Leheloend

teisipäev, 5. detsember 2017

Uus osatsüklon muudab ilma pilvisemaks ja sajusemaks (5.-6.12.2017)

Käesoleva nädala alguseks jõudis põhja poolt Eestisse artkiline õhumass. Järgnevatel päevadel tuleb ilm valdavalt jahedapoolne ja paljudes kohtades on oodata lumelisa.
5. detsembril suureneb Läänemere regioonis madalrõhkkonna mõju. Ilmamudelite prognooside kohaselt moodustub õhtusel ajal Soome lahe kohal või Hiiumaa lähistel uus osatsüklon. See laieneb Eesti kohale ja peaks liikuma siit liikuma edasi aegamisi kagusse Lääne-Venemaa aladele või täpselt Läti kohale. Selle mõjul paisub edelatuul ja lõunatuul tugevamaks. Läänemerel, saarte ümbruses ja Liivi lahel on oodata tuulepuhanguid kohati 15-20 m/s. Kui osatsüklon oma keskemega Mandri-Eesti kohale laieneb, siis paljudes kohtades on tuul valdavalt nõrk. Öösel pöördub juba tuul järk-järgult loode ja läände. Vastu varahommikut hakkab tuul tasapisi nõrgenema merel ja saartel.
Lisaks tuule tugevnemisele muutub ilm ka pilvisemaks ja sajusemaks. Madalrõhulohk toob endaga kaasa nii vihma, lörtsi kui ka lund. Sajutsoon jõuab juba õhtuks loodest Läänemere kohalt saartele ja Loode-Eestisse ning levib sealt edasi kagusse. Lääne-Eestis ning Eesti loodeosas sajab peamiselt vihma ja märga lund. Hilisõhtuks liigub sajuvöönd juba sügavale sisemaale. Sadu läheb kõikjal üle lumeks.
Ööl vastu 6. detsembrit sajab paljudes kohtades mõõdukat või tugevat lund. Tihedas lumesajus muutuvad teeolud lumiseks ja libedaks, lisaks halveneb kohati nähtavus. Kõigest ühe ööga võib sadada mitmel pool mandril 5-10 cm lund. Ei saa välistada, et üksikutes kohtades osutub see number isegi suuremaks ehk siis üle 10 cm. Seega liikluses soovitame olla tähelepanelikum ja mitte kiirustada. Õhutemperatuur langeb ka 0 kraadist madalamale. Püsib märkimisväärne libeduseoht. Kolmapäeva hommikul ei ole välistatud paiguti kuni 3 kraadi külma. Neljapäeval jõuab ajutiselt Eesti kohale soe õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõuseb mitmel pool plusspoolele. Kuid juba reedel jõuab Eestisse taas artkiline õhumass. Nädalavahetuse ilm saab olema jahedapoolne ja kohatiste lumehoogudega.

ICON-EU mudel ennustab samuti mõõdukat lumesadu Eestisse 5. detsembri õhtuks. Kasutatud allikas: wxcharts.eu 
6. detsember: Möödunud ööl liikus aktiivne osatsüklon üle Mandri-Eestis kagusse Lääne-Venemaa poole. Sellega kaasnes mõõdukas ja kohati tugev lumesadu. 6. detsembri hommikul oli lumesügavus Viljandimaal 17 sentimeetrit, Võrumaal 18 sentimeetrit ja Tartumaal 19 sentimeetrit. Siin Tartus akumuleerus pisut üle 15 cm lund. Hommikul oli õhutemperatuur Tartus õhutemperatuur -1 kraadist natukene madalamal. Taevas oli poolpilves, natukene oli päikesepaistet ka näha. Ennelõunal põhjustasid rünksajupilved hooglund. Sadu oli korraks üsna tihe. Päeval oli pilves selgimistega ja võrdlemisi jahe ilm. Sademeid enam ei esinenud. Õhtul langes õhutemperatuur ligi -4 kraadini. Lõuna-Eestis oli kella 22:35 seisuga külma juba ligi 8 kraadi, kuna seal kandis oli taevas märksa selgem.
Järgnevalt on võimalik vaadata ka minu fotosid sellest lumesajust, mis esines Tartu linnas 5.12.2017.
Video tugevast lumesajust Tartus: https://www.youtube.com/watch?v=G5ik0GaSgPg&t=130s

Külm 6. detsembri hilisõhtu Eestis. Allikas: laguja.meteo.net.ee






5. detsember: Kella 20:45 seisuga jätkus mõõdukas või tugev lumesadu mitmel pool Mandri-Eestis. Kui radaripilti vaadata, siis sadu oli sel kellaajal kõige tugevam Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis.


