Leheloend

Neljapäev, 30. november 2017

Detsembrikuu algab lumiselt ja lörtsiselt mitmel pool Eestis (30.11.-3.12.2017)

Käesoleva nädala lõpus muutuvad ilmaolud Eestis  talviseks. Artkilise õhumassi sissetungiks on Põhja-Euroopa ja Kesk-Euroopa väravad juba avatud. Ilmad hakkavad muutuma vaikselt külmemaks.

Ööl vastu 30. novembrit mõjutab veel Eesti ilma Lõuna-Skandinaavia kohalt aeglaselt põhja liikuva madalrõhkkonna idaserv. Vastu varahommikut liiguvad pilved lõunast põhja ning paljudes kohtades sajab nii lörtsi kui ka lund. Lääne-Eestis võib sadu piirduda ainult vihmaga. Siin-seal Mandri-Eestis kattuvad sõiduteed kerge lumekihiga, mistõttu püsib oht libeduseks.

30. novembril moodustub Kesk-Euroopas Slovakkia ja Lõuna-Poola lähistel uus madalrõhkkond, mis toob nendesse riikidesse mõõduka ja kohati tugeva lumesaju. Ilmamudelite prognooside kohaselt võib Kesk-Poolas ja Kirde-Poolas lisanduda kõigest ühe ööpäevaga 5-20 cm lund. Kuna jugavool ulatub samal ajal Kagu-Euroopast üle Ida-Euroopa Põhja-Euroopani, siis suunatakse kiiresti süvenev madalrõhkkond üle Poola Baltimaade poole. Pärastlõunaks jõuab tihedam pilvemass ühes sajuga Leedusse ning hilisõhtuks juba Lätisse. Meie lõunanaabrite juures on oodata samuti mõõdukat või tugevat lumesadu, kohati võib saju sekka ka lörtsi ja vihma tulla. Kui palju lund on oodata Leedus ja Lätis? Ilmamudelite kohaselt on oodatav lumekogus ühe ööpäeva jooksul Leedus ja Lätis hinnanguliselt umbes 5-15 cm.

Ööl vastu 1. detsembrit jõuab suur sajutsoon Läti kohalt kõigepealt Edela-Eestisse, Lõuna-Eestisse ning Kagu-Eestisse. Madalrõhkkonna kese satub Eesti kohale ja seetõttu on tuul meil võrdlemisi nõrk ning kuna õhumass on piisavalt jahe, siis on oodata nii lund kui ka lörtsi. Mõningates kohtades ei saa välistada ka vihma.  Varastel hommikutundidel liigub sadu Lõuna-Eestist Põhja-Eesti suunas, mis tähendab seda, et sisuliselt kogu Eestis on suur tõenäosus sademete esinemiseks. Suure tõenäosusega on lumesadu paiguti mõõdukas või isegi tugev. See võib reedel inimestele teatud olukordades ohtu valmistada. Ilmamudelite ennustuste kohaselt on Mandri-Eestis oodata 5-10 cm lund, osades kohtades ei ole välistatud enamgi. Igaks juhuks tuletame meelde, et mõõdukas või tugevas lumesajus halveneb nähtavus ja sõiduteed kattuvad lumekihiga. Teedele värskelt maha sadanud lumi põhjustab libedust. Reede õhtul langeb õhutemperatuur osades kohtades 0 kraadist madalamale. Pärastlõunal või õhtul alates lõuna poolt suurem sadu lõppeb. Hilisõhtul võib esineda veel kohatisi lumehooge. Ööl vastu 2. detsembrit liigub sadu edasi Lõuna-Soomest ja Lääne-Venemaalt vaikselt kirdesse.

 Violetne värvus tähistab kaardil mõõdukat ja tugevat lumesadu. Roheline ja sinine värvus viitavad nõrgale või mõõdukale vihmasajule. Allikas: wxcharts


Prognoositav lumikatte paksus 1. detsembri hilisõhtuks. Allikas: wxcharts

3. detsembril hommikul oli õhutemperatuur plussis Simunas, lumi sulas vaikselt. Ilm oli pilves ja tormine. Puhangud ulatusid kohati üle 15 m/s. Pärastlõunal külastasime Virumaa põhjaosa. Teel sinna sadas nii vihma, lörtsi kui ka lund. Rakvere ümbruses oli lund ikka väga vähe. Samas Lääne-Virumaa lõunaosas ja Jõgevamaal oli lund veel oma jagu. Ilm võib ikka väga erinev olla siin väikses Eestis. Õhtuks jõudsin Tartusse. Siin oli ilm samuti tuuline ja pilves. Maapinnal lebas ka õhuke lumikate. Õhutemperatuur hakkas langema, jõudes hilisõhtuks juba 0 kraadi lähedale. Esines ka nõrk lumesadu. Samal ajal liikus Lääne-Eestist sajuvöönd aegamisi kagu poole.

