Kas lumi püsib tõesti 9 päeva?

Riigi Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain on omalt poolt öelnud, et lumi võib Eestis püsida veel vähemalt 9 päeva, kas see võib tõele vastata? Võib-olla tõesti, aga äkki mitte? Parem on hoida sellel lumel silm peal, teostades iga päev ilmavaatlusi ja alles siis teha omad järeldused.

9. päev on kenasti kätte jõudnud ja lumi pole endiselt ära kadunud. Mõnel pool lebab maas veel endiselt 10 cm lund, näiteks Lääne-Virumaal. Sünoptiku prognoos osutus seega tõeseks. Väga tore oli neid ilmavaatlusi teha. Juba 3. detsembriks on prognoositud parajaid soojakraade, neljapäevaks kuni+7 kraadi. Detsembrikuu kohta on see haruldaselt soe. Tänan kõiki, kes on aeg-ajalt minu blogil silma peal hoidnud!

30. november:
Järjekordne hommik krõbedate miinuskraadidega, pilves taevaga ja uduga. Hommikul näitas meie termomeeter Simunas 10 kraadi külma, mõnel pool oli õhutemperatuur isegi -14 kraadini langenud. Hommikul otsustasime loodus- ja ilmahuvilise Janekiga metsa jalutama minna. Nägime erinevaid linde, loomade jälgi ja isegi rebast, kes meid märgates ehmatas ja jooksu pistis. Metsas olevad puud olid härmas, neid hetki tekkis palju, mil sai jälle seda talve ilu imetleda. Kella 10:45 paiku hakkas ka õrnalt lund sadama. Pärastlõunal tihenes udu. Pildid on jäädvustatud siis ennelõunal.

29. november:
Hommik algas minu jaoks Simunas pilvise ja olulise sajuta ilmaga, termomeeter näitas endiselt miinuskraade. Osades kohtades võis märgata ka härmatist, enamasti puudel. Taevas olid põhiliselt kihtpilved, mis aeg-ajalt maapinnale üritasid laskuda. Allolevad pildid on jäädvustatud ennelõunal.

28. november:
Ilm oli pilves, kuid kuiv. Sademeid esines vähe, mõnel pool võis kõigest nõrgalt lund sadada. Õhutemperatuur püsis terve päeva jooksul miinuspoolel ja õhtul langes see hüppeliselt. Pärastlõunal alustasime sõitu Jõgevalt Simunasse, mida lähemale sihtpunktini jõudsime, seda rohkem lund võis enda ümber näha. Kohale jõudes otsustasin ka lumepaksust mõõta, selleks oli umbes 10,5 cm.
30. novembril väljastas Riigi Ilmateenistus uue kaardi lumikatte paksusest, Lääne-Virumaal kuni 10 cm.

 Ligikaudne lumepaksus

Allikas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/

Lumine Simuna 28. novembri pärastlõunal

27. november:
Hommikul püsis termomeetri näit enamus paikades miinuspoolel. Kella 9 paiku hakkas nii Jõgeval kui ka paljudes teistes kohtades taevast alla sadama lund, aeg-ajalt saju intensiivsus suurenes ja siis mingil hetkel jälle nõrgenes. Pärastlõunal kestis lumesadu endiselt, jäi mulje, nagu sadu ei kavatsenudki ära lõppeda. See lumi oli tingitud ilmselt mereefektist, mida saabus muudkui Soome lahelt. Ka õhtul sadas palju lund, enda joonlauaga õnnestus mõõta lumepaksuseks 9 cm, heal juhul oleks saanud kätte isegi 10 cm. Lumesadu jätkus veel pärast seda, kui olin jalutuskäigult koju tagasi jõudnud.

Lumesadu pärastlõunal kella 14:32 ajal 

 Lumikate maapinnal, pildistatud kell 16:51

                            Üritasin ka lumepaksust mõõta, foto on pildistatud kell 17:26

 Õhtune lumesadu Jõgeva linnas kella 17:30 ajal

 Pilt on jäädvustatud kell 17:33

 Lumised puud pargis, foto on klõpsitud kell 17:38

Veel üks lumine foto, pildistatud kella 17:39 ajal

26. november:
Midagi erilist sellele päeval ei juhtunud, õhutemperatuur püsib päeval natukene 0 kraadist kõrgemal, sõiduteedel tekkisid ka esimesed porilombid. Vähemalt oli lastel palju rõõmu, küll meisterdati nii lumepalle kui ka lumememmi. Erilist sadu ei esinenud. Õhtul langes õhutemperatuur jälle miinuspoolele.

