Leheloend

Neljapäev, 26. juuni 2014

2001. aasta juulitormid

2001. aasta juulikuu teine pool on ilmselt paljudele inimestele meelde jäänud Eestit räsinud tormide poolest. Läbi metsade liikunud võimsad "trombid" langetasid hektarite kaupa puid. Äikesega kaasnenud pagituuled tekitasid inimeste kodudele palju materiaalset kahju puhudes näiteks elumajade katuseid maha, piksenooltest süttisid elumajad põlema ja tänavatel võis kohata ka sõiduautosid, millele oli mõni puu peale kukkunud. Nimekiri kahjustustest on äärmiselt suur. Suurtest tormidest taastumiseks kulus inimestel palju aega.

Kutsun üles kõiki kodanikke jagama ka enda muljeid ja huvitavaid tähelepanekuid 16.-21. juulil aset leidnud tormidest. Teretulnud on kindlasti igasugune pildi- ja videomaterjal. See palun saata e-mailile aadressil: Kairoo98@gmail.com

Sündmuste arengu alguseks võib pidada tegelikult 14. juulit. Sellel päeval oli äikeseaktiivsust Euroopas üsna vähe, ainult Lõuna-Prantsusmaal olid suured äikesekolded (need püsisid ka 15. juuli öösel).
15. juulil tugevnes Ida-Euroopas kuum antitsüklon, aga Kesk-Euroopa kohalt levis aeglaselt Läänemere suunas uus madalrõhkkond. Viimane kandis Läänemere poole täiendavat kuuma ja niisket õhku. Nii hakkasid 15. juuli pärastlõunal aset leidma suured muutused: pärastlõunasel ajal tekkis intensiivne front, kus 15. juuli õhtuks ulatus äikesekogumite ahel Lõuna-Prantsusmaalt üle Kesk-Euroopa ja Läänemere Lõuna-Soomeni.
Selle saabumisest Eestis andis märku tuule suuna ja tugevuse muutumine. Eelnevatel päevadel puhus meil peamiselt edelatuul. Samal ajal, kui Läänemere kohale levis madalrõhuvöönd, püsis Venemaal väga kuuma troopilise õhumassiga kõrgrõhkkond. Seal tõusis päevane õhutemperatuur kohati üle +30 kraadi.
Madalrõhkkonna ja kõrgrõhkkonna koosmõjul asendus varem valitsenud nõrk ja muutlik tuul 15. juuli varastel hommikutundidel ida- ja kagutuulega, mis hakkas järk-järgult tugevnema. Seda põhjustas poolmeridionaalne tsirkulatsioon, st õhuvool lõunast ja kagust – see tingis Eestis kuuma õhu juurdevoolu ja seega õhutemperatuuri tõusu. Seda kinnitavad ka ilmakaardid, et soojema õhu sissevool sai alguse peamiselt kagu ja lõuna poolt.
Nii algas 15. juuli kõikjal Eestis päikesepaisteliselt ja palavalt. Satelliidipildid näitavad, et taevas oli peamiselt vähese või vahelduva pilvisusega ja kohati esines selginemisi. Lõunaks tõusis õhutemperatuur Kagu-Eesti ilmajaamades 23-27 kraadini, mujal sisemaal ja saartel oli sellel ajal õhusooja natukene vähem.
Õhtul ulatus õhutemperatuur idapoolsetes maakondades kohati ligi 30 soojakraadini. Näiteks ilmajaamade vaatlusandmete kohaselt jäi õhutemperatuur kella 20 paiku veel sisemaal 25–29 kraadi vahele. Taevas oli Eesti kohal kaetud peamiselt kõrgema kihi pilvedega, mis sademeid ei põhjustanud. Hilisõhtuks jõudis äikeselaine Saaremaale ja Hiiumaale.

Õhutemperatuur Euroopas (1-1,5 km kõrgusel) hilisõhtusel ajal


Kaart: Sven-Erik-Enno (Pagituulte tekkest äikesepilvedes, Tartu Ülikool) 
 Kasutamisluba: OLEMAS (Foto on minu pildistatud).

Väga ohtlikku ilma oli oodata 16.07.2001 Eestisse

*CAPE =  potentsiaalne energia, mis oleks õhumassil, kui ta tõuseks vertikaalselt kindlale kõrgusele (J/kg).
*LI = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel.
*Mida pruunim on järgneval kaardil värv, seda ebastabiilsem on õhumass ja seda suurem on võimalus äikeseks.


Satelliidifoto 16.7. päevast. Ida-Eesti kohal on näha ovaalne pilvemass, mis on pagijoon,
põhjustades purustusi ja võimalikke tornaadosid. Sellest kirde pool on tekkimas uusi
võimsaid äikesekoldeid, mis liituvad pagijoonega. Allikas: Dundee Ülikool arhiiv



Juulitormid välgudetektori kaardil:
Andmetele polnud väga kerge ligi pääseda tol ajal igal inimesel, aga tänu tutvustele oleme saanud nüüdseks infot, kuidas võisid näha välja äikesesüsteemid nendel päevadel.
14. juuli oli Euroopa kaardil üsna vaikne, ainult Lõuna-Prantsusmaal esines palju aktiivsust, seal tegutsesid suured äikesekolded. Kõik see jätkus veel ööl vastu 15. juulit ja selle hommikul, aga pärastlõunal hakkasid aset leidma suured muutused. Umbes pärastlõunal lahvatas väga kiiresti aktiivseks meeletu front, kus äikesesüsteemide ahel ulatus Lõuna-Prantsusmaalt diagonaalis üle Kesk-Euroopa ja Läänemere Lõuna-Soomeni 15. juuli õhtuks, ehk siis kaugelt edelast koguni kirdeni välja. Poolas ja Läänemerel olev äikesesüsteem liikuski öisel ajal otse kirdesse. Läti ja Leedu lääneosa ning suurem osa Eestist sai esimese ränga tormi juba öösel üle elada.

Möödunud ööl sai Poolat laastanud tormi ja paduvihma tagajärjel surma viis ja raskelt vigastada 16 inimest. Poola päästeteenistuse teatel oli kõige raskem olukord riigi kesk- ja kirdeosas, kus tuule kiirus ulatus 100 kilomeetrini tunnis. Lodzi linnas kukkus tormis murdunud puu trammivagunile, purustades selle. Õnneks keegi tõsiselt kannatada ei saanud. Lodzi lähedal sadas peaaegu kanamuna suuruseid raheterasid. Poola põhjaosas rebisid tormiiilid majadelt katuseid ning purustasid majapidamisi. Päästeteenistuse töötajad leidsid ühe maja rusudest naise surnukeha. Poola kirdeosa järvede piirkonnas said surmava välgutabamuse mees ja naine. Nende poeg toimetati shokiseisundis haiglasse. Samas jäi langeva puu alla 15-aastane nooruk ning hukkus. Suur osa Poola teedest on mahalangenud puude tõttu läbitamatud. Poola meteoroloogide sõnul on ka järgmisteks päevadeks oodata äikesetorme, paduvihma ja rahe. Uudis on avaldatud Postimehes 17. juulil aastal 2001.
Satelliidifoto 16.07.2001 kl 15:30 - Allikas: EUMETSAT
Siin on näha võimsaid äikesekoldeid Kesk-Euroopa ja ka Ida-Euroopa kohal.  Osad kolded liikusid rohkem edela ja lõuna poolt  Eestisse. Äikeseid tekkis labiilses õhumassis tundide jooksul muudkui juurde. Sellel päeval esines Tartu lähedal, Luunjas ka tromb. Sellest on räägitud natukene ka allpool.

Allikas: Ilmateenistus (Ringkaart 17.07.2001_15H) -  Äikesed arenesid Eesti kohal oleval 
meridionaalsel frontaaltsoonis tekkinud lainetel. Seal paiknevad suurimad äikesed, kus teravik on põhja või loode poole. Samuti on märgitud kaardil pilvisus, näiteks Saaremaa kohal oli see 6/8. Põhja-Eesti ja Ida-Virumaa kohalt leiab sümboli, mis näitab alasiga rünksajupilvi. Hoolikalt vaadates võib leida veel ka sellise sümboli, mis märgib ära tugeva konvektsiooni mõjul arenevad rünkpilved. Õhurõhu tendents on antud ka, nt -05 on -0,5 hPa/3h, -09 on -0,9 hPa/3h. 
Satelliidifoto 17.07.2001 kl 16:30 - Allikas: EUMETSAT
Sellelt on näha väga suuri ja ulatuslikke äikesesüsteeme, meid mõjutasid eelkõige Poola ja Leedu kohal tekkinud äikesekolded, need muutusid  päeva jooksul muudkui võimsamaks ja levisid edelast Eesti poole. Samal ajal tekkis uusi äikesekoldeid juurde.  Kaasnesid tugevad äikesevihmad ja oli erinevaid kahjustusi.


Allikas: Ilmateenistus (Ringkaart 17.07.2001_18H) -  Läänemerel oli tsüklon.  Eesti jääb selle sooja sektorisse, kus on labiilne õhumass. Ära on märgitud ka äikesesümbolid. Üks ohtlik ilmastikunähtus on loomulikult ka udu, mille leiab Saaremaa kohalt. Udu oli tõenäoliselt kuumast õhumassist tingitud.

Kaart: Sven-Erik-Enno (Pagituulte tekkest äikesepilvedes, Tartu Ülikool) 
 Kasutamisluba: OLEMAS (Foto on minu pildistatud).


Andmed: Jõgeva ilmajaam (Riigi Ilmateenistus)
Graafik: Kairo Kiitsak


Äikesepuhangud ööl vastu 16. juulit:
Poolas ja Läänemerel olev äikesevöönd liikus kirdesse otse Balti riikide suunas (Joonis 11). Ööl vastu 16. juulit tihenes pilvisus kiiresti kogu Eestis. Esimesed nõrgad või mõõdukad äikesed jõudsid esmalt Saaremaale ja Hiiumaale.
Ristna ilmajaama vaatlusandmed kinnitavad, et äikesed põhjustasid keskööl seal piirkonnas tugevat paduvihma. Sajuhulgaks oli märgitud üle 40 mm. Pärast paduvihmu põhjustanud äikeseid oli õhutemperatuur langenud saartel 20 kraadist natukene madalamale, umbes 16...18 kraadini. Mandril pärast keskööd esialgu midagi märkimisväärset ei toimunud, ilm püsis palavana ja sademeteta: õhutemperatuur jäi valdavalt veel 20...25 kraadi vahele.
Äikesed levisid edasi lääneranniku suunas, jõudes sinna ligi tund aega pärast keskööd. Kella 2 seisuga paiknes itta suunduv front umbes Tallinna-Pärnu joonel ehk meridionaalselt. Need äikesed ei põhjustanud Lääne-Eestis õnneks erilisi kahjustusi ega väga tugevaid pagisid. Ainult Virtsus ja Pärnus oli tuulepuhangute tugevuseks mõõdetud ligi 15 m/s. Mujal olid tuuleiilid nõrgemad.
Paar tundi pärast keskööd muutus olukord pingelisemaks: lõunavooluga saabusid Lätist Lõuna-Eestisse uued ja tunduvalt võimsamad rünksajupilved koos äikesega. Välkude hulk oli nendes pilvedes igatahes kordades suurem kui saartelt itta levinud vööndis. 
Lõunakaartest kohale jõudnud äikesed nihkusid edasi peamiselt põhja- või kirdesuunas ning põhjustasid Viljandi- ja Valgamaal tugevaid tuuleiile, paduvihmu; ilmajaamades registreeriti isegi rahet. Tartu piirkonda jõudis see äikesevöönd umbes kella 2–3 vahel. Teada on ka üks tornaado juhtum, mis leidis aset nende äikeste ajal Tartu lähedal Luunjas. Seda kinnitavad ka ühe valvekaamera lindistused. Tornaado jõudis sinna edela poolt ja tekitas mõningaid kahjustusi, rebides näiteks ühel suurel hoonel plekk-katuse osaliselt lahti.  