2. detembri hommikul oli ilm suhteliselt vaikne Lääne-Virumaal Simunas. Õhutemperatuur püsis kergelt miinuspoolel. Otsustasin minna ühele pikemale jalutuskäigule. Esmalt jalutasin Simuna allika äärde. Seal jälgisin mõnda aega, kuidas kaks vesipappi jõe ääres toimetasid. Pärast vesipappide vaatlemist ja jäädvustamist liikusin mööda jõe äärt edasi Mällu veskijärve suunas. Enne sinna jõudmist õnnestus mul natukene jälgida, kuidas jäälin jõest kala püüdis. Jäälind on väga osav kalapüüdja. Ta on väga kannatlik lind. Ta võib seda õiget momenti üsna pikalt oodata oksal istudes. Kui ta märkab oma saaki vees, siis sukeldub väga kiiresti vette ja haarab oma saagi noka vahele.

Üritasin jäälindu ka fotole püüda, aga seekord ei õnnestunud. Piirdusin lihtsalt vaatlusega ja otsustasin aja kokkuhoiu mõttes edasi järve äärde sammuda. Seal ma pikalt ei peatunud, vaid võtsin kursi metsa poole. Metsas oli mõnusalt lumine, hinnanguliselt ulatus lumesügavus seal üle 10 cm. Puud olid ilusa koheva lumega kaetud. Minule meeldis väga see hommikune jalutuskäik. Vaadata oli kui palju ja värskes õhus pikalt viibimine tegi meeleolu tunduvalt paremaks. Pärastlõunal käisin ühe korra veel metsas pildistamas. Üritasin tabada ilusaid momente lumisest rabamaastikust. Sain fotod tehtud umbes ühe tunni jooksul. Jäin tulemusega rahule. Siin on mõned fotod ka teile vaatamiseks.

Põgusalt puudutan ka ilma. Nimelt 2. detsembri õhtul pilvisus hõrenes Simunas.  Taevas võis näha rohkelt tähti ja säravat Kuud.  Õhutemperatuur langes selge taeva all -1,5 kraadini. Ilm oli üsna kuiv.







1. detsembri öösel liikus tihedam pilvemass Eesti kohale ühes lume, lörtsi ja kohatise vihmaga. Paljudes kohtades langes õhutemperatuur 0 kraadist madalamale. Ilmamudelite lumepaksuse prognoos pidas üsna hästi paika. Hommikul ulatus lumepaksus mõningates maakondades üle 10 cm. Lääne-Eestis ja Edela-Eestis sadas lund tunduvalt vähem kui Ida-Eestis. Tartus oli hommikul 8-9 cm lund. Pärastlõunal püsis õhutemperatuur plusspoolel ja lumi hakkas hästi kokku. Kella 14 ringis sõitsime autoga Tartust Lääne-Virumaale Simunasse. Kui jõudsime Tartumaalt välja, siis muutus loodus iga 5-10 kilomeetri üha lumisemaks. Sõidu ajal sadas ka nõrka lund. Kohati oli halb nähtavus. Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal olid suuremad maanteed enamasti lahti või kergelt sopased. Õhtul sadas veel Simunas nõrka lund ja õhutemperatuur oli 0 kraadist natukene kõrgemale tõusnud.






30. novembri öösel sadas mitmel pool Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis lund. Õhutemperatuur langes idapoolsetes maakondades 0 kraadist madalamale. Hommikul oli mõnes kohas isegi temperatuur -1 kraadi. Valgamaal mõõdeti lumepaksuseks 5 cm. Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal jäi lumikatte paksus hommikuse seisuga 3-4 cm vahele. Isegi Jõgevamaal oli osades kohtades kuni 3 cm lund. Meil siin Tartus oli ka umbes 3 cm lund sadanud selle ühe ööga. Päeval püsis pilves ilm, sadas nõrka lund. Allolev foto on jäädvustatud lõunasel ajal Tartu linnas Maarjamõista lähistel. Sõitueed olid sopased. Õhutemperatuur püsis 0 kraadi lähistel. Hilisõhtul algas juba nõrk lumesadu Tartu linnas.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar