Meenutades 20 aasta tagust Estonia laevahukku: milline oli sel ajal sünoptiline pool ja ilm?

Estonia laevahukk on rahuaja ilmselt suurimaid katastroofe, millest teab küll iga eestlane. Laev uppus 28. septembril 1994 kella 00.55 ja 02.03 vahel, kui sõitis Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest, kellest pääses vaid 137. Hukkunud 852 inimese surnukehast leiti ainult 95. Vrakk asub Utö saare lähedal 70-80 m sügavusel. Seda ei ole üles tõstetud, küll aga tõsteti vöörvisiir 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ja viidi Soome Hankosse, hiljem anti see üle Rootsi meremuuseumile (asus Rootsi Södertälje sadamas) ja lõpuks viidi Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

Videotõmmis 1994. aasta Aktuaalsest kaamerast, http://uudised.err.ee/v/eesti/83ca7aca-0809-4a4b-8df6-5efa97869f46

Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Seejärel ujutas vesi üle autoteki. Nagu katastroofide puhul ikka, tekitas Estonia hukk palju küsimusi ja erinevaid teooriad (sh vandenõuteooriaid), sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Muuhulgas on Estonia uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jpm.

Siinse artikli eesmärk pole siiski õhutada vandenõuteooriaid või püüda tõestada, et ametlik versioon on tingimata tõene ja puudusteta, vaid anda ülevaade sünoptilisest taustast ja ilmast: kui Estonia läks oma viimasele teekonnale, siis muutus ilm tormiseks. Mis siis atmosfääris toimus ehk millest selline torm? Kuidas üldse jõudis ilm sellise tormini? Kui tugev see oli ja millised oli ilmaelemendid (pilvisus, sademed, tuule kiirus, temperatuur, õhurõhk) 1994. a septembri lõpus?

Sellisena nägi välja parvlaev Estonia

Räägime pisut lähemalt tsüklonite seeriatest:

Viimane väljendub tsüklonaalse tegevuse aktiveerumises Atlandi ookeanil ehk Põhja-Euroopasse jõuavad järjestikku läänetsüklonid. Need tekivad tavaliselt seeriana. Tsüklonite seeriad, mis tekivad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja talvel, on väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes ja võimaldavad muuhulgas prognoosida ilma. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega. Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi -  Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. 

Mis on tsüklon?

Lühidalt vastates: tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. 

Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhurõhk langeb lohu telge mööda tsükloni keskme suunas. Lohu teljeks on front, mis lähtub tsükloni keskmest ja mille ees õhurõhk langeb, kui taga tõuseb. Madalrõhkkond toob kaasa pilvise, sajuse ja tuulise ilma.

Loodetsüklon 14.10.2010, http://sat24.com/en/scan

27. septembril jõudis Norra merele üsna sügav (980 hPa) tsüklon. Paistab, et see oli tsüklonite seeria järjekordne tsüklon. Selle lõunaservas tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal osatsüklon, mis liikus süvenedes 28. septembriks Läänemerele. Avamerest kuni Loode-Eestini oli selle lõunaservas eriti suur õhurõhugradient (ilmakaardil paiknevad isobaarid üksteisele väga lähedal) ja sellest tingitud tugev torm. Hommikul ja lõunal püsis ilm vaiksena, kuid taevas oli tavalisest rohkem pilvi. Tagantjärele on siiski üsna hästi teada, kuidas ilm parvlaeva Estonia hukuööl sõites pidevalt muutus: Tallinnast väljudes oli tuul 27. septembri õhtul 10-13 m/s ja laine kõrgus kuni 2 meetrit. Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm muutus tuuliseks ja sajuseks (päeval oli veel päikeseline ja üsna rahulik olnud), kuid seda ei peetud eriliseks probleemiks. 

Siiski kella 20 ajal hakkasid esimesed tuulepuhangud juba 10 m/s piiri ületama. Tund-tunnilt registreeriti üha tugevamaid tuulepuhanguid. Kella 21:00 ajal ulatusid puhangud paiguti 16 m/s ja umbes kell 22 juba kuni 18 m/s. Ilm oli jaheda võitu, ilmselt võis sooja olla 7-10 kraadi, lained olid merel kõrged ja tuul muutus veelgi tugevamaks. Kella 23.00-1.00 vahel püsis tuule kiirus 20-24 m/s vahel, kindlasti esines võimsamaidki tuulepuhanguid. Mõned suuremad lained pürgisid ikka eriti kõrgele, lausa 7 meetrini pisut pärast südaööd.

Inimesed, kes tol õhtul sadamas laevale minekuks valimstusid, said aru, et ilm on tormine, aga see ilmselt ei olnud tegur, mis oleks neid väga häirinud (võib olla mõned muretsesid, aga laev oli ju suur ja kindel – ilmselt see rahustas). Lisaks sellele olid paljud harjunud sellise ilmaga merel sõitma.

Sellelt ilmakaardilt on näha, kus paiknesid madalrõhkkonnad ja kõrgrõhkkonnad 

http://www.wetter3.de/Archiv/index.html

See kaart illustreerib temperatuurivälja

Tsüklonite seeria järjekordne tsüklon liikus 1. oktoobril üle Lõuna-Soome, tuues Eestisse tormi. Paar päeva rahulikku ja jahedat ilma – ja uus tsüklon saabus peaaegu samasugust trajektoori mööda: tekkis osatsüklonina Põhjamerel, liikus üle Lõuna-Skandinaavia Soome lõunaosa kohale. Seega algas oktoober lausa kahe tormiga. 5. oktoobril jõudis Eesti kohale üsna nõrk osatsüklon – tormi enam polnud. 6. oktoobril pääses mõjule Lääne-Euroopa antitsükloni hari, milles arenes antitüklon Venemaa kohale. Samal ajal liikus Norra merele sügav tsüklon, nii et antitsükloniga tekkis Läänemere regioonis tugev vastasseis – 7. oktoober oli edelatormi päralt. Kohale tõi see ka tunduvalt soojema õhumassi, nii et hilissügisene nullilähedane (kohati miinuskraadid) öine ja +5-kraadine päevane temperatuur asendus maheda +10...+12 kraadiga. 10. oktoobril jõudis Eestisse lõunatsüklon, mille eel jõudis kohale troopiline õhumass, kuid see taandus sama ruttu kui oli saabunud. Seega võttis tsirkulatsioon korraks üsna huvitava pöörde. Kuu keskpaigas algas uus tsüklonite seeria, mis tõi järjestikuseid lääne- ja loodetorme.  

Viited:

http://books.google.ee/books/about/L%C3%B5pparuanne_mis_k%C3%A4sitleb_reisiparvlaev.html?id=4AohAQAAIAAJ&redir_esc=y

http://epl.delfi.ee/news/eesti/uppunud-estonia-visiir-kolib-sojavaebaasist-meremuuseumisse.d?id=50993371

http://heiwaco.tripod.com/e7.htm

http://www.postimees.ee/2934437/suur-graafik-mis-juhtus-1994-aasta-27-28-septembri-oosel

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/estonia_hukk_20/estonia-20-mereakadeemia-simulaatoris-naeb-millised-olid-onnetuse-ajal-laanemere-hiigellained?id=69820999

See artikkel valmis koostöös minu hea sõbra Jüri Kamenikuga, aitäh sulle!