Tornaadokahjustused Tartumaal Luunja piirkonnas (foto: Ain Kallis)

Kella 3–4 paiku olid äikesed suundunud juba Järva-, Jõgeva- ja Virumaa aladele. Varahommikuks olid need äikesed juba nõrgemaks muutunud, 16. juuli hommikul kella 5–6 vahel registreeriti Kirde-Eestis kõigest nõrk sadu koos äikesega [2].
Öine äikesepuhang koosnes 15. –16. juuli öösel kahest osast: esimene äikesevöönd levis aeglaselt läänest itta ja teine jõudis pisut hiljem ühes lõunavooluga Eesti lõunapoolsetesse maakondadesse ning liikus sealt edasi põhja- või rohkem kirdesuunas. Need äikesed ei kestnud lühikest aega, vaid hoopis kaua, kuna sellel ööl olid tingimused ebatavaliselt soodsad.
16. juuli hommikuks rauges esimene suurem äikeselaine. Nõrka äikest täheldati veel Saaremaa lõunaosas Sõrves. Kõige rohkem sademeid esines öö jooksul Hiiumaa lääneosas, Saaremaa lõunaosas ja Tartumaal.  
Algas uus päev väga kuuma troopilise õhumassi mõjusfääris. Ennelõunal kella 9 paiku valitses mandril peamiselt  pilves või pilves selgimistega ilm, sademeid ei esinenud ning õhutemperatuur tõusis Ida- ja Kagu-Eestis valdavalt  23...30 kraadini. Näiteks Tartu-Tõravere ilmajaamas oli sellel kellaajal õhusooja lausa 29,3 kraadi ja Jõgeval 27,1 kraadi. Satelliidipiltide kohaselt pilvisus hõrenes Ida-Eestis ja tõenäoliselt tuli isegi päike pilvede tagant välja. Õhumass oli läänepoolsetes maakondades pisut jahedam ning seetõttu  piirdusid sealsed õhutemperatuurid põhiliselt 18...22 kraadiga.

Katkend raamatust "Eesti ilma riskid 2008":
Eesti kohale oli tsükloni tagalsse tunginud jahe ebapüsiv õhumss. Päeva jooksul arenesid külmal frondil Läänemere kohal paar lainet, mis liikusid Eesti kohale.
Tromb tekkiski ilmselt sel momendil, mil ühe laine tagalas algas veelgi jahedama õhu sissetung. Enne trombi oli õhutemperatuuri maksimaalne väärtus Viljandis vaid +15,6 kraadi.
Arvutused, mis olid tehtud hommikustel kõrgemaid õhukihte läbinud raadiosondi andmeil, ja ka hilisemad radaripildid andsid hilisema tipu kõrguseks vaid 5-6 km, kuigi tavaliselt võiks trombi oodata
10-12 km kõrgusele ulatuvast pilvest.
Huvitav on veel see, et umbes samal ajal tekkis tromb ka Soomes Põhjalahe ääres asuvas Tornios. Seal oli ilm mõni kraad külmem ning nähtusega ei kaasnenud äikest. Teave pärineb Soome
sünoptikutelt (tekst pärineb leheküljelt 36).

2001. aasta 16.-21. juuli trombid ja pagituuled:
16.-21. juulil ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23-26 kraadini, maksimaalselt 28-34 kraadini. Satelliidiandmete põhjal indentifitseeriti Eesti kohal olevat õhumassi troopiliseks. Mälestusväärse 16. juuli öösel oli Kesk-Rootsi kohal paikneva mitte eriti aktiivse tsükloni keskmes õhurõhk 1004 hPa. Külm front, mis eraldas parasvöötme ebapüsivat õhku läänes ning troopilist õhu idas, oli suunatud Soome läänealadelt alla üle Hiiuma ja Saaremaa Läti ja Leedu rannikule. Nii frontaalse kui ka õhumassisiseste äikese võimalusele viitasid öised kõrgemate õhukihtide kaardid. Ka öised kõrgemate õhukihtide raadiosondivaatlused Tallinnas viitasid 12 km kõrgusele ulatuva rünksajupilve arengu võimalusele. Öötundidel oli äikest kogu Lääne-Eestis. Kohaliku aja järgi kell 11 hommikul oli sooja ja külma õhumassi piir nihkunud tublisti itta, Ida-Eesti kohale. Õhutemperatuuri erinevused läänest itta olid Eesti piires 10 kraadi ümber. Kuumas ja niiseks õhumassis arenesid 16. juulil pärastlõunal nii õhumassisisesed kui ka frontaalsed võimsad rünksajupilved. Tugevate tuuleiilide (pagide) mõjul murdis äikesetorm paiguti metsa, kohati sadas ka rahet. Tekkinud trombid viisid peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaal minema hoonete katuseid ning murdsid hulgaliselt metsa. Materiaalne kahju oli ligikaudu 160 miljonit krooni. Meteoroloogiajaamdes märgiti 16. juulil pagisid Jõgeval (tuule maksimaalne kiirus 30 m/s) ja Jõhvis (25 m/s). Tartu sadas rahet ja vihma, 12 tunni sademete hulk oli 47 mm (tekst pärineb lehekülgedelt 36-37).
Peale katkendi lugemist (katkend asub selle artikli kõige ülemises osas, mis on kaldkirjas) küsiski härra Ain minu käest, et kas tormikahjustustest tegi keegi pilte ka. Vastasin temale, et minu vanaonu Kalle tegi küll mõned fotod 17ndal juulil Käru metsas. Paigutan siia neli fotot tormikahjustustest, mille jäädvustas mu vanaonu.

