Leheloend

kolmapäev, 14. veebruar 2018

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30°C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.

12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337

Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised tagajärjed võivad sellega kaasneda https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272

Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20°C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15°C allapoole langeda. 

Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts

Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.
Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 

Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10°C madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15°C. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/

Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.


15. veebruaril jäi Eesti Lääne-Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna lääneserva. Ilm oli vaikne, paiguti tekkis udu ja esines härmatist. Hommik osutus prognoositavast külmemaks. Õhutemperatuur langes mitmel pool isegi -15°C allapoole. Näiteks Jõgeval mõõdeti kella 5:00-6:00 vahel minimaalseks õhutemperatuuriks -19,8°C. Üldiselt oli selge või vähese pilvisusega ilm. Soojema ja pilvisema ilmaga pidid leppima Lääne-Eesti ning saared. Hommikul võis näha taevas ka hulgaliselt kiudpilvi ja kiudkihtpilvi, täheldati haloringi. Päeval pilvisus tihenes. Aeg-ajalt sadas siin-seal nõrka lund. Õhtul muutus lumesadu tihedamaks. Peamiselt sadas lund Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis. Õhk hakkas jahenema.


Ilmaolud Eestis hommikul kella 6 ajal (15.02.2018). Allikas: Riigi Ilmateenistus


ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) annab jätkuvalt lootust, et pärast 20. veebruarit võib põhja poolt Eestisse jõuda tunduvalt külmem õhumass.

16. veebruaril kujundas Eesti ilma veel antitsüklon lääneserv. Ilm oli võrdlemisi rahulik. Öösel sadas Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis tihedat lund. Hommikul oli taevas paljudes kohtades pilves. Kohati sadas nõrka lund. Alates Kagu-Eestist pilvisus hõrenes ja õhutemperatuur langes seal ligi -9°C piiresse. Lõunaks tuli päike mitmel pool Mandri-Eestis pilvede tagant välja. Taevas võis näha hulgaliselt kiudpilvi. Termomeetri näidud jäid pärastlõunasel ajal -2...-6°C vahele. Puhus nõrk muutliku suunaga tuul. Kella 13-14 paiku hakkas pilvisus juba Lõuna-Eesti poolt tihenema. Pilved liikusid aegamisi lõunast põhja poole. Need tõid kaasa ka nõrga lumesaju. Ilmamudelite prognoosid näitavad endiselt järgmise nädala alguseks ja lõpuks talviselt külma ilma.

Õhtul enne pilvede saabumist jõudis õhutemperatuur Lääne-Virumaal Simunas -9°C langeda.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel. Kui Eesti kohale peaks tõesti ulatuma -15...-20°C isoterm, siis on meil oodata üsna külma ilma. Selgema taeva korral võib õhutemperatuur alla -15°C langeda. Allikas: Wxcharts.eu


Mudeli poolt välja arvutatud prognoositav temperatuuri anomaalia 2 m kõrgusel maapinnast ajavahemikus 26.02-5.03.2018. Antud kaardilt on näha, et ka meie piirkonnas võib ilm normist tunduvalt külmem tulla.


GFS mudeli ennustus (12Z, 16.02.2018) on muutunud huvitavamaks. Paistab, et uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis öösiti kuni -15°C, kohati võib isegi külmem olla. See on üsna tõenäoline. Suure küsimärgi all on aga see, kui kaugele ikkagi ulatub arktiline õhumass nädala teisel poolel. Praeguse väljundi kohaselt võib see levida lausa Lääne-Euroopasse ja Lõuna-Euroopasse. Miskipärast arvan, et see ennustus on natukene ülepaisutatud, kuid see ei tähenda, et see välistatud oleks. Hetkel näitavad mudelid ka kõrgrõhkkonna mõju suurenemist järgmise nädala lõpus. Eks näis!

Allikas: Wxcharts.eu


Uuendus 16.02.2018 kell 21:25: ECMWF ja GFS mudeli ennustused on juba üsna sarnaseks muutunud. Mõlemad ilmamudelid näitavad, et uue nädala alguses peaks Suurbritannia kohal tugevnema kõrgrõhkkond. See võib laieneda hiljem oma servaga nii Lääne-Euroopa kui ka Norra mere kohale. Lisaks ei ole välistatud, et nädala lõpus kujuneb välja Skandinaavia põhjaosa kohal uus antitsüklon. Sellisel juhul saabub külm õhk meile hoopis kirdest, seda on selgesti näha ka antud pildilt. Igaks juhuks tulen meelde, et kaardil kujutatud temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur). Maapinna lähedal võib märksa külmem olla. On põhjust arvata, et arktilise õhumassi sissetungi käigus paisub meil ka kirdetuul tugevaks. Nüüd tuleb  lihtsalt oodata ja jälgida, kuidas ning kui palju need prognoosid muutuvad. Suuremate muutuste korral annan sellest siin blogis kindlasti teada.


ECMWF (Euroopa ilmakeskuse mudeli) ennustus 25. veebruariks. Allikas: Wetterzentrale

17. veebruaril liikus üle Leedu Valgevene kohale aktiivne madalrõhulohk. Selle põhjaservas oli meil pilvine ilm ja paljudes kohtades sadas pidevalt lund. Hommikul jäid termomeetri näidud sisemaal -5...-9°C vahele. Saartel oli külma 3-6°C. Tuul oli enamasti nõrk või mõõdukas kogu päeva jooksul. Õhtul oli jahedapoolne ilm ja mitmel pool sadas nõrka lund, sadu oli paiguti üsna tihe. Õhk jahenes vaikselt.

