja puhus nõrk loodetuul. 
Pärastlõunal hakkasid kihtpilved taevast madalamale langema. Kõigest mõne tunniga mattus Simuna tihedasse udusse. Minu hinnangu kohaselt võis nähtavus olla kohati alla 300 meetri. Aeg-ajalt sadas ka uduvihma. Õhtu olulisi ilmamuutusi endaga kaasa ei toonud, udu püsis ja tuul puhus ikka loodest.

Kihtpilved taevast katmas ja lumeolud 18.12.2016 ennelõunal

Tihe udu ehk kihtpilved pärastlõunasel ajal

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas (24.-28.10.2016)

28. oktoobril püsis ilm Simunas pilves, tuuline ja väga sajune. Lumi oli juba ära sulanud. Lausvihma hakkas sadama juba varahommikul ja sadu kestis õhtuni. Päeva jooksul jätkus õhutemperatuuri tõusmine. Kella 20:00 seisuga oli Simunas sooja 7 kraadi.

27. oktoobril liikus Rootsi rannikult Eesti suunas uus madalrõhulohk, mis kandis endaga kaasas tihedamaid pilvi ja sademeid. Varahommikul oli ilm mitmel pool pilves selgimistega, kohati sadas hoovihma. Kella 11:00 ajal oli Simunas õhutemperatuur +1,8 kraadi. Taevast katsid madalad pilved, aeg-ajalt oli ka päikest näha. Lume kiire sulamine jätkus. Kell 13:30 oli siin õhusooja juba 2,8 kraadi.
Õhtul oli taevas ikka pilves, kuid sademeid ei esinenud. Ainult tuul oli märgatavalt tugevnenud. Termomeeter näitas kella 18 ajal 4 kraadi sooja. Suurem osa lumest oli jõudnud juba ära sulada.

Lumikate Simunas kella 14:15 ajal

26. oktoobril oli Eesti ilma kujundajaks aktiivne madalrõhkkond ehk tsüklon, mis liikus aeglaselt kirde poole. Selle mõjul sadas juba hommikul mitmel pool vihma, lörtsi ja lund. Taevast katsid tihedad kihtsajupilved. Simunas sadas ainult lund, kohati oli sadu üsna tihe. Kella 8 paiku oli siin õhusooja 0 kraadi. Tund aega hiljem näitas termomeeter 0,5 kraadi sooja. Lõunaks oli õhutemperatuur jõudnud tõusta juba +1 kraadini. Edaspidi muutusid ilmad mõnevõrra soojemaks.
Õhtuks oli lumesadu Simunas lõppenud. Ilm püsis pilves ja puhus suhteliselt nõrk tuul. Kell 18 oli sooja 1 kraad. Hilisõhtul algas pilvisuse kiire hõrenemine lääne ja loode poolt. Selge taeva all hakkas ka õhutemperatuur kiiresti langema. Enne keskööd näitas termomeeter ligi 1,5 kraadi külma. Põhjakaares olid kaunid virmalised, mida õnnestus ka minul nautida ja jäädvustada.

Lumine hommik Simuna lähistel kell 10:29




25. oktoobri hommikul kattis Simunas maapinda valge lumevaip. Lumesadu oli seotud oklusioonifrondiga, mis liikus edelast kirdesse. Õhutemperatuur oli kella 8 seisuga -1 kraadi, aeg-ajalt sadas veel kergelt lund. Ilm püsis jätkuvalt pilves. Päeva jooksul hakkas õhutemperatuur vaikselt tõusma mitmel pool Eestis. Ennelõunal liikus suur sajuala ka Virumaa poole ja sadu muutus intensiivsemaks. Maapind muutus mõne tunniga valgemaks. Kella 11:40 ajal heitsin pilgu peale termomeetrile ja  õhutemperatuuri näiduks oli siis 0 kraadi.


Foto lumevaibast on jäädvustatud kell 8:26

Lõunaks oli suurem lumesadu juba lõppenud. Pärast seda läksin õue ja sooritasin ka esimesed mõõtmised maja ääres asetseval maalapil. Mõõtsin lumepaksuse ära ja sain tulemuseks 5-6 sentimeetrit. Kella 13 paiku oli Simunas õhutemperatuur 0 kraadist natukene kõrgemale tõusnud ehk siis plusspoolele. Kihtsajupilved põhjustasid veel õrna lumesadu. Lumikate oli ka sulama hakanud, räästad muudkui tilkusid. Kõnniteedele ja sõiduteedele tekkisid hiljem suured lombid.


                                                            Tihe lumesadu Simunas kell 11:20


Lumepaksuse mõõtmine mõõdulindiga

Õhtu jõudis kätte ja ilm oli endiselt pilves. Suuri ilmamuutusi polnud toimunud. Õues sadas ikka õrnalt lund ja puhus nõrk tuul. Lund oli ka märgatavalt vähemaks jäänud. Õhutemperatuur püsis 0 kraadi läheduses, küll aga hakkas see juba kella 17 paiku aeglaselt miinuspoolele vajuma. Termomeeter näitas minul -0,3 kraadi. Õhtul ja ööl vastu kolmapäeva sajab veel mitmel pool Eestis vihma, lörtsi ja tõenäoliselt ka lund.