Foto on pildistatud kella 15:27 ajal Jõgeval

25. november:
Järjekordne hommik ilma päikeseta, taevas oli kaetud tihedate pilvedega. Umbes kella 10 paiku hakkas ka väikseid lumeterasid taevast alla langema, peale seda läks sadu lumele üle. Esialgu oli saju intensiivsus nõrk, kuid aeg-ajalt see tugevnes. Üha rohkem sajualasid hakkas jõudma lääne poolt Jõgevani ja sadas muudkui lund, mitte küll väga tugevasti. Sõiduteed muutusid natukene valgemaks ja autode peale tekkisid õhukesed lumekihid. Õhutemperatuuri näit täna plusspoolele ei kippunud, varastel hommikutundidel oli siin külma koguni 3 kraadi. Õhtul hakkas uuesti lund sadama. Allolevad pildid on jäädvustatud kella 10 paiku ja viimane foto õhtul.

24. november:
Hommikul oli Jõgeval taevas tihedalt kihtrünkpilvedega kaetud. Pärastlõunal hakkas pilvi vähemaks jääma ja päike tuli pilvede tagant välja. Sademeid väga palju ei esinenud, sellegipoolest langesid vahel mõned väiksemad lumehelbed maapinnale. Õhutemperatuur püsis terve päeva jooksul miinuspoolel ja lumi veel sulama ei hakanud.

23. november:
Õhtu jõudis kiiruga kätte. Aeg on võtta kokku tänane päev. Hommik algas Simunas uduvinega ja kergete miinuskraadidega. Natukene tihedam udu püsis kaugel metsa ääres, minu vaatenurgast Avanduse suunas. Lõunal hakkasid räästad jälle tilkuma, õhutemperatuur oli päeval +0 kraadi. Taevas püsis täna pilvisena, peamiselt olid need kihtrünkpilved. Pärastlõunal hakkas udu Simunas aegalselt tihenema. Jõgeva linnas püsis samal ajal väga tihe udu. Lumepaksus oli enam vähem sama mõlemas paigas.

 Lumikate ja kihtrünkpilved Simunas lõunasel ajal

Tihe udu pärastlõunal Jõgeva linnas

22. november:
Hommikul oli paljudes kohtades udu ja termomeetri näidud olid üle Eesti erinevad, mõnel pool püsis see plusspoole, teistes paikades jälle miinuspoolel. Simunas algas hommik miinuskraadidega ja uduga. Kella 9 ajal näitas meie termomeeter 2 kraad külma, päeva jooksul tõusis temperatuur natukene 0 kraadi lähedale. Päris sulale see ilm täna ei läinud, et lumi oleks korraga ära kadunud. Eks õhk oli üleval pool tunduvalt soojem kui maapinna lähedal, näiteks räästad tilksuid kogu aeg. Pärastlõunal oli korraks näha, kuidas udu hakkas haihtuma, aga paraku nii ei juhtunud. Udu hakkas peale seda hoopis tihenema. Mällo järve ääres olles võis näha, kuidas järve peale oli hakanud tekkima jääkiht. Õhtul metast tagasi tulles oli nähtavus tõsiselt häiritud, meist mööda sõitnud auto kadus udusse umbes 500-800 m pärast. Metsade vahel asuvatel sõiduteedel esines veel jäidetki! Üldiselt oli täitsa huvitav uduses metsas jalutada ja pildistada.

Jahedamad ilmad ja kas on ka lund oodata?

21. november:
Õhtu jõudis kiiresti kätte ja lund sadas ikka mitmel pool, mitte küll nii tugevasti kui lõunal. Mõnusalt valge lumekiht oli enda alla matnud suurema osa murust, lumi lebas nii katustel, puuoksadel, autode peal, sõiduteedel jne. Sõidukitega liiklemine oli nüüd veelgi ohtlikum, sest teede peal püsis lumekiht, mille all veel omakorda jäide. Tuul püsis nõrgana, märkimisväärset lumetuisku ei esinenud. Jalutuskäigu ajal üritasin ka ühel suurel muruplatsil mõõdulindiga lumepaksust mõõta, heal juhul ulatus see kuni 5 cm. Lund hakkas Simunas sadama kella 12 paiku ja jätkus isegi õhtul. Allolevad pildid on jäädvustatud kella 19:05-19:20 vahel.

Lund on sadanud kõigest 2 tundi ja mururohelus hakkab üha rohkem valge lumekihi alla jääma. Fotod on pildistatud kella 13:57-14:00 vahel Simunas. Lund tuleb muudkui juurde!

