Leheloend

laupäev, 26. august 2017

Äikesetorm Lääne-Virumaal Simuna alevikus 19.08.2017

Seda sissekannet alustan oma väljavaatega, mille olin koostanud täpselt päev enne suurt äikesetormi. 

Tähelepanu! Laupäeval (19.08.) suundub Suurbritannia põhjaosa lähistelt Norra läänerannikule aktiivne madalrõhkkond ja selle serva mööda liigub madalrõhulohk üle Läänemere. Juba hommikul tekib tõenäoliselt uus osatsüklon, mille teekond kulgeb piki Rootsi rannikut põhja poole. 
Varastel hommikutundidel jätkub igatahes kiire kuuma ja niiske õhu sissevool lõuna poolt. Ennelõunasel ajal on pilvi kõige rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Samal ajal võib aga Kesk-Eestis, Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis taevas selgemaid laike esineda. Sellisel juhul on lootust päikesepaistele. Troopilise õhumassi mõjusfääris tõuseb õhutemperatuur lõuna paiku kõikjal Eestis 20 kraadist kõrgemale. Pikema päikesepaiste korral võib pärastlõunal sügaval sisemaal sooja olla maksimaalselt kuni 30 kraadi, seda eelkõige Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 
Päeva teisel poolel jõuab Läänemere kohalt külm front Saaremaa ja Hiiumaa piirkonda, kust see liigub edasi sisemaale. Kuid mis nüüd juhtub? Juhtub see, et külm ja väga soe õhk saavad ühel hetkel kokku. Külm õhk liigub sooja õhu alla ja soe õhk sunnitakse kiiresti ülespoole tõusma. Ilmatingimused on üsna soodsad ja seega on oodata tugevat konvektsiooni, mille mõjul tekivad võimsad rünkpilved ning rünksajupilved. Uute pilved areng toimub pidevalt külma frondi ees. Kõrgemates õhukihtides peaks ka tuulenihe päeva teisel poolel suurenema. Pilvede vertikaalse arengu puhul on see üsna oluline tegur. Suure tõenäosusega moodustub kusagil Lõuna-Eestis või Kesk-Eestis lõunast põhja ulatuv rünksajupilvede vöönd. Pilvede liikumine kulgeb aga edelast kirdesse, kuid külm front lükkab neid muudkui ida poole. 
Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi ja sünoptilist olukorda, siis on suur oht, et nende äikestega võivad kaasneda tugevad sajuhood ja tugevad puhangulised tuuleiilid. Kohati võib vihma sekka ka rahet tulla. Õhtul on äikese tõenäosus kõige suurem Kesk-Eestis, Lõuna-Eestis, Kagu-Eestis ja Ida-Eestis. Ennustuste kohaselt on just sel ajal eelnevalt nimetatud piirkondades õhumassil kõige rohkem potentsiaalset energiat. Mida rohkem on õhumassil potentsiaalselt energiat, seda suurem on äikese tõenäosus. Lääne-Eestis ja Loode-Eestis on ilm õhtusel ajal lihtsalt pilves ja sajab ainult vihma. 
Ööl vastu pühapäeva (20.08.) tõrjutakse kuum ja niiske õhumass ühes äikesevihmadega Eesti kohalt idapiiri taha Venemaale. Pärast keskööd hakkab ilm tasapisi paranema alates Lääne-Eestit ja Edela-Eestist.

Hommik algas poolpilves ilmaga, kuid võrdlemisi soojalt Simunas. Taevas võis näha hulgaliselt kõrgrünkpilvi ja kiudpilvi. Pärastlõunal pilvisus hõrenes ja päike pääses aluspinda paremini soojendama.

Kõrgrünkpilved lõuna pool kell 9:36

Vähene pilvisus kella 13:07 ajal

Pärastlõunal oli õhk kuum ja lämbe. Temperatuur tõusis +27 kraadist pisut kõrgemale. Kella 14 paiku moodustus esimene ulatuslik külma frondi äikesesüsteem, mille aktiivsus suurenes meeletu kiirusega. Rünksajupilved muutusid iga järgneva tunni jooksul võimsamaks. Külma frondi mõjul liikusid pilved aegamisi Ida-Eesti poole. Lisaks oli näha satelliidipiltidelt, kuidas äikesevöönd hakkas pikenema. Isegi Loode-Lätis tekkisid konvektsiooni tõttu uued äikesekolded.