5. detsember: Kella 19 paiku sadas juba mitmel pool Mandri-Eestis mõõdukat lund. Lumesadu oli tugevamaks muutumas. Teeolud olid paljudes kohtades lumised ja kohati üsna libedad. Tihedas lumesajus oli nähtavus piiratud. Saaremaa lääneosas ulatusid tugevamad tuulepuhangud kuni 16 m/s.


5. detsember: Kella 17 ringis oli osatsüklon oma sajuga jõudnud juba Lääne-Eestisse ja Loode-Eestisse. Siin on kuvatõmmis Randvere teekaamerast. Õhtu jooksul levib suurem sadu sisemaale ning on oodata mõõdukat või tugevat lumesadu. Õhutemperatuur langeb aga paljudes kohtades tasapisi miinuspoolele. Näiteks kell 17 oli Lääne-Virumaal Väike-Maarjas õhutemperatuur -2,1 kraadi. Ettevaatust! Sõiduteedel ja kõnniteedel esineb juba kohati kiilasjääd. Siin Tartus on ka teed libedad.


neljapäev, 30. november 2017

Detsembrikuu algab lumiselt ja lörtsiselt mitmel pool Eestis (30.11.-3.12.2017)

Käesoleva nädala lõpus muutuvad ilmaolud Eestis  talviseks. Artkilise õhumassi sissetungiks on Põhja-Euroopa ja Kesk-Euroopa väravad juba avatud. Ilmad hakkavad muutuma vaikselt külmemaks.

Ööl vastu 30. novembrit mõjutab veel Eesti ilma Lõuna-Skandinaavia kohalt aeglaselt põhja liikuva madalrõhkkonna idaserv. Vastu varahommikut liiguvad pilved lõunast põhja ning paljudes kohtades sajab nii lörtsi kui ka lund. Lääne-Eestis võib sadu piirduda ainult vihmaga. Siin-seal Mandri-Eestis kattuvad sõiduteed kerge lumekihiga, mistõttu püsib oht libeduseks.

30. novembril moodustub Kesk-Euroopas Slovakkia ja Lõuna-Poola lähistel uus madalrõhkkond, mis toob nendesse riikidesse mõõduka ja kohati tugeva lumesaju. Ilmamudelite prognooside kohaselt võib Kesk-Poolas ja Kirde-Poolas lisanduda kõigest ühe ööpäevaga 5-20 cm lund. Kuna jugavool ulatub samal ajal Kagu-Euroopast üle Ida-Euroopa Põhja-Euroopani, siis suunatakse kiiresti süvenev madalrõhkkond üle Poola Baltimaade poole. Pärastlõunaks jõuab tihedam pilvemass ühes sajuga Leedusse ning hilisõhtuks juba Lätisse. Meie lõunanaabrite juures on oodata samuti mõõdukat või tugevat lumesadu, kohati võib saju sekka ka lörtsi ja vihma tulla. Kui palju lund on oodata Leedus ja Lätis? Ilmamudelite kohaselt on oodatav lumekogus ühe ööpäeva jooksul Leedus ja Lätis hinnanguliselt umbes 5-15 cm.

Ööl vastu 1. detsembrit jõuab suur sajutsoon Läti kohalt kõigepealt Edela-Eestisse, Lõuna-Eestisse ning Kagu-Eestisse. Madalrõhkkonna kese satub Eesti kohale ja seetõttu on tuul meil võrdlemisi nõrk ning kuna õhumass on piisavalt jahe, siis on oodata nii lund kui ka lörtsi. Mõningates kohtades ei saa välistada ka vihma.  Varastel hommikutundidel liigub sadu Lõuna-Eestist Põhja-Eesti suunas, mis tähendab seda, et sisuliselt kogu Eestis on suur tõenäosus sademete esinemiseks. Suure tõenäosusega on lumesadu paiguti mõõdukas või isegi tugev. See võib reedel inimestele teatud olukordades ohtu valmistada. Ilmamudelite ennustuste kohaselt on Mandri-Eestis oodata 5-10 cm lund, osades kohtades ei ole välistatud enamgi. Igaks juhuks tuletame meelde, et mõõdukas või tugevas lumesajus halveneb nähtavus ja sõiduteed kattuvad lumekihiga. Teedele värskelt maha sadanud lumi põhjustab libedust. Reede õhtul langeb õhutemperatuur osades kohtades 0 kraadist madalamale. Pärastlõunal või õhtul alates lõuna poolt suurem sadu lõppeb. Hilisõhtul võib esineda veel kohatisi lumehooge. Ööl vastu 2. detsembrit liigub sadu edasi Lõuna-Soomest ja Lääne-Venemaalt vaikselt kirdesse.