Natukene ennelõunat jõudsin Lääne-Virumaale Simunasse ja pean tõdema, et teed olid tõesti väga libedad, kohati nagu klaas. Esialgu sadas siin kandis jäävihma, kuid kell 12:00 hakkas taevast alla  tulema puhast lund. Kella 12:15 ajal muutus lumesadu tugevamaks. Kell on nüüd 12:33 ja lumesaju intensiivsus hetkeks kasvas ja siis jälle nõrgenes, maapind on valgemaks muutnud. Kella 12:40 seisuga sajab siin endiselt lund, kuid mitte enam nii tugevasti. 10 minutit hiljem sadu jälle tugevnes. Proovin hoida teid praeguse ilmaga kursis!

 Lumesadu Simunas kella 12:22 ajal

Maapind muutus natukene valgemaks, foto on tehtud kell 12:25

Pärast keskööd jõudsidki sajuhood lõuna ja edela poolt Eestisse, tuues kaasa lume, vihma kui ka lörtsi. Juba hommikul kattis mõnel pool maapinda valge lumekiht, aga näiteks Ida-Eestis polnud sellel ajal veel lumest ühtegi märk. Ka sõiduteed muutusid kiiresti libedaks, mis on tingitud eelkõige jäävihmast. Meedias räägiti palju libedusest ja esimestest avariidest. 
    Varahommikul tuli siin Jõgeval taevast alla ainult paar lumehelvest, kuid umbes kella 9 paiku hakkas tugevalt jäävihma sadama. Autode peal lebas pärast sadu parajalt paks jääkiht ja maapinnal püsiva rohu peal samuti, seda kutsutakse jäiteks. Õhtuks on oodata tihedamat sadu ka idapoolsetesse maakondadesse. Allolevad fotod on jäädvustatud hommikul kella 9:00-10:20 vahel.

20. november:
Hommikul kattis maapinda taaskord hall, õhutemperatuur püsis üle Eesti miinustes. Kella 7 paiku hommikul oli Narvas külma 11,8 kraadi. Saartel püsis õhutemperatuur plusspoolel.

Lõunal hakkas taevasse ilmuma üha rohkem kiudpilvi ja kiudkihtpilvi, mis on märk ilma halvenemisest, isegi 22-kraadist halo võis näha. Hilisõhtuks hakkasid sajuhood Eestile üha lähemale jõudma. Saartel sadas õrnalt vihma.

Pärast keskööd (21.11.) jõuavad sajuhood Eestisse rohkem lõuna ja edela poolt ning esialgu on sadu tugevam läänepoolsetes maakondades. Prognoositavalt võib maha sadada seal 3-5 sentimeetri paksune lumekiht. Rannikualadel ja saartel võib sadada lörtsi ja vihma. Sõiduteedel suureneb kiiresti ka jäiteoht! Õhutemperatuur püsib ööpäevaringselt sisemaal miinuspoolel, saartel võib ka plusskraade esineda. Päeval muutub sajuala laialdasemaks, sisemaal sajab lund. 

21. novembril ehk laupäeval mõjutab meid juba uus madalrõhkkond, endiselt võib sadada lund, lörtsi ja vihma. Õhtul on lumesadu intensiivsem eelkõige Ida-Eestis!

 Hommikune korstnapilv Jõgeval (Fumulus), pildistatud kell 8:10

 Lõunal hakkas taevas pilvisemaks muutuma, pildistatud kell 14:09

Maapinnal lebav hall, foto on pildistatud kell 14:09

19. november:

Öö oli selge taeva all päris jahe, varastel hommikutundidel mõõdeti Narvas õhutemperatuuri näiduks -10,4 kraadi. Hommikul hakkas päike paistma ja ilm muutus natukene soojemaks, kuid püsis endiselt enamus kohtades miinuspoolel. Maapinda kattis valge hall, sademeid ei esinenud. Õhtul võis natukene näha, kuidas lõunast olid hakanud kihtrünkpilved vaikselt peale pressima, kuid ega sealt riigipiiri äärest nad eriti kaugemale ei jõudnudki. Samuti hakkas õhtul temperatuur kiiresti miinustesse langema, kella 21 seisuga oli juba Sämis 9,8 kraadi külma.

    Huvitav on vaadata, millist lumesadu prognoosib Läti Ilmateenistus 26. novembriks, lumepaksus heal juhul kuni 15 cm. Ka meie Riigi ilmateenistuse prognoosid pole sugugi halvemaks muutunud, lund on küll oodata mitmeks päevaks. Saju hulkade ja ulatuse osas on tänased andmed vastuolulised ja neid täpsustatakse 20. novembril.

