6. detsembri varahommikul puhusid Eestis juba üsna tugevad tuuled, sest Skandinaaviasse oli jõudnud uus ja väga võimas tsüklon ning meie jäime selle tormisesse lõunaserva. Tänane päev eilsest suuresti ei erine. Ainult tuul muutub tugevamaks ja veetase tõuseb kõrgemale. Ennelõunal paisusid puhangulised tuuled merel ja rannikualadel kohati kuni 28 meetrini sekundis. Paljudes kohtades sadas ka nõrgalt vihma. Termomeetri näidud püsisid Eestis valdavalt +5 kraadist kõrgemal. Näiteks Läänemaal tõusis õhutemperatuur +9 kraadini, detsembrikuu kohta on see ikka erakordselt soe. Päeva teisel poolel jätkus tuule tugevnemine, ilm oli endiselt sombune. Hilisõhtul või pärast keskööd hakkab torm tasapisi enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel on suur tõenäosus, et tugevamad tuuleiilid ulatuvad vähemalt 25-33 meetrini sekundis. Mandril kogub ka tuul õhtu jooksul tuure juurde ja välistatud ei ole puhangud üle 20 meetri sekundis. Tormine Läänemeri põhjustab veetaseme tõusu, mis võib alates õhtust rannikualadel üle kriitlise piiri pürgida. Pärastlõunase seisuga oli üleujutusi esinenud juba näiteks Pärnus ja Saaremaal. Kella 14:30 seisuga oli meretase Pärnu sadamas juba 132 cm. Kuid äkki teil tekkis lugemise ajal ka selline küsimus, millal tuul raugema hakkab? Tuule nõrgenemist on oodata alles esmaspäeva hommikul. Samas olge teadlikud, et tugevad tuuled hakkavad täna õhtul ja saabuval ööl ka puid maha murdma. Elektrikatkestused on samuti väga tõenäolised. Kindlasti vältige minemaks sellistesse kohtadesse rannikualadel, kus on suur üleujutusteoht. Kõige turvalisem on ikkagi enda kodus või selle ümbruses püsida. Soovin jagada ka enda videot tugevast tuulest, mis on jäädvustatud lõunal Simunas https://www.youtube.com/watch?v=HlPuzTd-B30
Ülevaade kell 00:20 (7. detsember):
Tuul on hakanud alates lääne ja põhja poolt järk-järgult nõrgenema, sest külm front liikus meist üle loodest kagusse. Veetase hakkas pärast kiiresti langema. Seetõttu oligi torm veel eelnevatel tundidel väga tugev ja veetase muudkui kerkis, kuna front alles ületas Eestit. Selle võimsa tsükloni kese liigub ka meist iga tunniga üha kaugemale. Suuremaid üleujutusi esineb peamiselt läänerannikul ja edelarannikul. Tuul tugevnes keskööl veel ainult lõunapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on ka tõusma hakanud, mõnes maakonnas ulatub see ligi +10 kraadini. Tugevam torm on nüüdseks õnneks lõppenud! Päästeameti kui ka Eesti Energia töötajate töö alles jätkub, sest vaja on tormikahjustuste likvideerimisega tegeleda.
Ülevaade kell 23:40:
Tuul on viimaste tundide jooksul juba väga tugevana püsinud ja veetase on ka palju tõusnud, osades kohtades lausa üle kriitilise piiri. Kella 22:00 andmete kohaselt mõõdeti Osmussaarel tuulepuhanguks 30,5 m/s! Kella 23:00 seisuga püsis tuule kiiruste tabeli kõige kõrgemal positsioonil endiselt Osmussaare, teist kohta hoidis enda käes Pakri ilmajaam, kus oli mõõdetud tuuleiiliks 30,1 m/s. Sisemaal on samuti ilm üsna tormine, sest puhangud ulatuvad kohati üle 20 m/s. Tuul on hakanud rohkem läände pöörduma ja ei kavatse veel raugeda. Veetase kerkis Pärnu sadamas kella 23 paiku 165 sentimeetrini ja kella 23:40 andmete seisuga hakkas veetase seal juba langema. Kas see pigem langeb või hakkab uuesti tõusma? Sellest natukene hiljem. Osadel rannikualadel esineb ka suuremaid üleujutusi, näitena saaks välja tuua Pärnu, sest sealt on laekunud enim teateid. Päästeamet paneb südamele, et inimesed väldiksid minemast nendesse kohtadesse, kus on üleujutused. Väga palju teateid on laekunud mitmelt poolt Eestist ka murdunud puude ja maha langenud elektriliinide kohta. Elektrita majapidamiste arv on kasvanud praguseks üle 10 000.