 Violetne värvus tähistab kaardil mõõdukat ja tugevat lumesadu. Roheline ja sinine värvus viitavad nõrgale või mõõdukale vihmasajule. Allikas: wxcharts


Prognoositav lumikatte paksus 1. detsembri hilisõhtuks. Allikas: wxcharts

3. detsembril hommikul oli õhutemperatuur plussis Simunas, lumi sulas vaikselt. Ilm oli pilves ja tormine. Puhangud ulatusid kohati üle 15 m/s. Pärastlõunal külastasime Virumaa põhjaosa. Teel sinna sadas nii vihma, lörtsi kui ka lund. Rakvere ümbruses oli lund ikka väga vähe. Samas Lääne-Virumaa lõunaosas ja Jõgevamaal oli lund veel oma jagu. Ilm võib ikka väga erinev olla siin väikses Eestis. Õhtuks jõudsin Tartusse. Siin oli ilm samuti tuuline ja pilves. Maapinnal lebas ka õhuke lumikate. Õhutemperatuur hakkas langema, jõudes hilisõhtuks juba 0 kraadi lähedale. Esines ka nõrk lumesadu. Samal ajal liikus Lääne-Eestist sajuvöönd aegamisi kagu poole.

2. detembri hommikul oli ilm suhteliselt vaikne Lääne-Virumaal Simunas. Õhutemperatuur püsis kergelt miinuspoolel. Otsustasin minna ühele pikemale jalutuskäigule. Esmalt jalutasin Simuna allika äärde. Seal jälgisin mõnda aega, kuidas kaks vesipappi jõe ääres toimetasid. Pärast vesipappide vaatlemist ja jäädvustamist liikusin mööda jõe äärt edasi Mällu veskijärve suunas. Enne sinna jõudmist õnnestus mul natukene jälgida, kuidas jäälin jõest kala püüdis. Jäälind on väga osav kalapüüdja. Ta on väga kannatlik lind. Ta võib seda õiget momenti üsna pikalt oodata oksal istudes. Kui ta märkab oma saaki vees, siis sukeldub väga kiiresti vette ja haarab oma saagi noka vahele.

Üritasin jäälindu ka fotole püüda, aga seekord ei õnnestunud. Piirdusin lihtsalt vaatlusega ja otsustasin aja kokkuhoiu mõttes edasi järve äärde sammuda. Seal ma pikalt ei peatunud, vaid võtsin kursi metsa poole. Metsas oli mõnusalt lumine, hinnanguliselt ulatus lumesügavus seal üle 10 cm. Puud olid ilusa koheva lumega kaetud. Minule meeldis väga see hommikune jalutuskäik. Vaadata oli kui palju ja värskes õhus pikalt viibimine tegi meeleolu tunduvalt paremaks. Pärastlõunal käisin ühe korra veel metsas pildistamas. Üritasin tabada ilusaid momente lumisest rabamaastikust. Sain fotod tehtud umbes ühe tunni jooksul. Jäin tulemusega rahule. Siin on mõned fotod ka teile vaatamiseks.

Põgusalt puudutan ka ilma. Nimelt 2. detsembri õhtul pilvisus hõrenes Simunas.  Taevas võis näha rohkelt tähti ja säravat Kuud.  Õhutemperatuur langes selge taeva all -1,5 kraadini. Ilm oli üsna kuiv.