16.-18. juuli:
Kalle Rand meenutab: "Kolm päeva olid kõvad äikesevihmad ja tugevad tormid. Esimesel päeval läks  suur keeristorm Käru metsast läbi. Künka kinnistu palgimetsa 2 ha murdis kõik maha. Ühtegi puud ei jätnud püsti. Teistes metstükkide niipalju kahju ei teinud. Teraviljad ja rapsi lõi enamus maha. Elurütm oli täiesti sassis, sest kõige tugevamad äikesehood hakkasid pihta õhtuti pärast üheksat ja kestsid 4-5 tundi. Päeval oli hirmus kuumus (üle 30 kraadi) ja kole niiske. See oli ikka hirmus vaatepilt, sest taevas oli kogu aeg äikesest valge, mürin oli kogu aeg ja ilm oli muidu pime. Niisugust pilti pole mina varem näinud".


Foto: Kalle Rand

 Foto: Kalle Rand

 Foto: Kalle Rand

Foto: Kalle Rand

Kaart: Sven-Erik-Enno (Pagituulte tekkest äikesepilvedes, Tartu Ülikool) 
 Kasutamisluba: OLEMAS (Foto on minu jäädvustatud)

Kahjustada saanud mets jääb hinnanguliselt sinna ringi sisse või selle lähedusse

2001. a juulikuiste äikesepuhangute põhjustajaks oli Läänemere kohal asetsenud väheliikuv tsüklon, mis sattus vastasseisu Venemaa kuuma antitsükloniga. Rõhkkondade koosmõjul valitses Ida-Euroopas lõunavool, mis kandis Eestisse niiske ja kuuma troopilise (väga labiilse) õhumassi.
Põhjalikuma uurimise käigus selgus, et ajavahemikus 15. –19.07.2001 esines Eestis kahte tüüpi äikeseid: nii frontaalseid kui ka õhumassisiseseid. Läänepoolsetes maakondades tegutsenud äikesed olid enamasti frontaalsed ja osutusid nõrgemaks ning enda liikumiskiiruse poolelt tunduvalt aeglasemaks. Satelliidiandmete kohaselt liikusid need äikesed edasi saartelt ja läänerannikult põhiliselt idasuunas. Idapoolsetes maakondades paiknenud äikesed olid selgesti erinevad. Seal möllasid võimsad õhumassisisesed äikesesüsteemid, mis põhjustasid rohkem välke, tugevamaid tuulepuhanguid (pagisid), suurema läbimõõduga rahet ja kohati isegi tornaadosid. Need äikesed liikusid läänepoolsetest kiiremini ja suundusid enamasti põhja või kirde poole.


Alljärgnevad pildid, videod on jäädvustatud teiste Eesti kodanike poolt. Samuti olen kogunud kokku erinevaid mälestusi:
Esmalt on võimalik vaadata ühte haruldast video tormist, mille jäädvustas üks Koselt pärit Eesti kodanik 17. juulil aastal 2001, soovitan kindlasti vaadata ka siit: http://toru.ee/view/027e163c32c7


Risto Iljas kirjutab: "Heledam foto on tehtud 16. juulil lõuna paiku Eerikal, Tartu lähedal. Tumedama pildi tegin ilmselt sama päeva õhtul kl 19 paiku teise äikeselaine ajal Tartu lähedal Märjal, aga pole 100% kindel, võis ka päev hiljem olla."

 Foto: Risto Iljas (siin on näha, kuidas rünksajupilv on Ristoni jõudnud koos tugeva vihma  ja tuulega, ilmselt tugev pagituul)






Foto: Risto Iljas (siin on näha, kuidas suur rünksajupilv on nende kohal ja sajab vihma)

Pärast võimast tormi avanes selline vaatepilt ühel Tartu tänaval, 16.07.2001, foto pildistas 
Ove Maidla:


Viimased pildid pärinevad Postimehe arhiivist, viide: http://www.postimees.ee/1878453/akkmaru-uputas-tanavaid-ja-murdis-p



Einar Laretei, Tartumaa, Alatskivi - põhjalik ülevaade ilmadest 2001:
15. juulil algas uus kuumalaine ,oli vähese pilvisusega kuum ilm.
Päevamaksimum temperatuur ulatus +29 kraadini.Puhus mõõdukas
ida-kagu tuul.

16. juulil oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm.
Varahommikul, pärastlõunal ja õhtul sadas tugevat äikesevihma,
millega kaasnesid tugevad tuulepuhangud, mis murdsid Alatskivi
pargis puid. Päeval oli sooja 30 kraadi. Tuul puhus kagust.

17. juulil oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm.
Sooja oli päeval 31,5 kraadi. Õhtul kella 21.00 paiku sadas äikesevihma.
Tuul kagust ja lõunast.

18. juulil oli vähese pilvisusega ,õhtupoolikul oli pilves selgimistega ilm.
Sooja oli 32 kraadi. Hilisõhtul sadas kahel korral äikesevihma. Tuul oli
muutliku suunaga.

19. juulil oli muutliku pilvisusega ilm. Hommikul sadas hoovihma
Õhtupoolikul kella 5 paiku sadas tugevat äikesevihma. Sooja oli päeval
27 kraadi. Tuul puhus algul idast, hiljem lõunast.

20. juulil oli rahulik ja soe päev. Oli vähese pilvisusega ilm.
Soojakraadid ulatusid 26 kraadini. Tuul puhus lõunast

21. juulil oli kuum vähese pilvisusega ilm.Tuul puhus idast.
Soojakraadid ulatusid päeval taas 30 kraadini. Hilisõhtul äge
äike ja tugev pagituul Alatskivi südamikus kooli alajaama juures,
murdis pagituul kaks kaske ja lõhkus elektriliini.

22.juulil oli vahelduva pilvisusega ilm. Öösel kella 1 paiku sadas
tugevat äikesevihma. Päev oli rahulik ja soe, kuni 26 kraadi. Tuul algul idast, hiljem läänest.

Ellu Elkeni vaatlusandmed 2001. aasta tormi kohta Ida-Virumaalt, Remnikust:
2001. aastal oli soe talv ja jahe kevad. Mai keskmine keskpäevane temperatuur oli 13,9 kraadi. Soojaks läks 29. juunist (keskpäeval 27 kraadi), juulis oli kuum nii öösel kui päeval. 
16. juuli torm või raju tugevate tuulepuhangutega, äikese ja vihmaga tuli Peipsilt. Heitis koos juurtega pikali vana ~44 cm läbimõõduga kase Ruubeni talu õuelt elektritraatidesse. Elektrikatkestus terves külas mitmeks päevaks. Edasi räsis suurt pärna endise Remniku kaupluse juures, heitis selle pikali. Samas suunas edasi tormates mööda "tuulevaba koridori" [arvatavasti on mõeldud siiski tuulele vaba koridori : teed-sihid - A.Soone arvamus] haaras ~24 cm läbimõõduga männi Agusalu tee äärest Ojakalda tee 13 maja juures ja lükkas pikali, pannes tee kinni. 
Kuumad ilmad kestsid 29. juulini, temp. 30 kraadi ringis; kõige kuumem oli 18. juulil: 32,5 kraadi. Äikest koos vihma ja tugevate tuuleiilidega oli 16., 17., 18., 19., 22.juulil.

30. juulil temperatuur langes - keskpäeval oli 23 kraadi.

Anu Soon:
*Juba 15.07.01 oli kuum ilm. Lõuna ajal, 26 juuli õhtul oli 27 kraadi, kagutuulega, telefon ei tööta.
*16.07 hommikul +18, päeval +30 kraadi, vahelduv pilvitus päikesepaistega, tugev(ad?) hoovihm(ad?) ja äike. Ometi oleme sel päeval jõudnud neljakesi 207 kg maasikaid korjata. .
*17.07 hommikul +16, päeval +27, õhtul +28 kraadi, samuti pilvitus päikesega, äike, vihma vähem. Sel päeval pole me väljas töötanud.
*18.07 hommikul +16, päeval +29 kraadi, ilm sarnane eelmisega. Oleme korjanud jälle maasikaid. On märkus jõe kohta (tavaseisus allikalise läbipaistva veega Kunda jõe ülemjooks), vesi kõrge, kiire, tumepruun ja soe. Nende kolme päeva kohta pole kahjuks märget tuule kohta.
*19.07 hommikul +18, päeval +26 kraadi. Ilm nagu eelmistel päevadel, kagutuulega. On kirjas, et elekter ja telefon on jälle olemas. Aravuse Kalamajandis (siit 5 km idas) on välk löönud basseini ja tapnud hulga kalu, täpset kuupäeva pole märgitud. 
*20.07 hommikul +12, päeval +25 kraadi. Oli nii päikest kui pilvi, ei sadanud.
*21.07 hommikul +13, päeval +27 kraadi. Hommikupoolikul paistis ka päike, õhtul ja öösel äikesevihm.
*22.07 on temperatuurid +17...+23; läänetuul. Järgnesid veel 5 kuuma päeva, +25...+27 kraadi, kuid äikesevihma siis ei tulnud. 
Asukoht: Võhu küla Vinni vald Lääne-Virumaa. 

Kristiina Viilik meenutab:
Minu eredaim mälestus sellest ajast on hetk, kui vaatasin välja ning meie maja kõrval asuv varikatus hakkas lendu tõusma. Automaatselt midagi mõtlemata jooksin välja ning sain nurgast kinni, kuid lendasin koos sellega ikkagi mitu-mitu meetrit edasi. Õnneks takistas aed kaugemale lendamist. Juhtus see siis Pärnu lähedal Audrus.

Angela Otsalt:
Mu ema teadis rääkida sellest niipalju,et mööda teed oli tromb liikunud (hoidis aknaid kinni,  et aknad eest ära ei lendaks, vanad aknad olid too moment), sealt siis tromb põrutas mööda põldu metsavahele  ja sealt ühe talunikuni, kus ta poeg tegi tööd ja katus lendas napilt üle traktorikabiini. Mina olin 9-aastane, aga ei mäleta sellest midagi. See toimus siis Järvamaal Kodasema kandis.