Ülevaade kell 21:45:
Viimaste andmete kohaselt on vähemalt 10 000 majapidamist Eestis ilma elektrivooluta. Pärnus on veetase 159,8 cm, Haapsalu sadamas 124 cm ja Narva-Jõesuus 108 cm. NB! Torm tugevneb jätkuvalt ja veetase tõuseb.
Ülevaade kell 21:30:
Osmussaarel on mõõdetud tuulepuhanguks 29,8 m/s. Tuul on paljudes kohtades väga kiiresti tugevnema hakanud, seda kinnitavad nii ilmajaamade andmed kui ka inimesed ise. Lained on ka kohati üsna kõrged mere kohal. Veetase muudkui tõuseb, sest torm muutub järk-järgult tugevamaks.. Kella 21:30 seisuga mõõdeti Pärnu sadamas veetasemeks 159 cm, kriitiline piir algab 160 cm-st. Päästeamet on avaldanud uut informatsiooni tormikahjustuste kohta, peamiselt on nendeks maha langenud puud ja elektriliinid. Ise viibin Jõgeva linnas, kus puhub samuti tugev tuul ja sajab vihma. Aeg-ajalt esineb minul ka voolukõikumisi. Kes Jõgeva linna vähegi tunneb, siis võtku teadmiseks, et Aia tänaval ei põle enam tänavavalgustus. See on tormist tingitud elektririke.
Ülevaade kell 20:30:
Tuule tugevnemine Eestis jätkub ja nüüdseks on hakanud ka veetase kiiresti tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud kella 20:00 seisuga Sõrves kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 28,2 m/s. Üleujutusteoht püsib nii edelarannikul, läänerannikul kui ka põhjarannikul. Kella 20:10 ajal oli Pärnu sadamas veel veetase 129 cm, aga 10 minutit hiljem 137 cm. Rohkem kui 7000 majapidamist on või peavad juba ilma elektrivooluta olema. Üle Eesti läänest itta liigub ka tihe vihmasadu, suurem sadu peaks prognoositavalt lõppema peale kella 21.
5. detsembri hommikuks oli tuul sisemaal nõrgemaks muutunud, ainult merel ja rannikualadel kerkisid veel tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Täna liikus madalrõhkkond Karjalast kirde suunas. Ennelõunal pilvisus hõrenes paljudes kohtades, päike tuli pilvede tagant välja, aga pärastlõunal tihenes juba uuesti. Tormised ilmad ei ole tänasega veel lõppenuks kuulutatud, sest Islandi lähistelt on üle Norra mere liikumas veelgi võimsam tsüklon, mille lõunaserva mööda paiskub väga tugevate tuulte vööndi kaasabil uus osatsüklon erakordselt kiiresti Atlandilt üle Skandinaavia. See jõuab prognoositavalt 6. detsembri keskpäevaks Kesk-Soome kohale. Rannikualadel püsib üleujutusteoht, sest oodata on edelatuule tugevnemist ja veetaseme tõusu üle kriitilise piiri. Pärastlõunase seisuga oli tuul mitmel pool Eestis juba tugevnema hakanud, sadas vihma, aga ilm oli võrdlemisi soe. Atlandilt Läänemere äärde saabuvad tsükloni kaanavad endaga kaasas sooja ja niisket õhku, samuti ka sademeid. Seetõttu on ilmad mõnevõrra soojemad, tuulised ja pilvised. Juba ööl vastu tänast võivad tuuleiilid saartel ja rannikualadel kerkida kuni 25 meetrini sekundis ja ei ole välistatud enamgi. Sisemaal paisuvad ka tuulepuhangud üle 15 meetri sekundis. Pühapäeva hommikul tuule tugevnemine jätkub, sest tsükloni kese on jõudmas Soome keskosa kohale. Alles õhtupoolikul ja ööl vastu esmaspäeva (7.12) hakkab torm arvatavasti enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuuleiilid üle 30 m/s, üsna suure tõenäosusega tõusevad puhangud ka sisemaal üle 20 m/s. Arvestage sellega, et esinema hakkab taas elektrikatkestusi ja teisi erinevaid tormikahjustusi. Alloleva kaardi on koostanud Riigi Ilmateenistus, soovitan aktiivselt jälgida ka nende hoiatustekaarti!