1. detsembri öösel liikus tihedam pilvemass Eesti kohale ühes lume, lörtsi ja kohatise vihmaga. Paljudes kohtades langes õhutemperatuur 0 kraadist madalamale. Ilmamudelite lumepaksuse prognoos pidas üsna hästi paika. Hommikul ulatus lumepaksus mõningates maakondades üle 10 cm. Lääne-Eestis ja Edela-Eestis sadas lund tunduvalt vähem kui Ida-Eestis. Tartus oli hommikul 8-9 cm lund. Pärastlõunal püsis õhutemperatuur plusspoolel ja lumi hakkas hästi kokku. Kella 14 ringis sõitsime autoga Tartust Lääne-Virumaale Simunasse. Kui jõudsime Tartumaalt välja, siis muutus loodus iga 5-10 kilomeetri üha lumisemaks. Sõidu ajal sadas ka nõrka lund. Kohati oli halb nähtavus. Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal olid suuremad maanteed enamasti lahti või kergelt sopased. Õhtul sadas veel Simunas nõrka lund ja õhutemperatuur oli 0 kraadist natukene kõrgemale tõusnud.






30. novembri öösel sadas mitmel pool Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis lund. Õhutemperatuur langes idapoolsetes maakondades 0 kraadist madalamale. Hommikul oli mõnes kohas isegi temperatuur -1 kraadi. Valgamaal mõõdeti lumepaksuseks 5 cm. Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal jäi lumikatte paksus hommikuse seisuga 3-4 cm vahele. Isegi Jõgevamaal oli osades kohtades kuni 3 cm lund. Meil siin Tartus oli ka umbes 3 cm lund sadanud selle ühe ööga. Päeval püsis pilves ilm, sadas nõrka lund. Allolev foto on jäädvustatud lõunasel ajal Tartu linnas Maarjamõista lähistel. Sõitueed olid sopased. Õhutemperatuur püsis 0 kraadi lähistel. Hilisõhtul algas juba nõrk lumesadu Tartu linnas.



pühapäev, 26. november 2017

Lumeolud Lääne-Virumaal Kariväraval 27.10.2017

27. oktoobri öösel sadas üsna pikalt Kariväraval lund. Hommikuks oli lumepaksus siin kandis 11 cm. Õhutemperatuur oli varastel hommikutundidel ligi -1,3 kraadi.  Päeval oli taevas enamasti madalate pilvedega kaetud, esines ka udu või uduvine. Ilm oli vaikne. Temperatuur püsis kergelt miinuspoolel.




Ilmaolud muutuvad kogu Eestis talviseks 25.10.2017

Alates käesoleva nädala keskpaigast muutuvad ilmaolud talviseks. Värskete ilmamudelite prognooside kohaselt moodustub 25. oktoobril Lõuna-Skandinaavia kohal uus osatsüklon, mis liigub üle Läänemere keskosa Eesti suunas. Madalrõhkkonnaga seotud pilvemass jõuab juba ööl vastu kolmapäeva saartele ning hommikuks Lääne-Eestisse. Päeval levivad kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved edasi idasse. Hiljemalt pärastlõunaks või õhtuks on kogu Eesti kõrgema kihi pilvedega kaetud. 

Lisaks on oodata kagutuule tugevnemist nii merel, rannikualadel kui ka sügaval sisemaal. Saartel ja rannikualadel võivad kõige tugevamad tuulepuhangud küündida kuni 25 m/s. Mandri-Eestis on oodata puhanguid kuni 15 m/s, üksikutes piirkondades ei ole välistatud natukene rohkemgi.

Kolmapäeva õhtuks jõuab suur sajutsoon kõigepealt saartele ning levib sealt aegamisi edasi Mandri-Eesti suunas. Pisut enne keskööd jõuab lumesadu alles Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Saartel sajab peamiselt vihma ja lörtsi, ei ole välistatud lumi. Alates Mandri-Eesti lääneosast läheb sadu peamiselt lumeks üle. Prognooside kohaselt võib sadu kohati mõõdukas või tugev olla. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal 2-10 cm. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tugev tuul ja tihe sadu halvenedavad nähtavust. Kui tuul on tugev ja sajab lund, siis on oht lumetuisuks ning pinnatuisuks. Sõiduteedel esineb ka libedust.

Kaart: (http://wxcharts.eu). Sinine, roheline ja oranžikas värvus tähistavad vihma. Mida punakam see on, seda tugevam on prognoositavalt vihmasadu. Violetne värvus tähistab mõõdukat lumesadu.


Lumetuisk ja pinnatuisk Maeru piirkonnas Keilast edela pool kell 22:51. Nagu näha, siis tuul oli tugev.