Tarmo Hermanni pikk meenutus juulitormist:
Ka Laupal esines sel perioodil (16.07- 19.07. 2001) äikest iga päev. Tavaliselt olid äikesed Laupast veidi eemal idas, kuid nende vägevust oli juba kaugele näha.
16. juuli pärastlõunal mõõdus ida poolt väga tugevat äikest andnud pilv, siia tuli sealt ainult kerget vihma. sama päeva õhtul nägin teleri vahendusel põrutavaid uudiseid Ida-Eestit laastanud võimsatest äikesetormidest.
Esimene (ja ka kõige hullem) lähiäike tabas tõsisemalt Laupat ööl vastu 17. juulit 2001. Ärkasin äkki kohutavate kõuekärgatuste saatel ja panin siis kohe jooksuga pimeduses, mida lõhestasid arvukad välgud, üle õue kõrvalhoonesse elektrit välja lülitama (peakaitse asub seal). See oli ausalt õeldes ikka tõeline julgustükk, sest jooksin suurte kuuskede all ja tõusnud oli võimas pagi. Vihma veel ei sadanud. Jõudnud tagasi tuppa asusin seda möllu kohe videokaameraga filmima. Algas lühiajaline, kuid tugev paduvihm, koos rahega. Kahjuks oli kaamera aku mul pooltühi ja seetöttu ei saanud seda möllu järjest filmida ja palju huvitavat jäi filmimata. Äike mõllas mitu head tundi, vastu hommikut see vaibus.
Hommikul avanes alles mõõdunud äikeseöö tagajärjed. Tugev tuul oli ümber lükanud osaliselt vana lippaia. Ühel kõrvalhoonel oli katus osaliselt kahju saanud. Aias oli õunapuul murdunud haru. Laupa pargist läbiminev tee oli tihedalt täis oksarisu. Ühe maja juures oli murdunud suur puu ja see kukkunud elektriliinile, mille tagajärjel murdus ka betoonist elektripost ja see kukkus sodiks sealsamas asuva küttepuude varikatuse. Kuna purustused moodustasid ühe sirge, oli alust arvata et tegemist võis olla trombiga, mis ulatus juba nõrgenenud kujul välja ka minu koduaeda. Umbes 1,5 km minu kodust lõunakagus oli välk purustanud 10 kV kõrgepingeliini isolaatori ja pinge alla jäänud juhe jäi rippuma umbes meetri kõrgusele maapinnast. Õnneks keegi selle juhtmega kokku ei puutunud.
Hiljem kuulsin et umbes pool kilomeetrit minu kodust põhjas oli nähtud öösel keravälku.
Sama päeva õhtul mõõdus Laupast ida poolt ülitugev äike, sadas siin seekord vähe.
Järgnev öö oli siin rahulik.
18. juuli päev oli taas väga palav. Õhtul kerkis lõunast taas ähvardav äikesepilv, mis lähenes kiirelt Laupale. Pilve eesmises servas oli näha omapärast veidi heledamat valli moodi moodustist. Pilv ise oli aga suht väike. Kui pilv kohale jõudis, tõusis äkki tugev pagi ja samas algas tugev vihmasadu. Nähtavus sajus oli väga halb. Kuigi kell oli alles 8 õhtul, läks üsna pimedaks. Siin-seal sähvisid välgud, mis õnneks pahandusi siin ei tekitanud. Äike mõõdus üsna kiiresti ja kaugenes põhja suunas, kus see ka nõrgenes. Lühikest aega sadanud tugev paduvihm põhjustas ajutist üleujutust, mis taandus kiiresti. Saabus paaritunnine rahu.
Ööl vastu 19. juulit muutus taevas lõunas taas rahutuks. Kauguses valgustasid taevast välgud ja oli kuulda kõuekõminat. Ka see äike võttis suuna otse Laupale. Erinevalt oma eelkäijast seekord tugevat pagi polnud, ka sadu polnud eriti märkimisväärne, kuid välgulööke jagus arvukalt üsna lähedale. Toas kostsid elektrijuhtmetest plaksatused. Õnneks sellega ka asi piirdus. Lõpuks äike taandus.
19. juuli päev tõi kaasa kuumalaine lõpu. Toimus külma frondi üleminek, mis Laupal jäi pea märkamatuks. Korraks ilmusid vaid taevasse rahutud pilved ja korraks tõusis ka tuul, tuli mõni üksik piisk vihmagi. Kuid see oli ka kõik. Nii lõppes siis siin see 2001 aasta juulitormide seeria.

Tarmo Hermann soovis jagada ka tema enda jäädvustatud videot juulitormist:

Tarmo Hermanni lindistused:


Janek Sumberg:
"Valgamaal, Helmes võttis tuul suurel hulgal väga jämedaid puid maha".