Õhutemperatuur kogu Eestis kella 13:35 seisuga

Satelliidipilt kella 14:40 seisuga

Kella 14:45 ajal jõudis Simunasse uus tihedam pilvemass. Enamasti oli tegemist kihtrünkpilvede ja kõrgrünkpilvedega. Nendega sademeid ei kaasnenud. Umbes 10 minutit hiljem oli kuulda esimesi müristamisi lääne pool. Külma frondi äikesesüsteem liikus aeglaselt läänest itta. Õues olles tundus mulle, et äike läheb hoopis mööda. Välgudetektorilt oli samuti näha, kuidas välgud jäid Simunast rohkem loode ja põhja poole. Lisaks uurisin satelliidiandmeid ja täheldasin, et nii Leedus kui ka Lätis olid külma frondi ees suhteliselt lühikese ajaga uued äikesed moodustunud. Kella 15 paiku oli situatsoon selline, et Lääne-Virumaa lõunaosa ja Jõgevamaa paiknesid sellises sektoris, kus veel äikest ei esinenud. Samal ajal oli rohkelt äikest juba näiteks Järvamaal, Harjumaal ja Lõuna-Eestis. Kuid ühel hetkel panin tähele, et Simunast edela pool olid hakanud arenema uued rünkpilved. Nendest rünkpilvedest arenesid välja võimsad rünksajupilved. Tuleb tõdeda, et pilvede areng kulges sel päeval märkimisväärselt kiiresti. Kella 16:00 ringis kostus edela poolt üsna tihti tugevaid müristamisi. Ise viibisin parajasti kodu läheduses ühe põllumaa ääres ja jälgisin, kuidas rünksajupilve alumises osas sähvisid pilv-maa välgud.

Tihedam pilvemass edelas kell 14:59

Võimsad rünkpilved Simunast edelas kell 15:52

Kella 16:35 paiku jõudis see äikesesüsteem lõpuks Simunasse. Äikesega kaasnes tugev allapuhe. Sadas paduvihma ja õues puhusid väga tugevad tuuled. Väike-Maarja ilmajaamas fikseeriti üheks puhanguliseks tuuleks 25 m/s. Rohkem mõõtmisi sealt ei tulnud, kuna tugev tuul ühes vihamaga lõi ilmselt vaatlusajaama rivist välja. Meil siin Simunas võisid täiesti vabalt puhangud üle 25 m/s ulatuda. Puud olid juurtega kohati maast välja rebitud. Paljudel hoonetel esines väiksemaid kahjustusi, eelkõige katustel. Mõnes aias olid ka kasvuhooned pärast äikeseraju kahjustada saanud. Meil murdis torm kuuseladva ära. See kukkus täpselt aeda. Lisaks põhjustas torm kahjustusi taimedele ja kasvuhoonele. Isegi üksikud raskemad katuseplaadid olid tuulte poolt lahti kistud meie kuuril. Kõige suurema tabamuse saigi Simuna alevik ja Avanduse piirkond. Simunas sadas kõigest poole tunniga 35 millimeetrit vihma.

Äikesesesüsteem Simunast edelas ja läänes kell 16:03

Hirmuäratava välimusega rünksajupilv kell 16:18

Tugev pagi fikseeriti Väike-Maarjas kell 16:35


Radarikaja kella 17:00 seisuga

Äikese ajal said kahjustada ka mõned elektriliinid, kuna meil läks õhtul elekter ära. Üllatavalt kaua aega kulus selleks, et elektrivool meil taastada. Osades majades suudeti see taastada juba mõni tund pärast äikest. Kõigepealt saime teate, et vool tuleb tagasi hilisõhtuks. Siis saime uue teate, milles lubati, et hiljemalt pärast keskööd saame voolu tagasi. Paraku seda ei juhtunud. Elekter tuli tagasi alles 20. augusti ennelõunal kella 11 paiku. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Oleme varemgi ilma elektrita olnud nii kaua. Isegi külmkapis olnud toiduga ei juhtunud öö jooksul mitte midagi. Seekord läks kõik õnneks.
Siinkohal räägiksin natuke ka sellest, mida põhjustas äikesetorm teistes Eesti piirkondades. Näiteks Pärnumaa kirdeosas Vändra piirkonnas esines ka äikest, sadas paduvihma ja rahet. Lääne-Virumaal Põdruse piirkonnas murdsid väga tugevad tuulepuhangud puid ja rebisid lahti ühe osa sotsiaalmaja katusest. Lisaks sadas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põhjaosas suure läbimõõduga rahet. Paduvihmast ja tugevatest tuultest ei jäänud puutumata ka Lõuna-Eesti. Isegi Valgamaal oli rohkelt murudunud puid pärast äikesetormi. Üksikuid teateid tormikahjustustest laekus ka teistest maakondadest. Hilisõhtul esines veel äikest Kagu-Eestis. Selleks ajaks oli troopiline kuumus ühes äikesevihmadega juba Peipsi järve taha tõrjutud. Alates Lääne-Eestist ja Edela-Eestist ilm juba paranes.

Lõpetuseks sooviksin jagada teiega fotosid sellest, milline vaatepilt avanes pärast äikeseraju Simunas.










Rohkem fotosid kahjustustest näeb siit: flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157685294287444

reede, 16. juuni 2017

Kohtumine põdralehma ja tema vasikaga Simuna lähistel 14.06.2017

14. juuni õhtul käisin taas Simuna lähistel looduses jalutamas, lootes kohtuda mõne huvitava metsloomaga. Kõige rohkem meeldb mulle kevadel ja suvel niitudel ringi uudistada, sest seal on suurem tõenäosus kellegagi kokku puutuda kui näiteks tihedas metsas. Ilm oli seekord väga mõnus. Enne päikeseloojangut ei õnnestunud mul peale lindude kedagi erilist näha. Pärast päikeseloojangut hakkasin rahulikul sammul juba kodu poole astuma. Sääski oli ka õues üsna palju. Heitsin veel pilgu peale kraavidele, kus tegutsevad tavaliselt koprad. Kui ma õigesti nägin, siis vee all isegi üks kobras toimetas, aga oma pead ei kavatsenud ta kordagi sealt välja pista. Veepind igatahes virvendas. Ei hakanud teda kaua passima, vaid otsustasin hoopis edasi liikuda. Kätel hakkas samuti külm. Vesi oli kraavides juba aurama hakanud.
Kõndimise ajal pöörasin oma pilgu metsa poole ja äkitselt märkasin ühte suurt looma. Haarasin enda binokli ja sellega vaadates selgus, et tegemist oli põdralehmaga. Panin binokli kiiruga käest ning seejärel laskusin kükikile. Jäin hästi rahulikuks ja üritasin võimalikult vähe liigutada. Ühel hetkel hakkas põdralehm metsa poole liikuma ning talle järgnes ka põdravasikas. Vasikat ma ei pannudki alguses tähele. Ta oli terve selle aja kõrge rohu sees. See oli täitsa huvitav kohtumine mõlema jaoks.
Videot põdralehmast ja tema vasikast näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=mK8J9LV3_QU

Videotõmmis põdralehmast 


esmaspäev, 22. mai 2017

Ootamatu kohtumine julge mägraga metsa ääres

21. mai õhtul otsustasin minna Lääne-Virumaal Simunas metsa jalutama, lootes näha metsloomi. Ilm oli mõõdukalt soe ja päikesepaisteline. Sain esimest korda oma uue metsariietusega metsas kõndida. Kui olin jõudnud metsa siseneda, kuulsin koheselt, kuidas keegi krõbistas puuokste vahel. Hetkeks jäin seisma, kuulasin ja lähemalt uurides selgus, et tegemist oli metskitsega. Temale polnud mõtet enam järgneda. Pärast metskitsega kohtumist liikusin edasi vaiksel sammul turbarabasse, kus märkasin tedrekukkesid. Neid ma segama ei hakanud ja liikusin ikka edasi mööda teed. 
Tee, mida mööda jalutasin, viis mind lõpuks metsast välja. Seejärel avanes minu ees avar vaade põllumaadele. Heitsin igaks juhuks pilgu peale, et näha, kas mõni metsloom on metsa äärde toituma tulnud. Minu üllatuseks paiknes kaugel metsa lähedal taas üks metskits. Loomake oli rohumaale toitu otsima tulnud. Liikusin aeglaselt mööda metsaserva tema suunas. Aeg-ajalt ikka kontrollisin, kas metskits jälgib minu liikumist või keskendub peamiselt söömisele. Õnneks ta mind pingsalt ei jälginud ja see võimaldas mul tema suunas liikuda.  Otsisin omale sobiva koha, kus loom mind väga hästi ei näeks. Selle ma leidsin üsna kiiresti ja siis hakkasin juba metskitse jäädvustama enda videokaameraga. 
Kuid äkitselt kuulsin jälle krõbistamist, see heli kostus väga lähedalt. Järsku märkasin, kuidas suur koheva karvastikuga mäger tuleb metsast välja põllumaale. Tema mind ei märganud ja kõndis muudkui minu suunas. Lõpuks paiknes loom minust hinnanguliselt 10 meetri kaugusel ning alles siis pani tähele, kuidas mina kükitasin põllul oma statiivi ja videokaameraga. Märgal pole nägemine just kõige parem, haistmine on see-eest väga hea. Vaatasime temaga tõtt vähemalt paar minutit. Mäger hakkas kummaliselt käituma. Ta ajas oma turja ülespoole ja noogutas pidevalt oma peaga, taganedes ja jälgides samal ajal pingsalt minu tegevust. Eeldan, et mäger võib käituda niimoodi just ohuolukorras. Tõenäoliselt andis loom mulle teada, et taganeksin ja hoiaksin eemale. Mina üritasin võimalikult vähe liigutada ja olla rahulik. Äkilisi liigutusi polnud mõtet teha. Lõpuks pärast uudistamist otsustas mäger minu lähedusest lahkuda. Mäger reeglina pelgab inimest ega kipu tema lähedusse niisama tulema. Mina kohtusin igatahes üsna julge loomakesega. See kohtumine looduses oli minu jaoks esmakordne ja jääb kindlasti pikemaks ajaks meelde. Loodus on täis erinevaid üllatusi. Eks näis, kellega ma järgmine kord kokku satun. Videot mägrast saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8yD2g1FSq7Y

Kuvatõmmis videost 

pühapäev, 12. veebruar 2017

Looduse kaunis talverüü Simuna ümbruses 11.02.2017

11. veebruaril oli Eesti kohal kõrgrõhkkonna kese, mis liikus edasi meie lõunanaabrite poole. See tõi kaasa vaikse, kuid üsna uduse ja pilvise ilma. Tihe udu ja miinuskraadid soodustasid härmatise teket. Varahommikul pilvisus hõrenes paljudes kohtades, samuti ka Lääne-Virumaal Simunas. Kõige kauem püsis taevas selgena Lääne-Eestis ja Edela-Eestis. Seal tihenes pilvisus alles õhtul.
Hommikul päikesetõusu ajal näitas termomeeter Simunas -15 kraadi. Puudele ja põõsastele oli moodustunud ilus härmatise kiht, mida käisin imetlemas ja jäädvustamas. Ei mäletagi, millal nägin looduses viimati nii uhket härmatist, ilmselt paar aastat tagasi. Päeva jooksul soojendas päike aluspinda ja õhutemperatuur hakkas kiiresti tõusma. Pärastlõunasel ajal algas Simunas pilvisuse tihenemine, põhja poolt saabusid madalad kihtpilved ja ilm muutus taas uduseks. Aeg-ajalt langes taevast alla ka valgeid lumehelbeid. Õhtul liikus Soome lahelt Eesti suunas soe front. Taevas kattus praktiliselt igal pool madalate pilvedega ja kohati tekkis udu. Tihe pilvisus ei lasknud õhutemperatuuril enam langeda, seetõttu jätkus ilma soojenemine.








pühapäev, 15. jaanuar 2017

Talvine päev Simunas ja selle lähistel 14.01.2017

14. jaanuaril määras Eesti ilma Läänemere kohal asetsenud madalrõhkkond. Öösel sadas selle lääneservas idapoolsetes maakondades lund, lääne pool tuli saju sekka ka lörtsi. Kogu Eestis valitses tihe pilvisus, enamasti olid need kihtpilved või kihtsajupilved. Lumisemates piirkondades langes õhutemperatuur 0 kraadist madalamale, mujal oli ilm märksa soojem. Tuul oli üsna nõrk.
Sama päeva ennelõunal alustasin enda tavapärast jalutuskäiku Simuna allika juurest, et jäädvustada värskes õhus looduse kaunist talverüüd ning teisi ilusaid vaateid.  Kõigest ühe ööga oli loodus tunduvalt talvisemaks muutunud. Mõelda vaid, kui kiiresti võib Eesti ilm muutuda ja milliseid üllatusi suudab see meile pakkuda selle lühikese aja jooksul. Katkuallika juurest suundusin lumisele matkarajale, kust sammusin edasi mööda Pedja jõe kallast Mällu veskijärve suunas. Kohale jõudes märkasin, et pool järve oli juba jääga kaetud. Ühes järve poolses osas ujusid sinikael-pardid. Metsas ja aleviku vahel juhtusin nägema isegi metskitsede jälgi. Korraks heitsin pilgu peale ka rabale.
Pärastlõunal suundusin metsast kodu poole tagasi positiivse enesetundega. See oli igati meeldiv ja mõtteid värskendav jalutuskäik. Paari tunniga oli kogunenud minu fotokaamera mälukaardile rohkelt lummavaid kaadreid talvisest loodusest. Lõpetuseks sooviksin mõningaid fotosid ka teiega jagada.

 Simuna allikas

Simuna allikas 

Kaunis loodus Pedja jõe ääres

 Veel üks lummav vaade Pedja jõest

 Mällu veskijärv 

Talvine vaade üle põllumaa Simuna lähistel

neljapäev, 22. detsember 2016

Atlandi ookeanilt saabuvad tsüklonid muudavad ilma pühade ajal tormiseks

24. detsembri pärastlõunal paiknes aktiivse madalrõhkkonna kese Norra mere kohal. Selle tsükloni serv ulatus ka üle Eesti ja meil puhus tugev edelatuul. Paljudes kohtades sadas mõõdukat hoovihma. Laekus teateid ka lörtsi kohta. Taevas oli jätkuvalt väga pilvine. Saartel ja rannikualadel ulatusid tuulepuhangud maksimaalselt kuni 22 meetrini sekundis, sisemaal pürgisid tuuleiilid ligi 17 meetrini sekundis. Kõige soojem oli ilm Saaremaal ja Hiiumaal, kus termomeetri näidud püsisid +3...+5 kraadi vahel. Sisemaal oli sooja aga 1...4 kraadi. Lääne poolt hakkas hiljem pilvisus aegamis hõrenema.



23. detsembril jõudis Barbara-nimeline madalrõhkkond Atlandi ookeanilt Iirimaa ja Suurbritannia lähistele, tuues kaasa väga tugevad tuulepuhangud ning mõõdukad või tugevad sajuhood. Riiklik ilmateenistus väljastas Põhja-Šoti mägismaa aladele hoiatuse, milles märkis, et seal piirkonnas ei ole välistatud tuulepuhangud kuni 40 meetrit sekundis ja isegi enamgi.  Päeva lõpuks liigub tsüklon edasi Norra mere suunas. Ennustuste kohaselt võib selle keskmes õhurõhk isegi 950 hektopaskalist mõnevõrra madalamale langeda. Hiljem muutub ilm Läänemere ümbruses ka tormisemaks. Uuemate prognooside kohaselt võivad 24. detsembril Eesti vetes kõige tugevamad tuulepuhangud ulatuda kuni 25 meetrini sekundis ja sisemaal pole välistatud tuuleiilid üle 15 meetri sekundis. Saabuv madalrõhkkond toob endaga kaasa ka sademeid. Oodata on nii vihma, lörtsi kui ka lund.


2016. aasta lõpuni pole enam kaua jäänud, kõigest rohkem kui nädal aega ja pärast seda algabki uus aasta uue hooga. Tänavused jõulud tulevad sarnased möödunud aastale, kui Eesti ilma kujundasid Atlandi ookeanilt järjestikku saabunud aktiivsed madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Tasub märkida, et eelmise aasta detsembrikuu teine pool oli ka ebatavaliselt soe, mistõttu sündisid mitmel pool isegi uued soojarekordid. Seekord toovad ka madalrõhkkonnad endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Lisaks muudavad need ilmad Läänemere ümbruses tuuliseks, võrdlemisi pilviseks ja kohati üsna sajuseks. 

Ilmamudelite ennustuste kohaselt jõuab jõululaupäeval ehk 24. detsembril Norra mere kohale järjekordne aktiivne madalrõhkkond. Rootsi keskosa kohal areneb tõenäoliselt uus osatsüklon. See suundub edasi kirde poole ning muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks ja sajuseks. Hommikul ja ennelõunal puhuvad tugevad edela- ja läänetuuled. Mandri-Eestis võivad tuulepuhangud ulatuda üle 15 meetri sekundis. Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevam ja seal pole välistatud tuulepuhangud kuni 25 meetrit sekundis. Väga täpseid numbreid pole võimalik paraku ette prognoosida.
Soojema õhumassi mõjusfääris valitsevad Eestis päevasel ajal plusskraadid. Läänest saabuv sajutsoon jõuab kõigepealt saartele ja levib sealt edasi sisemaa suunas. Läänepoolsetes maakondades sajab peamiselt vihma. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis võib vihma sekka nii lörtsi kui ka lund tulla. Paraku püsivat lumikatet veel oodata ei ole. Öösel tuul natukene nõrgeneb, aga mitte märkimisväärselt palju. Õhutemperatuur langeb kohati miinuspoolele. Sellega kaasneb kõnniteedel ja sõiduteedel libeduse ohu suurenemine. Uued sissekanded juba peagi.

Aktiivne tsüklon, mis jõuab prognoositavalt Norra mere piirkonda 24.12.2016

pühapäev, 18. detsember 2016

Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas 18.12.2016

18. detsembri hommik algas Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas taas kord pilvise ilmaga. Eelneval ööl puhus mõõduka tugevusega edelatuul, kohati sadas uduvihma ja isegi lund. Õhutemperatuur langes 0 kraadist natukene madalamale ja see andis võimaluse jäite ja musta jää moodustumisele. Sõiduteed muutusid lühikese ajaga väga libedaks, puuokstele tekkis ka jäitekiht. Lisaks sellele valitses tihe udu, mis põhjustas nähtavuse halvenemist. Enne keskööd tuul nõrgenes, suurem osa udust haihtus, aga taevast jäid katma madalad kihtpilved. Selginemisi paraku ei esinenud.

Jäide Simunas 17.12.2016 õhtul

Ennelõunal oli taevas jätkuvalt pilves ja õhutemperatuur püsis napilt miinuspoolel. Maapind oli kaetud paari-kolme sentimeetri paksuse lumekihiga. Sademeid ei esinenud ja puhus nõrk loodetuul. 
Pärastlõunal hakkasid kihtpilved taevast madalamale langema. Kõigest mõne tunniga mattus Simuna tihedasse udusse. Minu hinnangu kohaselt võis nähtavus olla kohati alla 300 meetri. Aeg-ajalt sadas ka uduvihma. Õhtu olulisi ilmamuutusi endaga kaasa ei toonud, udu püsis ja tuul puhus ikka loodest.

Kihtpilved taevast katmas ja lumeolud 18.12.2016 ennelõunal

Tihe udu ehk kihtpilved pärastlõunasel ajal