4. detsembril jõudis aktiivne tsüklon Oslo kohale, mis jätkas päeva jooksul liikumist Põhjalahe suunas. See jõuab ennustuste kohaselt Lõuna-Soome kohale alles õhtuks või ööseks ja just siis peaksid tuuled meil kõige tugevamad olema. Oodata on ka vihma, mis levib õhtu jooksul sisemaale. Tsüklon liigub pärast keskööd ennustuste kohaselt edasi juba Valge mere suunas, mis jääb Venemaa aladele. Merel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kerkida kohati kuni 30 meetrini sekundis või sellest natukene kõrgemalegi. Isegi sisemaal on suur tõenäosus, et võimsamad tuuleiilid ulatuvad 20 meetrini sekundis. Lääne-Eestile, Edela-Eestile ja põhjaranniku ääres paiknevatele maakondadele väljastas Riigi Ilmateenistus päeval 2. taseme hoiatuse. Kagu- ja Ida-Eestis püsis veel pärastlõunase seisuga 1. taseme hoiatus. Seal on tuul õnneks mõnevõrra nõrgem kui mujal. Tuule nõrgenemist on natukene oodata alles homme varahommikul, aga mitte märkimisväärselt palju ja sellegipoolest jätkub merel ning rannikualadel võrdleimisi tormine ilm. Tuul on homme päeval veel tavalisest tugevam ka sisemaal. Tugevad tuuled ja kõrged lained põhjustavad tõenäoliselt ka veetaseme tõusu rannikualadel, seega püsib mõnel pool üleujutusteoht. Olge sellel nädalavahetusel tavapärasest tähelepanelikumad ja jälgige ilmaprognoose! Tõenäoliselt hakkavad mitmel pool ka puud murduma, mis võivad näiteks sõiduteedel liiklemist takistada. Samuti tuleb olla valmis elektrikatkestusteks. Alloleval satelliidipildil on see võimas tsüklon, mis põhjustab täna ja ööl vastu homset Läänemere ääres tormi.
Ülevaade kell 00:00 (5. detsember):
Tõenäoliselt on see torm enda haripunkti saavutanud ja nüüd see hakkab järk-järgult nõrgenema, kuid mitte täielikult - tormimõõtmelised tuulepuhangud jäävad merel ja rannikualadel ikka püsima. Tuul on suunda muutnud ja puhub nüüd põhiliselt edela ja lääne poolt. Veetase peaks ka mõnel pool vaikselt langema hakkama. Eestis esineb tõenäoliselt ka tormikahjustusi ja üleujutusi, viimaseid põhiliselt rannikualadel. Elektrita majapidamiste arv on tõusnud üle 18 000. Hommikuks võib neid juba rohkem olla. Tsüklon liigub edasi Soome kohalt rohkem Valge mere suunas. Varahommikuks nõrgeneb natukene tuul ka sisemaal. Tuuline ilm jätkub veel Eestis homme päeval ning ööl vastu pühapäeva paisub tuul taas väga tugevaks. Selline nädalavahetus siis, üsna tormine.