Lumikatte paksus Eestis hommikuse seisuga 17.02.2018. Allikas: Riigi Ilmateenistus

Pilguheit lähitulevikku: Olen juba pikemat aega jälginud seda, millised arengud toimuvad ilmamudelite prognoosides. Need on olnud seinast seina, aga praguseks võin kinnitada, et 19. veebruariks jõuab Soome poolt Eestisse tunduvalt külmem õhumass. Ööl vastu esmaspäeva langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis -10...-15°C piiresse. Selgemates kohtades võib külma natukene rohkem olla. Teisipäeval (20.02) jätkub arktilise õhu sissevool põhjast. Kogu nädala vältel püsib külm ilm. Termomeetri näidud langevad hommikuti ja öösiti alla -10°C. Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi, siis pikemate selgimiste korral võib sisemaal külma olla maksimaalselt 15-22°C, ei ole välistatud isegi mõni kraad rohkem. Mõningates kohtades on oodata ka lumelisa, lumikatte paksus hakkab järk-järgult suurenema. Lisaks muutub mereefekt aktiivseks. Sellest tingitud pilved toovad nii põhjarannikule kui ka saartele lund. See on ka võimalik, et need pilved liiguvad sügavamale sisemaale ja põhjustavad seal lumesadu.

GFS mudeli kohaselt läheb ilm uuest nädalast tunduvalt külmemaks. Tõenäosus selleks on >90%.

Üks huvitav tähelepanek 17.02.2018: Tänane GFS mudeli arvutus näitab, et 24. veebruaril võib Valgevene lähistel uus osatsüklon välja kujuneda (seda on näha ka ülemiselt animatsioonilt). Tuginedes tänastele andmetele, siis selle prognoositav liikumistrajektoor oleks kagust loodesse ehk Valgvene poolt Baltikumi suunas. Sellisel juhul sajaks 25. veebruaril nii Lätis, Leedus kui ka Eestis mõõduka tugevusega lund. Lumikatte paksus suureneks märgatavalt.  Eestis ja Lätis jätkuks sadu ka 26. veebruaril.  Lisaks võib idatuul ja kirdetuul tormiseks paisuda nii mandril kui ka merel. See oma korda tähendaks laialdast lumetuisku ja pinnatuisku. Kuna õhumass on sel ajal endiselt väga külm, siis termomeetri näidud võivad jääda Eestis prognoositavalt -8...-15°C vahel. Siis peab arvestama ka suure tuulekülmaga. Ma ei garanteeri praegu mitte kelleelgi, et Eestisse saabub lumetorm, sest sinna on veel piisavalt aega ja ennustused võivad selle aja jooksul palju muutuda. Aga hoian ilmamudelitel jätkuvalt silma peal ja vajadusel teen uusi täpsustusi. Elame ühe päeva korraga ja vaatame, milliseks see olukord ilmarindel ikkagi kujuneb.

18. veebruaril mõjutas Eesti ilma Soome ja Skandinaavia pool tugevneva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Ilm oli enamjaolt pilvine, ainult lääne pool esines selgimisi. Kohati sadas nõrka lund. Õhutemperatuur jäi hommikul sisealadel -3...-7°C vahele. Selgemates kohtades langes -10°C piiresse. Pärnumaal Koodu piirkonnas mõõdeti  kella 7-8 vahel 11,8°C külma. Päeval oli pilves selgimistega ilm. Aeg-ajalt piilus päike pilvede tagant. Jätkuvalt sadas osades kohtades nõrka lund. Õhtul algas põhja poolt arktilise õhu sissevool. Seetõttu hakkas õhutemperatuur kõikjal langema. Saaremaal tekkis kohati udu. Edaspidi on oodata antitsükloni mõju suurenemist. Ilm muutub tunduvalt külmemaks. Lähiajal peaks mereefekt ka aktiviseeruma.

Prognoositav sünoptiline olukord 20. veebruariks. Allikas: DWD


ECMWF prognoos 26. veebruariks. Siit on näha, et kirdest võib Eestisse jõuda väga külm õhumass (-22...-25 kraadine isoterm). Pikemate selgimiste korral pole siis välistatud 25-30 kraadi külma. Ilm tõotab tulla pakaseline. Kui taevas peaks pilvine olema, siis tuleb külma tunduvalt vähem.


Pärast 19. veebruarit muutus ilm tunduvalt külmemaks. Prognoosid pidasid üldiselt hästi paika.

pühapäev, 4. veebruar 2018

Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

Jaanuari lõpus jõudis põhja poolt Eestisse arktiline õhumass. Seetõttu muutus õhk külmaks ja paljudes kohtades lisandus lund. Ilmamudelite prognoosid pidasid ilma külmenemise osas üldjuhul hästi paika. 
4. veebruraril kujundas meie ilma Skandinaavia lõunaosa kohal laiunud kõrgrõhkkonna kaguserv. Hommikul püsis ilm Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis valdavalt pilves, sadas nõrka lund. Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis oli vähese pilvisusega ilm, isegi päike paistis. Kella 8:00-9:00 vahel mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuri näiduks -11,4 kraadi. Päeval oli mitmel pool vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sadas lund. Seda põhjustas mereefekt. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige tihemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel. Õhtul pilvisus tihenes Ida-Eestis ja Kagu-Eestis. Eesti lääneosas oli selge või vähese pilvisusega ilm. Termomeetri näidud langesid mõnel pool taas -10 kraadist allapoole. Üksikutes kohtades sadas ka lund. Tuul puhus kirdest.














 Ilus talvine päev Kagu-Eestis Kõverjärve ääres 4.02.2018
Talvine maastik Tahojärve ääres Kagu-Eestis 4.02.2018

5. veebruaril jääb Eesti veel kõrgrõhkkonna kaguserva, kuid sama päeva jooksul hakkab järk-järgult suurenema madalrõhkkonna mõju. Alates Ida-Eestist on oodata õhurõhu langust. Miks? Kuna madalrõhkkond liigub Lääne-Venemaalt Eestile üha lähemale. Päeval on meil aga pilves selgmimistega ilm. Kohati sajab nõrka lund, sadu võib olla tihe. Ilm on võrdlemisi külm, lisaks puhub kõle põhjatuul ja kirdetuul. Hilisõhtuks või ööks vastu 6. veebruarit laieneb madalrõhkkonna läänserv üle Peipsi järve Ida-Eestisse, põhjustades nõrka või mõõdukat lumesadu. Sajuala liigub öö jooksul üle Eesti lääne ja edela suunas. Päeval on enamasti pilves ilm, kuid üksikuid selginemisi võib siiksi siin-seal esineda. Mitmel pool sajab lund, paiguti on sadu üsna tihe. Orienteeruvalt on oodata Mandri-Eestis kuni 5 cm lund, ei ole välistatud isegi rohkem. Termomeetri näidud jäävad paljudes kohtades -5 kraadist allapoole. GFS mudeli kohaselt liigub madalrõhkkond üle Peterburi ja Soome lahe idaosa Kagu-Soome kohale. Samas on ilmamudeleid,  nagu ECMWF  (Euroopa mudel) ja HIRLAM, mis näitavad, et tsükloni kese võib hoopis Eesti kohale liikuda. Eks me näe! Täpsustan seda juba lähiajal. Lisaks ei ole välistatud, et Läänemere keskosa kohal või saarte lähistel formeerub uus osatsüklon. Sellisel juhul sajaks ka ööl vastu kolmapäeva nii saartel kui ka sisealadel lund. Lumelisa on paljudes kohtades kindlasti oodata. Nädala teisel poolel suureneb taas kõrgrõhkkonna mõju, ilm tuleb külm ja lumine. Sula ei tule aga nii pea!

Täpsustused 5.02.2018: Lääne-Venemaalt saabuv madalrõhkkond liigub tõenäoliselt ikka Eesti kohale. Lund on oodata mandril 5-10 cm, paiguti ehk isegi rohkem. Mudelid näitavad igatahes rohkelt sademeid.

Käesolevalt kaardilt on näha, kuidas ida poolt hakkab Eestit ilma mõjutama uus aktiivne madalrõhkkond (kehtib 6. veebruari öö kohta). Allikas: DWD


5. veebruaril jäi Eesti antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna idaserva. Ilm oli pilves selgimistega ja võrdlemisi jahe. Hommikul mõõdeti Kagu-Eestis kuni 9 kraadi külma. Mõningates kohtades puistas taevast alla ka nõrka lund, sadu oli kohati tihe ja esines tuisku. Päeva jooksul hakkas õhurõhk kõikjal Eestis langema. Puhus mõõdukas või tugev tuul, enamasti kirdest ja põhjast. Õhtul sadas lund peamiselt Põhja-Eestis, Kesk-Eestis ja Edela-Eestis. See sadu oli seotud eelkõige mereefektiga. Selgemat taevast oli rohkem Lääne-Eestis. Ida-Eestis ja Kagu-Eestis oli juba selleks ajaks tihe pilvisus. Õhutemperatuur langes kohati -9 kraadist allapoole.

Lumised kuused ja männid Kõverjärve lähistel 5.02.2018 hommikul


Lumikatte paksus Eestis 5.02.2018 seisuga. Allikas: Riigi Ilmateenistus


Mereefektist tingitud lumesadu Soome lahel ja põhjarannikul 5.02.2018 hilisõhtul kella 21:15 paiku. Allikas: http://testbed.fmi.fi 


6. veebruariks jõudis Lääne-Venemaalt Eesti kohale madalrõhkkonna kese. Soome lahel esines jätkuvalt mereefekt. Mitmel pool sadas nõrka või mõõdukat lund. Kõige rohkem lisandus lund Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Nendes maakondades suurenes lumikatte paksus 10-13 cm võrra. Hommikuks langes õhutemperatuur paljudes kohtades -8 kraadist natukene allapoole. Päeval oli enamasti pilves selgimistega ja talviselt külm ilm. Päikest oli ka võimalik näha, täheldati isegi valgussambaid. Soome lahel ja Põhja-Eestis sadas pidevalt tihedat lund. Väheliikuva madalrõhkkonna kese paiknes pärastlõunase seisuga Hiiumaa lähistel. Peale lõunat hakkas pilvisus paljudes kohtades järk-järgult tihenema, eelkõige ida ja kirde poolt. Õhtul ilm taas jahenes. Soome lahel ja Mandri-Eestis sadas veel lund, paiguti oli sadu võrdlemisi tihe.



Päike ja kõrgrünkpilved Kõvera järve kohalt nähtuna 6.02.2018
NOAA prognoosib nii meile kui ka paljudele teistele Euroopa riikidele keskmisest natukene külmemat veebruarikuud. Allikas: NOAA

pühapäev, 28. jaanuar 2018

Ülevaade jaanuarikuu ilmast ja uue võimaliku külmalaine saabumisest

Jaanuarikuu alguses oli ilm mitmel pool Eestis tavapärasest soojem ja enamasti domineeris madalrõhkkonna mõju. Tsüklonid saabusid Atlandi ookeanilt Lääne-Euroopasse ja Põhja-Euroopasse, kandes endaga  kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Kuna õhumass oli valdavalt soojapoolne, siis sadas peamiselt vihma või märga lund, vahel täheldati ka lund ja lumeteri. Püsivat lumikatet ei tekkinud, ainult Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis oli veel natukene lund alles. 
6. jaanuaril arenes välja Kesk-Euroopa kohal võimas antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Ühtlasi algas  sellel päeval põhja poolt kiire artkilise õhumassi sissetung. Ilm jahenes kõikjal Eestis. Läänemerel esines mereefekt. Juba samal õhtul langes õhutemperatuur paljudes kohtades miinuspoolele ja paiguti sadas nõrka lund. Järgnevatel päevadel õhurõhk muudkui tõusis ja ilm läks järk-järgult külmemaks. Aeg-ajalt sadas üksikutes kohtades lund.