Lumepaksus sentimeetrites, http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/nedelas-nogale-daudzviet-latvija-veidosies-bieza-sniega-sega-?id=865&cid=105

18. november:

Kui alles 15. novembril oli näiteks mõnel pool Eestis ligi 7 kraadi sooja, siis sellist soojust praeguste prognooside kohaselt järgnevateks nädalateks tõenäoliselt oodata ei ole, maksimum kuni +5 kraadi. Päevane termomeetrinäit kipub jääma enamasti ikka 0 kraadi lähedale või sellest pisut madalamale. Kuna kõrgrõhkkonna mõju on esialgu veel niivõrd tugev, siis ööd saavad olema õhutemperatuuri suhtes üpris krõbedad. Ööl vastu 19. novembrit võib Kirde-Eestis külma olla kuni 11 kraadi, 20. novembril pole välistatud seal kuni 12 külmakraadi. Saartel ei ole õhk ööseti nii jahe, aga ka seal võib termomeetrinäit kohati miinuspoolele langeda.

Soome ilmateenistuse poolt koostatud ilmakaart, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla

     Järgnevad 2 päeva tuleb veel ära kannatada kõrgrõhkkonna mõju all, kuid 21. novembril lisandub antitsükloni serva niiskust ning osades kohtades hakkab sadama vihma, lörtsi kui ka lund. Autojuhtidele panen siin kohas nüüd südamele, et oleksite liikluses neil päevil ettevaatlikud, sest sõiduteedel võib esineda jäidet. Säästame inimelusid ja oleme liikluses hoolsad!  Prognooside kohaselt kestab alates 21. novembrist  madalrõhkkonna mõju mitu päeva,  kuni võimust haarab kinni üks kõrgrõhkkond, aga selle mõju ei kesta eriti kaua ja hiljem peaks saabuma juba uus madalrõhkkond koos sajuhoogudega.

 Euroopa ilmakaart, kus on tsüklonid ja antitsüklonid  http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Soome ilmateenistuse prognoos 21. novembriks, http://yle.fi/saa/

Meenutades 20 aasta tagust Estonia laevahukku: milline oli sel ajal sünoptiline pool ja ilm?

Estonia laevahukk on rahuaja ilmselt suurimaid katastroofe, millest teab küll iga eestlane. Laev uppus 28. septembril 1994 kella 00.55 ja 02.03 vahel, kui sõitis Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest, kellest pääses vaid 137. Hukkunud 852 inimese surnukehast leiti ainult 95. Vrakk asub Utö saare lähedal 70-80 m sügavusel. Seda ei ole üles tõstetud, küll aga tõsteti vöörvisiir 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ja viidi Soome Hankosse, hiljem anti see üle Rootsi meremuuseumile (asus Rootsi Södertälje sadamas) ja lõpuks viidi Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

Videotõmmis 1994. aasta Aktuaalsest kaamerast, http://uudised.err.ee/v/eesti/83ca7aca-0809-4a4b-8df6-5efa97869f46

Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Seejärel ujutas vesi üle autoteki. Nagu katastroofide puhul ikka, tekitas Estonia hukk palju küsimusi ja erinevaid teooriad (sh vandenõuteooriaid), sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Muuhulgas on Estonia uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jpm.

Siinse artikli eesmärk pole siiski õhutada vandenõuteooriaid või püüda tõestada, et ametlik versioon on tingimata tõene ja puudusteta, vaid anda ülevaade sünoptilisest taustast ja ilmast: kui Estonia läks oma viimasele teekonnale, siis muutus ilm tormiseks. Mis siis atmosfääris toimus ehk millest selline torm? Kuidas üldse jõudis ilm sellise tormini? Kui tugev see oli ja millised oli ilmaelemendid (pilvisus, sademed, tuule kiirus, temperatuur, õhurõhk) 1994. a septembri lõpus?

Sellisena nägi välja parvlaev Estonia

Räägime pisut lähemalt tsüklonite seeriatest:

Viimane väljendub tsüklonaalse tegevuse aktiveerumises Atlandi ookeanil ehk Põhja-Euroopasse jõuavad järjestikku läänetsüklonid. Need tekivad tavaliselt seeriana. Tsüklonite seeriad, mis tekivad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja talvel, on väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes ja võimaldavad muuhulgas prognoosida ilma. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega. Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi -  Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. 

Mis on tsüklon?

Lühidalt vastates: tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. 

Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhurõhk langeb lohu telge mööda tsükloni keskme suunas. Lohu teljeks on front, mis lähtub tsükloni keskmest ja mille ees õhurõhk langeb, kui taga tõuseb. Madalrõhkkond toob kaasa pilvise, sajuse ja tuulise ilma.

Loodetsüklon 14.10.2010, http://sat24.com/en/scan

27. septembril jõudis Norra merele üsna sügav (980 hPa) tsüklon. Paistab, et see oli tsüklonite seeria järjekordne tsüklon. Selle lõunaservas tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal osatsüklon, mis liikus süvenedes 28. septembriks Läänemerele. Avamerest kuni Loode-Eestini oli selle lõunaservas eriti suur õhurõhugradient (ilmakaardil paiknevad isobaarid üksteisele väga lähedal) ja sellest tingitud tugev torm. Hommikul ja lõunal püsis ilm vaiksena, kuid taevas oli tavalisest rohkem pilvi. Tagantjärele on siiski üsna hästi teada, kuidas ilm parvlaeva Estonia hukuööl sõites pidevalt muutus: Tallinnast väljudes oli tuul 27. septembri õhtul 10-13 m/s ja laine kõrgus kuni 2 meetrit. Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm muutus tuuliseks ja sajuseks (päeval oli veel päikeseline ja üsna rahulik olnud), kuid seda ei peetud eriliseks probleemiks. 

Siiski kella 20 ajal hakkasid esimesed tuulepuhangud juba 10 m/s piiri ületama. Tund-tunnilt registreeriti üha tugevamaid tuulepuhanguid. Kella 21:00 ajal ulatusid puhangud paiguti 16 m/s ja umbes kell 22 juba kuni 18 m/s. Ilm oli jaheda võitu, ilmselt võis sooja olla 7-10 kraadi, lained olid merel kõrged ja tuul muutus veelgi tugevamaks. Kella 23.00-1.00 vahel püsis tuule kiirus 20-24 m/s vahel, kindlasti esines võimsamaidki tuulepuhanguid. Mõned suuremad lained pürgisid ikka eriti kõrgele, lausa 7 meetrini pisut pärast südaööd.

Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm on tormine, aga see ilmselt ei olnud tegur, mis oleks neid väga häirinud (võib olla mõned muretsesid, aga laev oli ju suur ja kindel – ilmselt see rahustas). Lisaks sellele olid paljud harjunud sellise ilmaga merel sõitma.

Sellelt ilmakaardilt on näha, kus paiknesid madalrõhkkonnad ja kõrgrõhkkonnad 

http://www.wetter3.de/Archiv/index.html

See kaart illustreerib temperatuurivälja

Tsüklonite seeria järjekordne tsüklon liikus 1. oktoobril üle Lõuna-Soome, tuues Eestisse tormi. Paar päeva rahulikku ja jahedat ilma – ja uus tsüklon saabus peaaegu samasugust trajektoori mööda: tekkis osatsüklonina Põhjamerel, liikus üle Lõuna-Skandinaavia Soome lõunaosa kohale. Seega algas oktoober lausa kahe tormiga. 5. oktoobril jõudis Eesti kohale üsna nõrk osatsüklon – tormi enam polnud. 6. oktoobril pääses mõjule Lääne-Euroopa antitsükloni hari, milles arenes antitüklon Venemaa kohale. Samal ajal liikus Norra merele sügav tsüklon, nii et antitsükloniga tekkis Läänemere regioonis tugev vastasseis – 7. oktoober oli edelatormi päralt. Kohale tõi see ka tunduvalt soojema õhumassi, nii et hilissügisene nullilähedane (kohati miinuskraadid) öine ja +5-kraadine päevane temperatuur asendus maheda +10...+12 kraadiga. 10. oktoobril jõudis Eestisse lõunatsüklon, mille eel jõudis kohale troopiline õhumass, kuid see taandus sama ruttu kui oli saabunud. Seega võttis tsirkulatsioon korraks üsna huvitava pöörde. Kuu keskpaigas algas uus tsüklonite seeria, mis tõi järjestikuseid lääne- ja loodetorme.  

Viited:

http://books.google.ee/books/about/L%C3%B5pparuanne_mis_k%C3%A4sitleb_reisiparvlaev.html?id=4AohAQAAIAAJ&redir_esc=y

http://epl.delfi.ee/news/eesti/uppunud-estonia-visiir-kolib-sojavaebaasist-meremuuseumisse.d?id=50993371

http://heiwaco.tripod.com/e7.htm

http://www.postimees.ee/2934437/suur-graafik-mis-juhtus-1994-aasta-27-28-septembri-oosel

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/estonia_hukk_20/estonia-20-mereakadeemia-simulaatoris-naeb-millised-olid-onnetuse-ajal-laanemere-hiigellained?id=69820999

Läänetsüklonid kui peamised ilmakujundajad

Suvi on selleks korraks läbi, sest toimub läänetsüklonite läbimurre, nii et sügise esimest nädalat kujundavad peamiselt tsüklonid. Need toovad pilvise, tuulise ja aeg-ajalt sajuse ilma. Kõige tuntavam muutus on ilmselt see, et päeval jääb temperatuur alla 15 kraadi, samas nädalalõpp võib tulla jälle mõnusalt soe ent tuuline ja sajune.

