Veebruarikuu õhutemperatuurid Jõgeval

Amatöörilmavaatlusi teen juba mitmendat aastat järjest erinevates kohtades, erakordsemad ilmastikunähtused olen käsitsi pastakaga paberile üles märkinud, neid isegi jäädvustanud ja pildistanud.
     Kuid mida ma pole varem veel teinud on tabelite koostamine vaatlusandmete põhjal. Veebruarikuu alguses tekkis mõte, et tuleks hakata ilma pisut põhjalikumalt vaatlema, see tähendab pidevat vaatlusandmete kogumist ja analüüsimist. Kuna endal isiklikku kodu ilmajaama paraku pole, siis tuleb leppida tavalise elavhõbetermomeetriga, mis mõõdab väljas õhutemperatuuri. Termomeeter asetseb minul maapinnast umbes 3 meetri ja 30 sentimeetri kõrgusel rõdunurgas. Seda on teada, et kui talvel valitsevad õues krõbedad miinuskraadid, siis tavalise elumaja või kortermaja läheduses on mõnevõrra soojem kui lagedal põllul. Sellepärast ei pruugigi termomeeter külmemate ilmade ajal võimalikult korrektset tulemust näidata, vaid eksib mõne kraadiga.
    Tulles nüüd pisut tagasi, siis enda praeguseks eesmärgiks olengi seadnud õhutemperatuuri näitude üles märkimise. Kui kõike seda teaduslikult käsitleda, siis ega päris täpseid tulemusi polegi võimalik selle meetoodiga saada. Õhutempetatuuri all  mõistetakse ilmateadetes ja ilmaülevaadetes temperatuuri, mis on mõõdetud  tasasel loodusliku rohukattega väljakul paiknevas spetsiaalses kõikides  suundades õhku vabalt läbi laskvas onnis. Onn peab asetsema maapinnast nii  kõrgel, et onnis oleva termomeetri kõrgus maapinnast oleks täpselt 2 meetrit. Onn peab  olema valget värvi, et soojenemine Päikese kiirtest oleks minimaalne. Vaatlusväljak peab olema tuultele avatud kõikidest suundadest.  Kui temperatuur  on mõõdetud kuidagi teisiti tuleb see alati juurde märkida. Paraku kõiki neid eelnevalt mainitud asju pole minul võimalik järgida ega ka teostada siin Jõgeva linnas. Seega peab minema mööda lihtsamat teed.
   Veebruari lõpp hakkaski kätte jõudma ja aeg oli viimased andmete üles märkida ja hakata siis tegema rohkem tööd arvutiga. Kõik andmed sai korralikult üle kontrollitud ega vigu polnud sisse jäänud ja alles pärast seda ka arvutisse ümber trükitud. Kui andmed olid kõik korralikult arvutisse lisatud, siis esmalt hakkasin neid võrdlema, ja et võrdlemine veelgi huvitavamaks teha, koostasin ka joondiagrammid. Silma hakkasid pärast pikemat võrdlemist ka mõned õhutemperatuuride sarnasused, kuid tuleb tunnistada, et ülekaal jäi siiski erinevuste poolele, kuna neid oli rohkem.
   See teebki minu meelest ilmavaatlemise põnevaks, ilm ei ole iga pool ühesugune ja vaatlusandmed ei pruugi ka alati klappida sellega, mis on ilmajaamades mõõdetud. Andmeid on ka huvitav koguda ja neid aeg-ajalt omavahel võrrelda. Amatöörilmavaatluste tegemine on tegelikult väga oluline, sest siis saab registreerida mõnikord ka selliseid haruldasi ja ohtlikke ilmanähtusi, mis tavalistes ilmajaamades ei registreerita. Siia lisaksin veel enda koostatud joondiagrammid, ülemine diagramm põhineb Jõgeva meteoroloogiajaamas mõõdetud õhutemperatuuri näitude põhjal ja alumine minu enda kodus olevalt elavhõbedatermomeetrilt.
NB! Kõik õhutemperatuuri näidud on võetud hommikuti kell 8.00!