Tugeva kõrgrõhkkonna mõjusfääris oli ilm pidevalt pilvine ja rahulik, kuid see-eest võrdlemisi jahe. Päikesepaistet ja selginemisi oli suhteliselt vähe. Taevast katsid enamus ajast madalad ja väheliikuvad kihtpilved. Samasugune olukord püsis ka mitmel pool Põhja-Euroopas ning Loode-Venemaal. Seda pilvisust põhjustas tugev inversioon. Talvisel ajal, mil õhumass on külm, esineb inversiooni sagedasti. 
Pärast 12. jaanuarit langes õhutemperatuur mitmel pool Mandri-Eestis -10 kraadist madalamale. 13. jaanuari hilisõhtul oli minul Lääne-Virumaal Simunas korraks ligi 15 kraadi külma selgema taeva all. Õhtuti tekkis ka tihe udu, mis püsis hommikuni. Kuna suhteline õhuniiskus oli kõrge ja õhk püsis üsna külmana, siis moodustus mitmel pool härmatis. Härmatise kiht oli kõige suurem Ida-Eestis, lääne pool oli see tunduvalt väiksem või sisuliselt olematu. Ilm võib erinevates Eesti piirkondades märgatavalt erineda.

Ilmakaart 13.01.2018 pärastlõunase seisuga. Allikas: dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

Kuu keskel püsis miinuskraadidega ilm. Lääne-Venemaal laiunud ja meie ilma kujundanud võimas antitsüklon liikus iga päevaga Eestist üha kaugemale idakagusse. Seetõttu hakkasid lääne poolt madalrõhkkonnad survestama. Ilmad muutusid natukene soojemaks, kuid tunduvalt tuulisemaks.  Vahetevahel sadas nõrka või mõõdukat lund. Soojem õhumass saabus Eestisse pärast 24. jaanuarit. Ilm oli ebatavaliselt soe. Paiguti esines udu. Negatiivsed temperatuurid püsisid Eestis rohkem kui 2 nädalat. Kõige üllatavam oli see, et õhutemperatuur ei ole jaanuari jooksul siiani üheski ametlikus vaatlusjaamas -15 kraadini langenud.  Möödunud aastal oli jaanuaris Kagu-Eestis juba kuni -25 kraadi. 

Varsti saab jaanuarikuu läbi, kuid ilmamudelite kohaselt on oodata suure tõenäosusega ilma külmenemist. 30. jaanuaril jõuab Eesti ja Läti kohale aktiivne madalrõhkkond ühes mõõduka lumesajuga. Tihedas lumesajus on nähtavus halb. Temperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Teeolud muutuvad halvaks, libeduseoht suureneb kiiresti! Saartel kui ka sisealadel peaks maa valgemaks saama. Tsüklon liigub aegamisi edasi kagusse ja selle tagalas algab kiire artkilise õhu sissevool. Lumi, mis maha sajab, peaks jääma püsima. Ilm läheb veebruari esimestel päevadel järk-järgult üha külmemaks. Viimaste ennustuste kohaselt jõuab 1. veebruariks Läänemerelt Läti aladele uus madalrõhulohk, mis laieneb oma servaga Eesti kohale ja toob kaasa värsket lund. Kui palju lund tuleb, see on veel küsimärgi all. Küll aga usun, et maa saab paljudes kohtades üsna valgeks. Suusad ja kelgud võib taas välja otsida. Pärast 1. veebruarit langevad termomeetri näidud mitmel pool kohati -10 kraadist madalamale, pikemate selgimiste korral ei ole välistatud maksimaalselt -15...-20 kraadi. Eks seda näitab aeg, kui külmaks läheb. Talvised ilmad igatahes tulemata ei jää. Ärge oma talveriideid veel kappi pange. Prognoosides on oodata tõenäoliselt veel mõningaid muutusi, vajadusel teen täpsustusi.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 28.01.2018 seisuga, kaardilt on näha, kuidas põhja poolt võib levida aegamisi lõuna suunas arktiline õhumass. Allikas: Wetterzentrale

GFS mudeli animatsioonilt on paremini näha, kuidas jaanuari lõpus võib jõuda tsükloni tagalas põhja poolt meile arktiline õhumass (õhtune ennustus 28.01.2018). Allikas: Wxcharts.eu

Ülevaade 29.01.2018: möödunud ööpäeva jooksul on ennustused mingil määral muutunud, peamiselt külma ja lisanduva lumehulga osas. Kõigepealt uurisin, kui külmaks võiks ilm minna veebruarikuu alguses. Tänased väljavaated näitavad suurt temperatuuri kontrasti ja pidevat temperatuuri kõikumist Eestis. Peagi meieni jõudvad madalrõhkkonnad kannavad endaga kaasas küll lund, aga ka soojemat õhku. Seega näiteks 1. veebruaril ei ole välistatud, et õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis ja Edela-Eestis 0 kraadist kraadi-paari võrra kõrgemale. Samal ajal peaks aga õhutemperatuur Ida-Eestis miinuspoolele püsima jääma. Hiljem tsüklon kaugeneb meist ja siis jätkub kohe arktilise õhu sissevool põhja poolt. Ajutised plusskraadid asenduksid kiiresti miinuskraadidega ka Eesti lääneosas ja edelaosas. Lisaks täheldasin, et mudelid on külma osas tunduvalt leebemaks läinud. Euroopa mudel ei näita üldse enam väga suurt külma. Selle järgi jäävad temperatuurid Eestis enamasti -4...-8 kraadi vahele. Samas GFS mudeli kohaselt võib õhutemperatuur pärast 2. veebruarit Eestis endiselt -10 kraadist madalamale langeda. Kumba uskuda? Keeruline öelda, kuna mõlemad tunduvad üsnagi tõenäolised. Vahel on aga nii olnud, et mudelid hakkavad juba nädal aega ette suurt külma näitama ja ühel hetkel muutub kogu see pilt täielikult. Praegu on ka näha, et külma osas minnakse üha leebemaks. Eks tuleb lihtsalt oodata ja tähelepanelikult jälgida, kuidas iga päev ilmamudelite prognoosid muutuvad.

Uuendus kell 20:55: ECMWF ehk Euroopa mudeli ennustused läksid vähemalt külma osas paremaks.

GFS mudel, prognoositavad temperatuurid maapinnast 2 m kõrgusel 3. veebruari öösel (29.01.2018 ennustus). Allikas: Wetterzentrale

Lund saame ka, aga see sõltub suuresti tsüklonite liikumise trajektoorist. Viimase paari päeva jooksul on need pidevalt muutunud. Kõige tõenäolisem tsenaarium näeb selline välja, et 30. jaanuari öösel liigub aktiivse madalrõhkkonna kese Läänemerelt Läti kohale. Eesti jääb valdavalt selle põhjaserva. Mitmel pool sajab nõrka või mõõdukat lund. Teeolud muutuvad lumiseks ja suureneb libeduseoht. Lõuna-Eestis ja Edela-Eestis võib maha sadada 3-8 cm lund. Isegi Saaremaal ja Hiiumaal võib sadada 2-5 cm lund. Kesk-Eestis ja Põhja-Eestis on oodata hinnanguliselt 1-4 cm lund. Arvestama peab ka sellega, et paiguti esineb pinnatuisku ja lumetuisku. Pärastlõunaks või hiljemalt õhtuks jõuab tsükloni kese Lääne-Venemaale. Uus madalrõhkkond laieneb servaga üle Läänemere 1. veebruaril ja see peaks tooma märksa rohkem lund mitmele poole Eestisse. Sellest kirjutan pikemalt juba homme või ülehomme.

Prognoositav lumikatte paksus 30. jaanuari õhtuks (ARPEGE mudel 29.01.2018)
Allikas: Wxcharts.eu


31. jaanuaril on valdavalt pilves selgimistega ja jahedapoolne ilm. Päeva jooksul hakkab pilvisus aegamisi tihenema, kuna Skandinaavia poolt on lähenemas uus aktiivne osatsüklon. Saabuv osatsüklon kannab endaga kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Seega on oodata õhutemperatuuri tõusu alates lääne poolt. Hilisõhtul levib lumesadu üle Läänemere ida suunas ja jõuab kõigepealt Saaremaale ning Hiiumaale. 
1. veebruari öösel domineerivad sisemaal peamiselt miinuskraadid. Ida-Eestis võib külma olla 5-9 kraadi. Varahommikuks liigub ulatuslik sajuvöönd sügavamale sisemaale. Mitmel pool sajab mõõdukat lund, kohati võib sadu tugev olla. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal ja saartel 5-12 cm. Teeolud muutuvad paljudes kohtades lumiseks ning libedaks. Tihedas lumesajus on nähtavus piiratud. Lisaks paisub kagutuul tugevaks. Esineb lumetuisku ja pinnatuisku. Saartel ja rannikualadel jäävad kõige tugevamad tuulepuhangud prognoositavalt 17-23 m/s vahele. Mandri sisealadel ei ole välistatud tuulepuhangud tugevusega 14-17 m/s.

GFS mudeli ennustus näitab samuti, kuidas üle Eesti peaks liikuma  suur sajuvöönd 

Päeval on kõikjal Eestis pilves ilm, mandri sisealadel sajab valdavalt lund ja tuiskab. Osatsükloniga jõuab ajutiselt Eesti kohale soojem õhumass. Õhutemperatuur tõuseb lääne pool 0 kraadist kõrgemale. Prognooside kohaselt võib Saaremaal ja Hiiumaal sooja olla maksimaalselt 2-4 kraadi. Seal läheb ilm üsna vesiseks, lumesadu asendub tõenäoliselt vihma või lörtsiga. Jäiteoht on üsna suur! Lõunal või pärastlõunal muutub ilm veidi pehmemaks ka sisemaal. Termomeetri näidud jäävad enamasti -0...+1 kraadi vahele. Ainult Ida-Eestis võib temperatuur napilt miinuspoolele püsima jääda. Päeva jooksul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning hakkab järk-järgult nõrgenema. Õhtuks alates lääne poolt sadu lõppeb. Kesk-Eestis ja Ida-Eestis sajab veel nõrka või mõõdukat lund. Osatsükloni tagalas jätkub loode ja põhja poolt arktilise õhu sissevool. Plusskraadid asenduvad öösel miinuskraadidega. Teed on libedad!

Selle nädala lõpus ja uue nädala alguses langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis paiguti -10 kraadist madalamale. Kõige suuremad külmakraadid jäävad Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Lisaks on oodata kõrgrõhkkonna mõju suurenemist. Kui prognoosid oluliselt ei muutu, siis ei ole välistatud, et nädala keskpaigas langeb õhutemperatuur pikemate selgimiste korral Eesti kaguosas ja idaosas kohati kuni -15 kraadini või sellest allapoolegi. Veebruari algus tõotab igatahes külmapoolne tulla. Eks näis, mis saab.

Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 7. veebrurail (ECMWF - Euroopa mudel 31.01.2018). Kui nii külm õhumass Eesti kohale jõuab, siis võib maapinna lähedal ideaal tingimuste korral kuni -15 kraadi olla või isegi rohkem. Allikas: Wetterzentrale

Pühapäeval (4.02.18) langeb õhutemperatuur Mandri-Eestis kohati -10 kraadini või sellest isegi natukene madalamale. Pärast 5. veebruarit läheb ilm veel külmemaks. GFS mudeli kohaselt võib Eesti kohale jõuda -15...-18 kraadine isoterm. Sellisel juhul on võimalik, et õhutemperatuur langeb sisealadel kuni -15 kraadini, pikemat selgimiste korral pole välistatud rohkemgi. Kui nii külmaks ikka läheb, siis on oodata Soome lahel mereefekti. Mida see tähendab? Soome lahe kohal tekib pidevalt uusi pilvi, mis liiguvad põhjaranniku suunas ühes lumega. Animatsioon: wxcharts.eu

teisipäev, 19. detsember 2017

Muutlikud ilmaolud Eestis jõululaupäeva eel (19.-24.12.2017)

23. detsembri hommikul oli ilm pilves või poolpilves. Paljudes kohtades täheldati lõõmavat päikesetõusu. Ida-Eestis langes õhutemperatuur kohati -3 kraadist madalamale. Lääne-Eestis ja Loode-Eestis valitsesid plusskraadid. Siin Lääne-Virumaal Simunas oli hommikul lausa -4,5 kraadi. Hommikuks jõudis saartele madalrõhulohust tingitud vihmasadu ja sekka tuli ka lörtsi. Sisemaal läks sadu lumeks üle. Edelatuul muutus pärastlõunal tugevamaks. Mitmel pool esines juba lumetuisku ja pinnatuisku. 

Mõõdukas sadu Soomest Eesti poole levimas pärastlõunal. Allikas: ursa.fi/ursa/jaostot/myrskybongaus/ursa_radar.php?map=1

Väljavaade: 23. detsembril liigub Skandinaaviast üle Läänemere Soome ja Baltimaade suunas uus aktiivne madalrõhkkond. See kannab kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Ilm muutub sajuseks ja tuul paisub paljudes kohtades tugevaks. 
Hommikused termomeetri näidud jäävad Mandri-Eestis 0...-5 kraadi vahele. Saartel on valdavalt plusskraadid. Ennelõunaks jõuab madalrõhulohust tingitud sajuvöönd läänest üle Läänemere Saaremaale ja Hiiumaale. Õhutemperatuur hakkab päeva jooksul järk-järgult kõikjal Eestis tõusma. Saartel ja Lääne-Eestis sajab valdavalt vihma või lörtsi. Lisaks võib sekka tulla jäävihma. Sisemaal läheb sadu üle lumeks. Pärastlõunal sajab lund nii Kesk-Eestis kui ka Ida-Eestis. Sadu on kohati mõõdukas. Võib esineda lumetuisku ja pinnatuisku. Teeolud muutuvad lumiseks ja libedaks. Püsib võrdlemisi suur jäiteoht!  Prognoositavalt võib lisanduda sisemaal 1-4 cm lund. Hilisõhtuks liigub madalrõhulohk kaugemale idasse ja sadu lõppeb meil alates lääne poolt. Hilisõhtuks on ilm juba soojem.

Üle Eesti liigub suur sajuvöönd: sajab nii vihma, jäävihma, lörtsi kui ka lund. Allikas: wxcharts

23. detsembri hommikul puhub tuul valdavalt lõunast ning edelast, õhtuks pöördub läände ja loodesse. Soome lahel ja põhjarannikul võivad tugevamad tuulepuhangud ulatuda 20-24 m/s. Saaremaa, Hiiumaa ja Liivi lahe ümbruses võivad tuuleiilid küündida 17-21 m/s. Mandri-Eestis on tõenäolised tuulepuhangud tugevused 12-17 m/s. Ööl vastu 24. detsembrit tuul ei nõrgene, vaid püsib endiselt tugevana. 24. detsembri öösel on loodetuul kõige tugevam Soome lahel, põhjarannikul ning sisemaal. 

Prognoositavad tuulepuhangud Põhja-Euroopas 23.-24.12.2017 (ühik: km/h). Allikas: wxcharts

22. detsembri hommikul esines paljudes kohtades udu. Ilm püsis suurema sajuta. Lääne-Eestis oli taevas selge või vähese pilvisusega. Ida-Eestis oli valdavalt pilves. Mandri-Eestis jäi õhutemperatuur -3...+0 kraadi vahele. Pärnu-Sauga ilmajaamas mõõdeti hommikul -2,9 kraadi. Harjumaal Keila piirkonnas oli varahommikul samuti ligi -3 kraadi. Saaremaal ja Hiiumaal oli samal ajal sooja kohati pisut üle 4 kraadi. Mõnigates kohtades esines ka jäidet, näiteks Loode-Eestis oli rongiliiklus paiguti häiritud. Õhtul oli pilves selgimistega ilm. Kohati esines sademeid. Ilm oli endiselt jahedapoolne. Tuul tugevnes.