Kella 22 paiku olid teeolud Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis juba üsna lumised. Liikluses halvendasid nähtavust tihe sadu ühes tugeva tuulega, esines lumetuisku ja pinnatuisku. Sõiduteed olid kohati libedad.
Kella 21:00-22:00 vahel mõõdeti Ruhnu saarel kagutuule puhanguks 24,4 m/s. Jõgevamaa põhjaosas Tooma ilmajaamas ja Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ulatusid puhangud pisut üle 15 m/s. Isegi Peipsi järve ääres Tiirikojas mõõdeti üheks tuuleiiliks 17 m/s. Tuul puhus valdavalt kagust ja püsis tugevana.
Maha sadanud lume tõttu kaasnes ka õhutemperatuuri langus paljudes kohtades. 



Kella 21:30 seisuga  hakkas tihe lumesadu juba Ida-Eestisse jõudma ning tuul püsis jätkuvalt tugevana.  Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis sadas mõõdukat lund. 



Kella 21:20 paiku olid teeolud on juba väga lumised näiteks Üdruma kandis Läänemaal.



Kella 20 paiku esines Lääne-Eestis juba lumetuisku, teeolud muutusid järk-järgult lumisemaks. Kesk-Eestisse jõuab sadu enne keskööd ja Ida-Eestisse tõenäoliselt alles pärast keskööd. Ohutut liiklemist kõikidele autojuhtidele!



Läänemere regioonis ulatusid tugevamad tuulepuhangud kohati juba üle 25 m/s. NB! Kagutuule äkiline tugevnemine jätkub ka Eesti vetes. Allikas: https://www.smhi.se/en/weather/sweden-weather/observations



Kella 16:00 seisuga sadas vihma juba nii Saaremaal kui ka Hiiumaal. Kagutuule puhangud ulatusid samal ajal Roomassaare piirkonnas üle 20 m/s. Järgnevate tundide jooksul võivad tugevamad tuuleiilid kündida saartel, Liivi lahe regioonis ja looderannikul kuni 25 m/s. Sajutsoon liigub aegamisi idasse. Hilisõhtul hakkab mandril aga lörtsi ja lund sadama. Õhutemperatuur langeb sisemaal paiguti alla 0 kraadi, esineb libedust!


Õhuke lumikate Kariväraval 26.11.2017 hommikul

Ööl vastu 26. novembrit liikus üle Eesti põhjakirdesse aktiivne madalrõhkkond. Ilm oli pilves ja paiguti üsna tuuline. Mitmel pool sadas mõõdukat vihma ja lörtsi. Varastel hommikutundidel tuli vihma ja lörtsi sekka ka lund. Lumesadu täheldati Raplamaal, Harjumaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal. Suurem sadu liikus lõunaks Eesti kohalt Soomesse, kuid edelatuul ja läänetuul oli endiselt tugev. Käesolev foto on jäädvustatud varahommikul kella 7-8 vahel Rakvere külje all Kariväraval. Ennelõunaks oli lumi sulanud. Minu piirkonnas langes öösel õhutemperatuur 0 kraadi lähistele. Päeval oli temperatuur kindlalt plussis.


Allikas: Riigi Ilmateenistus (sajuhulgad Eestis hommikuse seisuga)

Allikas: Riigi Ilmateenistus (lumikatte paksus Eestis hommikuse seisuga)

laupäev, 26. august 2017

Äikesetorm Lääne-Virumaal Simuna alevikus 19.08.2017

Seda sissekannet alustan oma väljavaatega, mille olin koostanud täpselt päev enne suurt äikesetormi. 