24. oktoobri varahommikul katsid Simuna taevast tihedad kihtrünkpilved. Õues puhus mõõduka tugevusega võrdlemisi jahe kagutuul. Aeg-ajalt sadas väga õrnalt ka vihma. Kella 7 seisuga oli õhusooja siin kõigest 2 kraadi. Väike-Maarja ilmajaama vaatlusandmete kohaselt jätkas õhurõhk tõusmist. Kõrgrõhkkonna edelaservas oli oodata päeva jooksul idapoolsetes maakondades kohati isegi väikeseid selginemisi. Pärastlõunal oli juba Simunas võimalik näha pilvisuse hõrenemist. Õhtul oli kohati pilvede vahelt ka päikesevalgust näha. Kella 18:30 seisuga oli sooja 3,5 kraadi.
Teisipäeval (25.10) suundub aktiivne madalrõhkkond (tsüklon) Kesk-Euroopast kirdesse Leedu poole ja selle serv laieneb hiljem Eesti kohale. Kuna õhumass on juba piisavalt külmaks muutunud, siis lisaks vihmale võib mitmel pool sadada ka lörtsi ja lund. Uuemate prognooside kohaselt jõuab ulatuslik sajuala esmalt Saaremaale, Liivi lahe ümbrusse ja Eesti lõunaserva ning laieneb hommikuks üle Eesti. Päeval ja ööl vastu kolmapäeva on sajutõenäosus jätkuvalt suur.

Tihe pilvisus Simunas kella 9:17 ajal


Kihtrünkpilved Simuna kohal kella 17:00 ajal

laupäev, 1. oktoober 2016

Aktiivsed tsüklonid põhjustasid Eestis tormist ilma

Nädala teine pool oli tsüklonite päralt. Alates 28. septembrist hakkasid Eesti ilma kujundama Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad (tsüklonid). Need tõid meile tuulise ja sajuse ilma. Tormituuled murdsid mitmel pool puid ja langetasid isegi elektriliine.
Kolmapäeval (28.09.) jõudis Norra merele aktiivne tsüklon, mis suundus piki Norra rannikut edasi kirdesse. Selle lohk ulatus ka Eesti kohale ja muutis meie ilma pilviseks, lisaks suurenes sajutõenäosus. Päeva jooksul tugevnes aegamisi lõuna- ja kagutuul. Saartel ja rannikualadel ulatusid puhangud kohati kuni 20 meetrini sekundis, sisemaal oli ilm samal ajal tunduvalt rahulikum.
Neljapäeval (29.09.) ei toonud veel endaga kaasa suuremat ilma muutust. Atlandilt oli oodata uue osatsükloni saabumist. Prognooside kohaselt pidi see muutuma väga aktiivseks ning laienema jõuliselt üle Skandinaavia ja Läänemere. Täpselt nii juhtuski. Pärastlõunal algas Eesti rannikuvetes ja hiljem sisemaal kiire edelatuule tugevnemine. Saartel ja rannikualadel ulatusid hilistel õhtutundidel kõige tugevamad tuuleiilid maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal kuni 15 meetrini sekundis. Ööl vastu reedet jätkus merel ja Mandri-Eestis tuule tugevnemine.



Tsüklon nimega Walpurga tõi 30. septembril Eestisse tormise ilma

Reede (30.09.) öösel moodustus Skandinaavia kohal uus aktiivne osatsüklon, mis asus ka Eesti ilma kujundama. Selle mõjusfääris oil ilm meil sagedaste vihmahoogudega ja üsna tormine, kohati sadas isegi rahet. Ennelõunal registreerisid välgudetektorid pilv-maa välke Soome lahe kohal, Viljandi- ja Tartumaal. Üldiselt lõõtsus väga tugev edelatuul, puhanguid oli sisemaal 15-21, rannikul 20-24, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel iiliti kuni 26 meetrit sekundis. Päeva kõige tugevam tuulepuhang fikseeriti Vaindloo saarel, milleks oli 26,5 meetrit sekundis.


Rünksajupilv Lääne-Virumaale Kariväravale jõudmas 30.09.2016

Andmed tuule tugevuse kohta Eestis kell 16:00 (30.09.2016)

Labiilses ja võrdlemisi jahedas õhumassis arenesid aktiivse tsükloni tagalas mere kohal ööl vastu 1.10.2016 suured rünksajupilved, mis põhjustasid kohati mõõdukat või tugevat vihmasadu, pagituult, rahet ja isegi välke. Laupäeva päeval oli ilm veel tuuline, kohati sadas hoovihma ja teatati ka rahest.

Äike ja virmaliste kuma Lääne-Virumaal Simunas ööl vastu 1.10.2016 (Foto: Janek Pärn)