Hommikuselt satelliidifotolt võis näha, kuidas Lääne-Eestis oli taevas enamasti selge või vähese pilvisusega. Samal ajal Ida-Eestis püsis ilm pilves. Oranž värvus tähistab madalat pilvisust. Antud juhul oli tegemsit kihtpilvedega, esines udu. 

Lumikatte paksus 22.12.2017 hommikuse seisuga. Allikas: Riigi Ilmateenistus

Lumeolud Lääne-Virumaal Simunas 22.12.2017

21. detsembri õhtul oli ilm paljudes kohtades pilves. Erilist sadu ei esinenud.  Õhutemperatuur jäi Mandri-Eestis -2...+3 kraadi vahele. Saartel oli kuni 4 kraadi sooja.  Siin Lääne-Virumaal Simunas oli õhutemperatuur samuti 0 kraadist pisut kõrgemale tõusnud. Kella 18:40 seisuga oli kõige jahedam veel Kagu-Eestis. Täna hilisõhtul või ööl vastu homset hakkab õhutemperatuur taas mitmel pool langema. 
Ilmamudelite kohaselt jõuab järgmine madalrõhulohk Eestisse ühes vihma, lörtsi ja lumega 23. detsembriks. Selle mõjul muutub ka tuul tugevamaks nii Läänemere regioonis kui ka Mandri-Eestis.

Kasutatud allikas: http://laguja.meteo.net.ee

21. detsembri öösel jõudis kitsas sajuvöönd Loode-Eestisse ja Lääne-Eestisse, kust see levis edasi kagusse sügavamale sisemaale. Eesti loodeosas ning lääneosas sadas peamiselt lörtsi ja vihma. Kuna Eesti kohale sattus soojem õhumass, siis sadas paljudes kohtades ka jäävihma. Teeolud muutusid öö jooksul libedaks. Ida-Eestis ja Kagu-Eestis sadas vastu varahommikut peamiselt lund. Edelatuul paisus Läänemere regioonis, saartel ja Eesti rannikualadel tugevaks. Kella 1:00-2:00 vahel mõõdeti Sõrve poolsaarel tuulepuhanguks 17,2 m/s. Mandri-Eestis jäid tugevamad tuulepuhangud 9-14 m/s vahele. 

Viimase ööpäeva äärmused. Allikas: http://lepo.it.da.ut.ee/~seenno/eestiilm_index

Jäide Lääne-Virumaal Simunas 21.12.2017 ennelõunal.

Kõige külmem oli mõni tund pärast keskööd Kagu-Eestis, kus termomeetri näidud jäid -2...-5 kraadi vahele. Varahommikul hakkas õhutemperatuur ka Ida-Eestis ning Kagu-Eestis tasapisi tõusma. Lääne-Eestis ja saartel jäi õhutemperatuur hommikuse seisuga +2...+5 soojakraadi vahele. Varahommikul ja ennelõunal täheldati endiselt jäävihma. Esines nii jäidet kui ka kiilasjääd. Kagu-Eestis sadas ennelõunal veel nõrka või mõõdukat lund. NB! Libeduseoht on üsna suur! Juba on tulnud teateid liiklusõnnetustest.

Kagu-Eesti, Matsuri teekaamera kella 10:30 seisuga. Sadas lund ja teeolud olid lumised.

Tuleb tõdeda, et ilmamudelid eksisid seekord lisanduva lumekoguse prognoosimises. Kui eile ja üleeile lubasid ilmamudelid Mandri-Eestisse paiguti 5-10 cm lund, siis tegelikult suurenes möödunud öö jooksul lumikatte paksus kõigest 1-4 cm võrra. Kõige rohkem lund sadas Ida-Virumaal Narva ümbruskonnas. Kui Eesti idaservas muutus maapind valgemaks, siis samal ajal lääne pool muutus see hoopis mustemaks. Miks? Kuna seal olnud lumi sulas kiiresti ära. Õhutemperatuur oli plusspoolele tõusnud ja  lisaks sadas nõrka või mõõdukat vihma. Kuna õhtuks jõuab põhja poolt Eestisse taas artkiline õhumass, siis langeb õhutemperatuur paljudes kohtades  0 kraadist madalamale. Lumikate jääb püsima. Küll aga muutuvad teeolud üsna libedaks. Seega liikluses olge kindlasti ettevaatlikud ja valige sobiv sõidukiirus.



Lumikatte paksus Eestis 21.12.2017 hommikuse seisuga. Kõige rohkem lund oli Kagu-Eestis, Ida-Eestis ja Kirde-Eestis. Eesti lääneservas ei olnud lumest jälgegi. Allikas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/

20. detsember kell 19:30: Edelatuul oli juba tugevamaks muutunud ja tuule järk-järguline tugevnemine jätkus. Kella 18-19 vahel mõõdeti Vilsandil kõige tugevamaks tuulepuhanguks 15,4 m/s. Mõnel pool sadas ka nõrka lund. Lääne-Eestis ulatusid termomeetri näidud kohati +4 kraadist kõrgemale. Ida-Eestis valitsesid endiselt miinsukraadid. Kõige külmem oli Võrumaal. Näiteks Võru ilmajaamas mõõdeti õhutemperatuuri näiduks -3,5 kraadi ja Tuulemäel -5,3 kraadi. Ulatuslik sajuvöönd paiknes kella 17:15 seisuga alles Läänemerel ja Soome keskosa kohal. Saabuval ööl muutuvad ilmaolud sisemaal lumiseks.