    Kas on oodata ka sügistorme? Kuigi 23. ja 24. septembril on tsükloni tagalas üpris tuuline, siis päris tormiks seda nimetada veel ei saa. (GFS mudeli kohaselt on tõelisi torme oodata pärast 25. septembrit, Euroopa mudel nii tormilist tsüklonaalset arengut veel ei näita). Igatahes, mudelitel ja ilmakaartidel tuleb silm peal hoida.

28. september:

Mälestame...
Ööl vastu 28. septembrit 20 aastat tagasi läks merepõhja parvlaev Estonia, mille pardal oli kokku 983 inimest, kellest 137 suudeti ainult päästa. Südaööl puhusid merel võimsad tuuled ja laine ulatusid ka päris kõrgele. Laev kadus selles piirkonnas viibivate laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50. 
Aga milline oli ilm 2014. aastal 28. septembril siin Eestis? Ilm oli paljudes kohtades tuuline ja suurema sajuta, mõnel pool esines natukene sademeid, aga mitte palju. Päeva jooksul võis taevas näha palju pilvi, nagu kihtrünkpilvi, kõrgrünkpilv, pisut rünkpilvi ja palju teisi toredaid pilvekesi. Riigi Ilmateenistuse poolt väljastatud hoiatus kestis terve päeva: Edela- ja läänetuul saartel ja rannikul puhanguti 15-17 m/s.

27. september:
Varahommikul sadas mitmel pool vihma ja tuul oli tugev. Õhtuks peaks olema tuul pisut vaibunud. 
     Hommikul hakkas taevas paljudes kohtades kiiresti selginema, aga mõnel pool püsis taevas ikka pilvisena, näiteks Lõuna-Eestis. Kohe täitsa mõnus tunne oli selge taeva all sügisvärve nautida, samal ajal, kui soe päike soojendas. Lõunal andis konvektsioon endast märku, tekkima olid hakanud rünkpilved. Muide hommikul nägin Simunas ühte võimast rünksajupilve, ka teised inimesed erinevatest elukohtadest teatasid rünksajupilvedest. Mida tunnid edasi, seda rohkem rünkpilvi ilmus taevasse, osad pilved olid ikka väga suured.

Kell 17.55:
Tuul on natukene enda võimsust kaotanud, aga tugevamaid tuuleiile esineb aeg-ajalt ikka sisemaal mitmel pool Eestis, ka siin Simunas. Merel on tuul tugevam, aga mitte nii vali, nagu see oli hommikul. Taevas on siin Simunas hetkel selge, ainult mõned kihtrünkpilved ja rünkpilved seilavad ringi.

Selle klõpsu tegin kell 08:59

Foto on pildistatud kella 09:02 ajal

Foto on pildistatud kella 09:03 ajal

Foto pildistasin kella 9:20 ajal

Foto on pildistatud kella 09:04 ajal

Foto on jäädvustatud kell 9:23

26. september:
Reedel asub Eestit mõjutama hetkel Norra merele jõudev väga äge tsüklon ja see laieneb jõuliselt üle Skandinaavia. Seetõttu on oodata ka meil järsku tuule tugevnemist. Mere kohal ja rannikualadel võivad tuulepuhangud prognoositavalt ulatuda kuni 23 m/s. Sisemaal on ka tuul tugev, puhanguti 12-15 m/s (täpseid numbreid pole kerge prognoosida, vahel osutavad puhangud prognoositavast isegi tugevamaks, vahel nõrgemaks). Seega õhtul pole ikka hea mõte paadiga merele minna! Ilm on valdavalt soe, õhutemperatuur jääb päeval +12...+16 kraadi vahele.

Kell 23.15:
Tuul on märgatavalt tugevam nii merel kui ka sisemaal. Osad tuulepuhangud ulatuvad merel vahel kuni 20 m/s. Siin Simunas ka ümber ringi muudkui kohiseb.