Tarmo Tanilsoo:
16. juuli 2001:
Tegelikult hakkasid sündmused arenema juba öösel. Kella kolme paiku öösel käis Lagujast üle esimene äike. Ise enam ei mäleta, mis kell ma tollel hommikul üles ärkasin, aga mina mäletan ööst ainult ühte äikest. Neid võis ehk isegi veel olla(vaadates TÜ keskkonnafüüsika instituudi ilmajaama andmeid, on näha äikesele viitavat järsku õhurõhu tõusu ka kell 6 hommikul.). Ennelõuna oli rahulik ning päike paistis. Kella poole ühe ajal pärastlõunal läks Tartusse sõiduks - oli vaja minu rehabilitatsiooniplaani teha. Mina mäletan seda, et kui me Lagujast välja sõitsime, oli väljas palav ning näha oli nagu kiudpilvi... Siis hakkas jälle pihta. Kell oli vist natuke üks läbi, kui mulle tundus, et väljas on kuulda piksemürinat. Olin siis parasjagu vanematega Lunini tn. haiglas. Siis võis selle mürina tembeldada aga veel linnamüraks. Samal ajal ma nägin aknast lääne poolt midagi kahtlast tulemas(praegu arvan, et ta võiski olla rünksajupilv, kuigi viimaseid õppisin tundma alles 2004. aastal) Kella poole kahe ajal aga oli väljas läinud juba üsna hämaraks ning müristamist ei saanud ignoreerida. Kella kaheks said asjad Tartus aetud ning läbi vihmasaju jooksin koos vanematega autosse. Me jõudsime linnast välja viimasel minutil. Vallandus selline padukas, et Tartus tekkisid üleujutused... Niisiis sõitsime edasi Nõo poole. Siit mäletan seda, kuidas pilv oli väga must. Väljas oli nii pime (TÜ KKF ilmajaam mõõtis vaata, et öist valgustustaset!), et Nõos käivitus tänavavalgustus. Samal ajal, väljas sähvisid välgud ning mulle tundus, nagu oleksin sattunud dokumentaalfilmi "Raevutsev Taevas." Kui me kella kahe ajal Nõkku jõudsime, hakkas tulema rahet. Rahe oli tugev... Samal ajal, väljas vesi tuiskas, nagu oleks lahti troopiline torm, mitte äike. Selleks ajaks oli elekter katkenud nii seal kui ka minu kodus. Rahu saabus kella kolmeks-neljaks päeval.
Õhtul hakkasin aimu saama olukorra tõsidusest. Kesklainelt oli kuulda prõkse(millest ma veel sellel ajal eriti aru ei saanud...). Kuna elekter oli ikka veel ära, siis hakkasin raadiot kuulama. Meil oli siis väike patareidega raadio, kust ma hakkasin täistundidel uudiseid ahmima. Kell sai kuus õhtul ning Vikerraadios algasid uudised. Ning siis ma kuulsin seda - Ida-Virumaal olevat tornaado olnud ning inimene on saanud surma. Samuti kuulsin elektrikatkestustest. Edasi: PAANIKA! (Nimelt pelgasin äikest sellel ajal meeletult, mulle meeldis ta ainult siis, kui ta oli kusagil mujal). Pärast kella kuut õhtul hakkas lääne poolt taas taevas pilve minema. Mäletan kõrgrünkpilvi, kuid tuli ka tumedam pilvemass. Kella kolmveerand seitsme aegu hakkas ka müristama. Vikerraadios tulid kell 19 uudised, mida ka mina kuulasin. Uudistesaate lõpus aga teatas diktor (kes oli vist Mall Mälberg), et Päästeamet hoiatab keeristormide eest. Kella kaheksasest uudistesaatest mäletan seda, kuidas see sama diktor ütles ilmateate järel: "Tormihoiatus on antud tervele Eestile". Mõtlesin isegi krabada raadio kaasa ning paluda isal ennast 2 kilomeetri kaugusele vanavanemate poole viia(seal on nimelt keldrid. Nüüdseks olemegi nende poole ära kolinud). Otsustasin viimasel hetkel kohale jääda. Nägin samal ajal juba lõunas taas tulemas väga musta pilvemoodustist. Praegu arvan, et võisin näha pilveseina. Nimelt oli üleminek heledamalt pilveosalt tumedamale suhteliselt järsk. Igatahes läks väljas taas üsna pimedaks ning väljas tõstis tugeva tuule. Ja taas välgud ja vihm! Pärast seda aga tuli rahu majja ning sai magama minna.
17. juuli:
Sellest päevast mäletan seda, et kell 6 hommikul sai toona majas ainsa mobiiltelefoni aku tühjaks (akut laadida ei saanud - elektrit polnud). Ärkasin suhteliselt varakult üles. Oli soe hommik. Tõin postkastist ajalehe ning nägin - raju oli ühekorraga nii esi- kui ka tagaküljelugu. Hommikul kuulsin raadiost uusi hoiatusteateid äikeste ja tornaadode (või nagu soome- ja eestipäraselt öeldes - trombide) ohu kohta Eesti idaosas. Raadios teatati liiklusteadetes, et Tallinn-Tartu maanteel on liiklus häiritud langenud puude tõttu. Siis mängis mul raadio viimasel kui täistunnil. Päeval käisime perega iga päev Mõrtsuka järve ääres. Samuti mäletan, et oli jälle palav päev. Käisin veel isa ja õega(õe osas pole päris kindel) metsas tormikahjusid vaatamas ning tõesti oli näha üksikuid murdunud puid. Termomeeter näitas taas üle 30 kraadi. Päeval tuli äikest.

Lembit Aare fotod tormikahjustustest Jõgevamaalt, Kärde külast, Vallimäe talust:






Geidi Zibo, Tudu küla, Lääne-Virumaa:
Tol päeval hakkas õudne kuumus juba hommikul. Kuna meil oli maasikakasvandusest sel ajal veel jäänud alles suur maasikapõld, siis veetsin palju oma aega seal, ka sel tormipäeval.
Maasikaid vitsutades jäi mulle silma metsa poolt üles kerkivad tumedad pilved. Tükk aega ei pööranud me neile tähelepanu ja hiljem, kui ma hakkasin põllult maja poole tagasi minema, avastasin, et need tumedad äikesepilved olid tekitanud justkui ühe suure ja tumeda seina metsa taha. Vahepealset aega, et kuidas see torm täpselt hakkas jne, seda ma kahjuks enam ei mäleta. 

Edasi mäletan juba seda, kui torm kestis. Minu vanaisa oli parasjagu poest teel koju. Mingil määral oli torm juba sel hetkel peal, sest kui vanaisa koju jõudis ja me ukse tema jaoks haagist lahti tegime, siis see metsik tuul, mis väljas oli, see lõi ukse tagurpidi, tänu millele pidime hiljem tormi eest ukse nööride või mingide asjadega kinnitama ( ma ei mäleta täpselt,kuidas me ukse hiljem suletud saime). Igatahes, mingi hetk läks õues täiesti pimedaks ja hakkas jube tuul, millele lisandus ka veel äike. Õues oli lausa nii tume, et aknast ei näinud mitte midagi välja. Äike oli meeletu. Ma ei ole kunagi äikest kartnud ,ka lapsena mitte, kuid sel päeval vanaema pani mu ühte nurka tugitooli istuma ja ma lihtsalt karjusin, nutsin ja olin täiesti hüsteerias. Kuigi see oli ammu, mäletan veel siiani neid tundeid, mis mind sel hetkel valdasid. Nagu ütlesin, äike oli meeletu. Läbi akna ei näinud, mis väljas toimus ,kuid aeg-ajalt võis näha läbi selle musta loori välgu sähvatusi. Ühel hetkel käis meie maja kõrval väga suur sähvatus ja pauk. Sellest vanavanemad järeldasid,et välk lõi kuskile sisse. Olime kõik paduhirmus, et välk ainult maja ei tabaks. Tol ajal ei olnud meil neid uusi ja tänapäevaseid pakkettaknaid, vaid tavalised puidust raamistikus, üsna halvas seisukorras klaasid ees. Tänu sellele kostus kõik õues toimuv tuppa. Need tuulevilinad, kõminad, meeletu kohin, raksatused jne - minu, kui 6 aastase lapse jaoks oli see väga õudne. Samuti kadus ka vool. Kuna õues oli täiesti pime ,siis oli automaatselt ka toas pime, mille tõttu süütasime küünla(d).

Kui torm läbi sai jaõues taas valgeks ja selgeks läks, siis läksime koheselt õue juhtunut uudistama. See vaatepilt, mis meid ees ootas oli jahmatav. Metsast, mis oli meie maja taga ja ei lasknud kunagi päikest läbi, sellest oli alles jäänud lagendik. Ainult mõned puud olid püsti ja needki olid pool kõverad ja räsitud (Uurisin Geidi käest, kas puud olid risti-rästi ja tuli välja, et vist olidki). Samuti selgus ka see, et kõva laksatus meie maja korvalt tuli välgust, mis lõi TÄPSELT pooleks õunapuu. Majast ca 10 m kaugusel. Suure tormi tõttu sai ka meie toaaken kannatada, see läks väljast poolt kildudeks. Terve õuepealne oli täis igasugust sodi, träni, oksi ja lehti. Välk oli poolitanud ka naabri tee otsas olevat puud. Kahjuks ma ei mäleta, kas ja milliseid kahjustusi naabrid said. Samal päeval saime teada, et meie sugulastel oli pool eterniiti kadunud sauna ja garaaži katuselt. Nemad elavad/elasid ca 1km kaugusel meist. Pärast tormi ei olnud levi ega ka elektrit väga kaua aega. Võin ka eksida, kuid minu mäletamist mööda oli tegu lausa nädalatega. Samuti palju puid oli kukkunud erinevates kohtades maanteede peale. Seetõttu oli ka liiklus mõnda aega häiritud.
Ma ei tea, kas see nüüd just teemasse läheb, aga sel ajal, mil torm veel kestis, siis tulid meie sugulased just Tudu järve äärest. Nad plaanisid sinna ööbima jääda, kuid kui tormiks läks, siis pidid nad sealt lahkuma. Tudu järve äärest meie majani on umbes 7 km ning kuna neil autot ei olnud, siis asusid nad tormiga jala teele meie suunas. Nende muljetest mäletan, et palju puid oli kukkunud tee peale, nii eest kui tagant. Kui nad lõpuks meile jõudsid, siis olid nad läbimärjad, räsitud ja tilkusid veest. Tegelikult uskumatu, et nad üldse selle tormiga meieni jõudsid. :)
Järgmisel päeval oli ka veel nii-öelda järeltorm, kuid mingil põhjusel sellest ei ole mul mitte midagi meeles. Vanavanemate sõnul mäletan ainult seda, et see ei olnud nii hull ja tugev kui esimene, kuid oli vist samuti mingeid kahjustusi kuskil tekitanud.

3. Vabariiklik rattamatkajate kokkutulek:
15. juuli 2001 - matka 4. päev
Kell 8.00 on äratus. Telgis on nagu saunas. Veidi enne kella 09.00 alustame sõitmist Orava suunas. Oraval on kaks normaalset asja: järv ja pood. Järves teeme kohe paar mõnusat ligunemist, sest higi tilgub täiega- jube leitsak on! Kella 23.00 paiku sõitsime täiel hurraal Vaiblasse. Panime telgi üles ning korrastasime elamist. Kella 00.30 paiku heidsime magama. Kuid äkki oleme kõik kolmekesi üleval ning vahime üksteisele otsa. Mis toimub? Mis juhtus? Kõik oleme unised ning ei jaga kohe matsu lahti. Teeme telgi luku lahti ja pistame peakesed välja, automaatselt keerab tuul meie pead vasakule. See on tuul ei midagi hullu. Paneme telgiluku kinni tagasi. Istume kolmekesi täielikus segaduses, sest ilmataadil on vist mingi vemp varuks. Järsku hakkab välkude sadu. Iga sekundi tagant lööb vähemalt üks kord välku. Algab ka müristamine - pole eales sellist müristamist kuulnud, telk lausa väriseb. Välke sähvib aina rohkeb. "See ei ole siiski ainult tuul, see on TWISTER- täielik keeristorm". Telk hakkab vaikselt õhku tõusma, Priit hoiab oma keha vastas, et tuul telki ära ei lõhuks. Järsku hakkab vihma kallama. Surve on nii suur, et vihm sajab otse telgist sisse. Siin ei päästa enam midagi, kuhugi põgeneda ei ole. Tõmbame magamiskotid üle pea ja proovime magada, veelombis. "Hommikust kuni ööni fantastiline, kohati isegi liiga lämbe, öösel hirmuäratavalt jube (kahetsen, et fotokaga pilti äikesest ei teinud)".

16. juuli 2001 - matka 5. Päev:
Kella 09.00 paiku ärkame. Kõik on märg, magamiskott on poolenisti vettinud. Esimene asi vaatame välja, kas rattad on alles. Rattad elasid tormi üle, kuid maa sisse 3 vaiaga kinnitatud prügikast oli minema lennanud. Asjade korda seadmine võttis päris palju aega. Ilm oli jube hommikust õhtuni, palav ja lämbe.

Torm viis kümne aasta töö
Kõvasti laastas torm Kärde ja Pedja ümbruse majapidamisi ja metsi. "Kõik käis kähku ja suure raginaga. Nagu äikesepilve märkasin, hakkasin heina varju alla tassima. Vaid ühe hangutäie saingi sisse, juba järgmise rebis tuul käest. Suure vaevaga sain uksed kinni, siis hakkas kuuri katuselt eterniitplaate maha lendama. Nägin, kui puu paindus algul paremale, siis vasakule, tegi poolpöörde ja juba oligi puu teises kohas kummuli, juured püsti. Veerand tunniga oli enamik minu metsast murdunud või juurtega väljas. Puudest jäi ellu ja püsti vaid kolmandik. See on väga suur kahju. Rehkendamisega tuleb välja, et olen kümme aastat mitte millegi eest tööd rüganud," ohkab Männiku talu peremees Rain Urgo."

Lingikogu, kus kirjutatakse samuti 2001. aasta juulitormidest:

1 kommentaar:

  1. Aitäh, väga vahva ja huvitav ülevaade. Kindlasti tuleks Svenilt kätte saada tema enda tehtud uurimus selle kohta!

    VastaKustuta