Tähelepanu! Laupäeval (19.08.) suundub Suurbritannia põhjaosa lähistelt Norra läänerannikule aktiivne madalrõhkkond ja selle serva mööda liigub madalrõhulohk üle Läänemere. Juba hommikul tekib tõenäoliselt uus osatsüklon, mille teekond kulgeb piki Rootsi rannikut põhja poole. 
Varastel hommikutundidel jätkub igatahes kiire kuuma ja niiske õhu sissevool lõuna poolt. Ennelõunasel ajal on pilvi kõige rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Samal ajal võib aga Kesk-Eestis, Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis taevas selgemaid laike esineda. Sellisel juhul on lootust päikesepaistele. Troopilise õhumassi mõjusfääris tõuseb õhutemperatuur lõuna paiku kõikjal Eestis 20 kraadist kõrgemale. Pikema päikesepaiste korral võib pärastlõunal sügaval sisemaal sooja olla maksimaalselt kuni 30 kraadi, seda eelkõige Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 
Päeva teisel poolel jõuab Läänemere kohalt külm front Saaremaa ja Hiiumaa piirkonda, kust see liigub edasi sisemaale. Kuid mis nüüd juhtub? Juhtub see, et külm ja väga soe õhk saavad ühel hetkel kokku. Külm õhk liigub sooja õhu alla ja soe õhk sunnitakse kiiresti ülespoole tõusma. Ilmatingimused on üsna soodsad ja seega on oodata tugevat konvektsiooni, mille mõjul tekivad võimsad rünkpilved ning rünksajupilved. Uute pilved areng toimub pidevalt külma frondi ees. Kõrgemates õhukihtides peaks ka tuulenihe päeva teisel poolel suurenema. Pilvede vertikaalse arengu puhul on see üsna oluline tegur. Suure tõenäosusega moodustub kusagil Lõuna-Eestis või Kesk-Eestis lõunast põhja ulatuv rünksajupilvede vöönd. Pilvede liikumine kulgeb aga edelast kirdesse, kuid külm front lükkab neid muudkui ida poole. 
Arvestades prognoositavaid õhumassi omadusi ja sünoptilist olukorda, siis on suur oht, et nende äikestega võivad kaasneda tugevad sajuhood ja tugevad puhangulised tuuleiilid. Kohati võib vihma sekka ka rahet tulla. Õhtul on äikese tõenäosus kõige suurem Kesk-Eestis, Lõuna-Eestis, Kagu-Eestis ja Ida-Eestis. Ennustuste kohaselt on just sel ajal eelnevalt nimetatud piirkondades õhumassil kõige rohkem potentsiaalset energiat. Mida rohkem on õhumassil potentsiaalselt energiat, seda suurem on äikese tõenäosus. Lääne-Eestis ja Loode-Eestis on ilm õhtusel ajal lihtsalt pilves ja sajab ainult vihma. 
Ööl vastu pühapäeva (20.08.) tõrjutakse kuum ja niiske õhumass ühes äikesevihmadega Eesti kohalt idapiiri taha Venemaale. Pärast keskööd hakkab ilm tasapisi paranema alates Lääne-Eestit ja Edela-Eestist.

Hommik algas poolpilves ilmaga, kuid võrdlemisi soojalt Simunas. Taevas võis näha hulgaliselt kõrgrünkpilvi ja kiudpilvi. Pärastlõunal pilvisus hõrenes ja päike pääses aluspinda paremini soojendama.

Kõrgrünkpilved lõuna pool kell 9:36

Vähene pilvisus kella 13:07 ajal

Pärastlõunal oli õhk kuum ja lämbe. Temperatuur tõusis +27 kraadist pisut kõrgemale. Kella 14 paiku moodustus esimene ulatuslik külma frondi äikesesüsteem, mille aktiivsus suurenes meeletu kiirusega. Rünksajupilved muutusid iga järgneva tunni jooksul võimsamaks. Külma frondi mõjul liikusid pilved aegamisi Ida-Eesti poole. Lisaks oli näha satelliidipiltidelt, kuidas äikesevöönd hakkas pikenema. Isegi Loode-Lätis tekkisid konvektsiooni tõttu uued äikesekolded.

Õhutemperatuur kogu Eestis kella 13:35 seisuga

Satelliidipilt kella 14:40 seisuga

Kella 14:45 ajal jõudis Simunasse uus tihedam pilvemass. Enamasti oli tegemist kihtrünkpilvede ja kõrgrünkpilvedega. Nendega sademeid ei kaasnenud. Umbes 10 minutit hiljem oli kuulda esimesi müristamisi lääne pool. Külma frondi äikesesüsteem liikus aeglaselt läänest itta. Õues olles tundus mulle, et äike läheb hoopis mööda. Välgudetektorilt oli samuti näha, kuidas välgud jäid Simunast rohkem loode ja põhja poole. Lisaks uurisin satelliidiandmeid ja täheldasin, et nii Leedus kui ka Lätis olid külma frondi ees suhteliselt lühikese ajaga uued äikesed moodustunud. Kella 15 paiku oli situatsoon selline, et Lääne-Virumaa lõunaosa ja Jõgevamaa paiknesid sellises sektoris, kus veel äikest ei esinenud. Samal ajal oli rohkelt äikest juba näiteks Järvamaal, Harjumaal ja Lõuna-Eestis. Kuid ühel hetkel panin tähele, et Simunast edela pool olid hakanud arenema uued rünkpilved. Nendest rünkpilvedest arenesid välja võimsad rünksajupilved. Tuleb tõdeda, et pilvede areng kulges sel päeval märkimisväärselt kiiresti. Kella 16:00 ringis kostus edela poolt üsna tihti tugevaid müristamisi. Ise viibisin parajasti kodu läheduses ühe põllumaa ääres ja jälgisin, kuidas rünksajupilve alumises osas sähvisid pilv-maa välgud.

Tihedam pilvemass edelas kell 14:59

Võimsad rünkpilved Simunast edelas kell 15:52

Kella 16:35 paiku jõudis see äikesesüsteem lõpuks Simunasse. Äikesega kaasnes tugev allapuhe. Sadas paduvihma ja õues puhusid väga tugevad tuuled. Väike-Maarja ilmajaamas fikseeriti üheks puhanguliseks tuuleks 25 m/s. Rohkem mõõtmisi sealt ei tulnud, kuna tugev tuul ühes vihamaga lõi ilmselt vaatlusajaama rivist välja. Meil siin Simunas võisid täiesti vabalt puhangud üle 25 m/s ulatuda. Puud olid juurtega kohati maast välja rebitud. Paljudel hoonetel esines väiksemaid kahjustusi, eelkõige katustel. Mõnes aias olid ka kasvuhooned pärast äikeseraju kahjustada saanud. Meil murdis torm kuuseladva ära. See kukkus täpselt aeda. Lisaks põhjustas torm kahjustusi taimedele ja kasvuhoonele. Isegi üksikud raskemad katuseplaadid olid tuulte poolt lahti kistud meie kuuril. Kõige suurema tabamuse saigi Simuna alevik ja Avanduse piirkond. Simunas sadas kõigest poole tunniga 35 millimeetrit vihma.

Äikesesesüsteem Simunast edelas ja läänes kell 16:03

Hirmuäratava välimusega rünksajupilv kell 16:18

Tugev pagi fikseeriti Väike-Maarjas kell 16:35


Radarikaja kella 17:00 seisuga

Äikese ajal said kahjustada ka mõned elektriliinid, kuna meil läks õhtul elekter ära. Üllatavalt kaua aega kulus selleks, et elektrivool meil taastada. Osades majades suudeti see taastada juba mõni tund pärast äikest. Kõigepealt saime teate, et vool tuleb tagasi hilisõhtuks. Siis saime uue teate, milles lubati, et hiljemalt pärast keskööd saame voolu tagasi. Paraku seda ei juhtunud. Elekter tuli tagasi alles 20. augusti ennelõunal kella 11 paiku. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Oleme varemgi ilma elektrita olnud nii kaua. Isegi külmkapis olnud toiduga ei juhtunud öö jooksul mitte midagi. Seekord läks kõik õnneks.
Siinkohal räägiksin natuke ka sellest, mida põhjustas äikesetorm teistes Eesti piirkondades. Näiteks Pärnumaa kirdeosas Vändra piirkonnas esines ka äikest, sadas paduvihma ja rahet. Lääne-Virumaal Põdruse piirkonnas murdsid väga tugevad tuulepuhangud puid ja rebisid lahti ühe osa sotsiaalmaja katusest. Lisaks sadas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põhjaosas suure läbimõõduga rahet. Paduvihmast ja tugevatest tuultest ei jäänud puutumata ka Lõuna-Eesti. Isegi Valgamaal oli rohkelt murudunud puid pärast äikesetormi. Üksikuid teateid tormikahjustustest laekus ka teistest maakondadest. Hilisõhtul esines veel äikest Kagu-Eestis. Selleks ajaks oli troopiline kuumus ühes äikesevihmadega juba Peipsi järve taha tõrjutud. Alates Lääne-Eestist ja Edela-Eestist ilm juba paranes.

Lõpetuseks sooviksin jagada teiega fotosid sellest, milline vaatepilt avanes pärast äikeseraju Simunas.










Rohkem fotosid kahjustustest näeb siit: flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157685294287444