Kell 20.00-21.30:
Olen juba pingsalt jälginud Riigi Ilmateenistuse andmeid tuule kiiruste kohta. Kella 20 ajal mõõdeti kõige tugevam puhanguline tuul - 20,4 m/s - Vilsandil. See on hetkel üks tugevamaid tuulepuhanguid, mis täna mõõdetud. Ilmselt on oodata veelgi tugevamaid puhanguid! Kella 21 ajal on mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang samuti Vilsandil - 19,0 m/s, keskmine tuule kiirus 13,6 m/s, aga näiteks Mõntul mõõdeti keskmiseks tuule kiiruseks 13,9 m/s. Raporteerin ilmast Simunast, tuul on juba tunduvalt tugevam kella 21:25 seisuga.


Kell 17.35:

Hommik oli ilma poolest mitmel pool Eestis rahulik, ainult rannikualadel ja merel oli tuul märksa tugevam kui sisemaal. Meieni tuli ka teateid tihedast udust, see on märk sellest, et niiske ja soe õhumass on kohale jõudnud. Lõunal hakkas tuul paljudes kohtades tugevnema, tsükloni serv oli juba Eestini ulatanud. Hilisõhtuks on oodata veelgi tugevamat tuult, üritan teid ilmaga kursis hoida!

25. september:
Juba öö algas mõne inimese jaoks huvitavalt, nimelt andis äike endast märku. Hiiumaal anti öösel teada müristamisest ja pisut hiljem ilmus ühe inimese foto välgukumast tema Facebook´i seinale. Tihedad vihmahood ja äike ei andnud öösel täielikult alla ja juba hommikul olid uued rünksajupilved koos äikesega saarte lähedal. Täna määrab meie ilma Stockholmi kohal olev väike osatsüklon. Päeva jooksul lisandub juurde soojemat õhku ja seetõttu sajab mõnel pool vihma. Ilm püsib endiselt tuulisena mitmel pool Eestis. Saarte ümbruses on ka väike äikesevõimalus!

Jäädvustasin ühe mõnusa pildi Jõgeva linnas õhtul kella 18:36 ajal.

24. september:

Öösel oli veel mitmel pool taevas pilvine ja õhk üsna jahe. 23. septembri hilisõhtul võis näha, kuidas kastepunkt oli langenud näiteks Loode-Eestis ja Lääne-Eestis miinuskraadideni. Hommikul vaatas juba vastu sinine taevas ja termomeetri näit oli siin Jõgeval 0 kraadi lähedal, mitmelt poolt laekus teateid miinuskraadidest ja öökülmast. Kuna minu termomeeter asub maapinnast umbes 3,30 m kõrgusel ja rõdunurgas, siis täpset tulemust on alati raske saada. Inimeste isiklikud termomeetrid asetsevad erinevatel kõrgustel ja näiteks erinevates kohtades, sellest tulenevad ka erinevad mõõtmistulemused. Samal ajal, kui minu termomeeter näitas napilt 1 kraad sooja, siis Siimustis oli mõõdetud õhutemperatuuriks 3 kraadi külma. Kuid nagu öeldakse: "Oma silm on kuningas", Jõgeval olid küll autode tuleklaasid jääs ja maapinnal lebas  õrn härmatis. See, mis on 3 m kõrgusel ja see, mis on 3 m madalamal, see kõik on väga erinev! Edaspidi üritan seda artiklit siin täiendada.

Kell 00:00-1:30
Ööl vastu 25. septembrit teatati Hiiumaalt äikesest, kuuldi müristamist ja üks inimene nägi ka välke ning tabas isegi välgukuma pildile (pilt oli liiga üle valgustatud). Panen siia juurde ka Lightningmapsi foto.

Kell 23:15:
Juba mitu tundi on sadanud Eestis vihma, mitmel pool on sadu olnud tugev. Tuul kogub ka muudkui võimsust ja andmeid vaadates on näha, kuidas tugevamad tuulepuhangud ja keskmised tuulekiirused suurenevad. Kella 23 seisuga oli mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang - 20,1 m/s - Kihnu saarel. Kõige nõrgem tuulepuhang pärineb Valgast - 5,8 m/s.
Saartel püsib ka väike äikesevõimalus.

Kell 20:30:
Mõnel pool Eestis on sadu juba kohati tugev. Ilmateenistuse andmete kohaselt sadas kella 20 paiku Lääne-Nigulas vihma koos lumega. See on täiesti võimalik arktilise õhumassi puhul! Samas võis sadada ka lörtsi, praegu ei oska täpselt öelda, äkki oli sensori viga, mis andis sellised tulemused? Eks see selgub alles hiljem.

Kell 19:30
Õhtul väljastas Riigi Ilmateenistus uue ja tiba karmima hoiatuse: 24.09 õhtul ja 25.09 öösel lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-23 m/s.
Kella 19 seisuga oli mõõdetud kõige tugevam tuulepuhang Vilsandil - 21,5 m/s.

Vihmahood on jõudnud juba Kesk-Eestini!

Kell 16:30:
Lääne poolt tulev sajuala on juba Saaremaa ning Hiiumaa ületanud ja liigub kiiresti sisemaa suunas. Enne seda oli siin Jõgeval näha, kuidas kihtrünkpilved vallutasid praktiliselt kogu taeva. Lisan siia teksti juurde ka radaripildi.

Kell 15:30:
Lõunal väljastas Riigi Ilmateenistus hoiatuse, ööl vastu 25. septembrit on oodata tuule tugevnemist, merel võivad tuulepuhangud ulatuda kuni 22 m/s.
Rohkem infot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

 Minu termomeetri näit kella 8:12 ajal

Jääs auto tuuleklaas, foto on jäädvustatud kella 8:24 ajal

   Hommikul olid juba Läänemaal ja Liivi- ja Soome lahel mitmed rünksajupilved tegutsemas. Sürgavere radarilt võis näha esialgu nõrku sajualasid, kuid sisemaal need laienesid ja liikusid esialgu loodest kagu poole, hiljem hakkasid pilved ka ida poole vähekese kalduma.

  Päeva esimene pool tulebki täna päikesepaisteline ja kuiv, mõnel pool esineb sademeid. Õhtul pilvisus tiheneb ja saartele jõuab uus sajuala, mis levib hiljem üle Eesti itta.

Väga huvitav satelliidipilt, kuidas  24. septembri hommikul oli Venemaa ja Valgevene kohal tihe pilveserv. Sellel samal fotol on näha ka hommikusi rünksajupilvi, mis tegutsesid Läänemaal, Soome- ja Liivi lahel.

Sügis annab endast märku

  Juba nädal aega tagasi käivitusid ookeanidel esimesed väga võimsad tsüklonid, nüüdseks on  lääne poolt ka meieni jõudnud üks tormine tsüklon. Teine märk, mis tähistab sügise saabumist on kindlasti öökülm. Mitmeid päevi tagasi hakkasid ilmajaamad registreerima esimesi öökülmi, minuni saabus ka fotosid sellest, kuidas näiteks Lääne-Virumaal Simunas oli maapinnal härmatis.
  Alles olid meil ilmad soojad ja päikesepaistelised, kuid nüüd tuulised, jahedad ning tunduvalt sajusemad. 

 
  22. septembril jõudis Eestini tsüklon Gudrun, millega kaasnes kiire ilmamuutus. Päeval sadas mitmel pool vihma ja kohati oli sadu isegi tugev, sadu jätkus edasi ka õhtul. Hilisõhtul hakkas saartel tuul tugevnema, Ilmateenistus oli ennem seda juba hoiatuse väljastanud: Tsükloniga on kaasnenud tuule tõus, saartele on oodata puhanguid kuni 21 m/s, tormituuled! 22.09 õhtupoolikul tugevneb alates Loode-Eestist kirde- ja põhjatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s. 23.09. öösel tugevneb tuul üle Eesti.

   23. septembri hommikul sadas veel mitmel pool vihma ja tuul oli ka sisemaal märgatavalt tõusnud. Ilmateenistus väljastas uue hoiatuse, kogu Eesti märgiti 1. taseme hoiatuse alla: Põhja- ja loodetuul puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 18-21 m/s. 
Lõunal hakkasid kiiresti tekkima rünksajupilved, mis liikusid üle Eesti loodest kagu suunas tuues kaasa ka vihma, mõnel pool tuli vihma sekka ka märga lörtsi. Tuul oli õhtul veel tugev.

Kella 04:00 paiku mõõdeti Vilsandil kõige tugevamaks tuulepuhanguks 20,5 m/s, kella 06:00 ajal oli tugevaim tuulepuhang juba 21,2 m/s, samuti Vilsandi ilmajaamas mõõdetud. Jooksvaid andmeid saab vaadata siit:

http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tuul/

 Kihtrünkpilved Jõgeva kohal kella 9:31 ajal

Minu termomeetri näit kella 10:19 ajal

   Järgnevatel päevadel püsib taevas endiselt pilves, ilmad tulevad sajused, pisut jahedad ning tuulised. 

Kuigi õhumass on külm, siis lund veel Eestisse oodata pole, aga lumekruubid või lörts pole välistatud. 

Midagi huvitavat ka meie põhjanaabrite juurest: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. 

Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm: http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/16339052