ARPEGE ilmamudel - käesolevalt kaardilt on näha, kui palju lund võib ühe ööpäevaga akumuleeruda. Kasutatud allikas: http://www.wetterzentrale.de

Meenutame kahe aasta tagust rekordilist soojalainet. Siin on minu sissekanne: "20. detsembril kerkisid termomeetri näidud mitmel pool Eestis +10 kraadist kõrgemalegi. Suur soojalaine mõjutas suuresti ka Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riike. Hetkeks oleks mõistlik meelde tuletada Eesti detsembrikuu absoluutne maksimaalne õhutemperatuur, milleks oli varasemalat+11,9 kraadi, kuid alates tänasest on see üle löödud, sest õhtul mõõdeti Tartu-Tõravere ilmajaamas uueks maksimaalseks õhutemperatuuri näiduks +12,5 kraadi. Uued rekordid sündisid veel mitmetes teistes ilmajaamadeski."



20. detsembri hommikul oli kõikjal Eestis ilm pilves ja paiguti esines udu. Taevast katsid peamiselt madalad kihtpilved. Üksikutes kohtades sadas nõrka lund ning vahete vahel täheldati ka uduvihma. Hommikused termomeetri näidud jäid Lääne-Eestis +0..+4 kraadi vahele. Ida-Eestis oli ilm tunduvalt jahedam ja sealsed termomeetri näidud jäid hoopis -0...-4 kraadi vahele. Pärastlõunal hakkas õhutemperatuur Ida-Eestis ning Kagu-Eestis langema. Kella 15:45 seisuga oli õhutemperatuur Võrumaal Tuulemäe piirkonas juba ligi -5 kraadi. Lisaks oli alanud ka edelatuule järk-järguline tugevnemine seoses läheneva madalrõhulohuga. Madalrõhulohust tingitud kõrgkihi pilved paiknesid enne kella 16:00 juba Rootsi, Soome ning Läänemere kohal. Need pilved levisid aga aegamisi kagusse.


Jõululaupäev pole enam kaugel ja nüüd on huvitav hoida silma peal ilmamuutustel. Neljapäeval (21.12) jõuab üle Läänemere Eesti kohale uus madalrõhulohk. Pilvisus tiheneb ja on oodata tuule tugevnemist. Öösel puhub mõõduka tugevuasega edela- ja lõunatuul. Merel ja rannikualadel on oodata tuulepuhanguid 15-20 meetrit sekundis. Mandri-Eestis muutub samuti tuul tuntavamaks. Tugevamad puhangud võivad ulatuda sisealadel 13 meetrini sekundis või pisut üle selle. Päevasel ajal tuul raugeb ja pöördub saartelt alates juba loodesse.

Ööseks jõuab mõõdukas vihmasadu mere kohalt Loode-Eestisse ja Lääne-Eestisse. Ulatuslik sajutsoon liigub aegamisi kagusse. Rannikualadel sajab peamiselt vihma või lörtsi. Vastu varahommikut läheb sügavamal sisemaal sadu üle lumeks. Nähtavus halveneb tihedas lumesajus ja teeolud muutuvad kiiresti lumiseks. Lisaks suureneb libedusoht. Ennelõunal sajab Pärnu-Rapla-Tallinn mõttelisest joonest ida pool mõõdukat või tugevat lund. Lõunaks sadu nõrgeneb alates loode poolt. Pärastlõunal sajab veel Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis lund Ilmamudelite prognooside kohaselt võib Eesti idaosas sadada poole päevaga 5-10 cm lund, paigut ei ole välistatud rohkemgi. Arvestama peab ka sellega, et kui tuul on mõõdukas või tugev, siis võib esineda tuisku. Ulatuslik sajuvöönd jõuab õhtuks Valgevene ja Lääne-Venemaa aladele ning nõrgeneb seal.

Kuna madalrõhulohk kannab endaga kaasas ka soojemat ja niiskemat õhku, siis hakkab õhutemperatuur öösel tasapisi tõusma alates Lääne-Eestis ning Loode-Eestist. Suureneb ka jäiteoht. Öösel ja varahommikul on Ida-Eestis veel valdavalt miinuskraadid, termomeetri näidud jäävad seal tõenäoliselt -0…-4 kraadi vahele. Samas ei ole välistatud, et sügaval sisemaal on üksikutes kohtades ilmaolud veel külmemad. Näiteks mitmed ilmamudelid on ühel meelel, et neljapäeva öösel võib õhutemperatuur Kagu-Eestis langeda enne lumesaju saabumist kuni -8 kraadini. Läti Ilmateenistuse prognoosis on samuti sarnane olukord välja toodud. Eks seda näitab ainult aeg. Temperatuur sõltub mitmetest faktoritest. Kuid päevasel ajal tõuseb õhutemperatuur juba kõikjal 0 kraadist kõrgemale. Kõrgustikel võib õhutemperatuur jääda püsima -1…+2 kraadi vahele. Lääne-Eestis tõuseb õhutemperatuur kuni 5 soojakraadini. Hilisõhtuks madalarõhulohk eemaldub Eestist ja põhja poolt jõuab kohale arktiline õhumass. Ettevaatust! Õhutemperatuur langeb ööl vastu reedet mitmel pool taas kiiresti miinuspoolele. Veel kord tahaks rõhutada, et teeolud saavad olema kohati üsna libedad.

 Kaardilt on näha, et sadu peaks liikuma loodest kagusse üle Eestis. Violetne värvus tähistab mõõdukat ja tugevat lumesadu. Sinine värvus viitab vihmale. Allikas: wxcharts.eu


Prognoositav lumepaksus Eestis hilisõhtuse seisuga 21.12.2017 (prognoos: 19.12.2017)
Allikas: wxcharts.eu