Ülevaade kell 23:00:
Saaremaa lõunatipus Sõrve poolsaarel asuvas ilmajaamas mõõdeti kella 23:00 seisuga kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks lausa 30,6 m/s, mis on ligi 110 km/h. Veetaseme tõus rannikualadel on pidevas tõusus ning näiteks Pärnu sadamas jõudis see kohati kerkida lausa 157 sentimeetrini. Elektrikatkestuste arv on samuti suurenenud, neid on juba üle 16 000! Olukord on ohtlik. Tuul on jätkuvalt tervest Eestis tugev. Inimesed on andnud teada, et nii sõiduteede ääres kui ka nende peal võib vahel märgata maha langenuid puid.
Ülevaade kell 22:25:
Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevamaks muutunud. Torm hakkab varsti enda haripunkti saavutama. Elektrikatkestuste arv on kerkinud juba üle 10 000. Riigi Ilmateenistuse kella 21 andmete kohaselt oli Osmussaarel kõige valjemaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud 29,9 m/s, mis on ümardades ligi 30 m/s. Kella 22 andmete kohaselt püsis tabeli esiotsas ikka Osmussaare, aga sellel korral puhanguga, milleks oli 29,2 m/s. Tuul püsib veel väga tugevana, aga peaks hakkama nõrgenema alles varahommikul. Uuemate andmete kohaselt on õhurõhk tsükloni keskmes langenud 984 hektopaskalini ja selle kese asub juba Soome keskosas. Veetaseme tõus rannikualadel jätkub. Meretase Pärnu sadamas on uuemate andmete kohaselt juba 142 sentimeetrit ning järgnevate tundide jooksul see veel tõuseb. Kriitiline meretase algab Pärnus alates 160 sentimeetrist.
Ülevaade kell 20:35:
Viimaste tundide jooksul on tuul üsna tugevaks muutunud, sest tsüklon on meile lähemale jõudnud. Üle Eesti liikus läänest idasse suur ja ühtlane sajuala, mis tõi mitmele poole vihma. Pärast seda hakkas tihedamini esinema hoogsadusid. Tuule tugevnemine jätkub täna hilisõhtul. Kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks on mõõdetud 27,4 m/s. Selline mõõtmistulemus pärineb Saaremaalt, Sõrve poolsaare ilmajaamast. Mitmelt poolt Eestist on laekunud ka teateid erinevatest tormikahjustustest. Peamiseks probleemiks on just maha langenud puud. Elektrikatkestuste arv muutub ka iga tunniga üha suuremaks.
Kolmapäeval, 2. detsembril ulatus Eesti kohale antitsükloni hari, mis põhjustas õhtul ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Selle mõjul langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C madalamale, näiteks Otepää ilmajaamas mõõdeti pärast keskööd 4,5 °C külma. Ööl vastu 3. detsembrit jõudis meieni juba uus madalrõhulohk, mis tõi endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhtu. Pilvisus alates Lääne-Eestist tihenes ja vihm hakkas aeglaselt mandrile levima. Hommikuks oli õhutemperatuur mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemal. Miinuskraadid olid asendunud väga kiiresti plusskraadidega ja seetõttu olid nii kõnniteed kui ka sõiduteed hommikuks üsna libedaks muutunud. Pärastlõunal sadas paljudes kohtades peamiselt uduvihma. Kuna õhk oli väga niiske, siis mitmel pool tekkis ka udu. Päeva maksimumid kerkisid saartel ligi +9 kraadini. Kogu päeva jooksul oli tuul tuul merel tunduvalt tugevam kui sisemaal. Mõned tuuleiilid kerkisid Soome lahel kohati kuni 20 meetrini sekundis.
Ülevaade kell 00:20 (7. detsember):
Tuul on hakanud alates lääne ja põhja poolt järk-järgult nõrgenema, sest külm front liikus meist üle loodest kagusse. Veetase hakkas pärast kiiresti langema. Seetõttu oligi torm veel eelnevatel tundidel väga tugev ja veetase muudkui kerkis, kuna front alles ületas Eestit. Selle võimsa tsükloni kese liigub ka meist iga tunniga üha kaugemale. Suuremaid üleujutusi esineb peamiselt läänerannikul ja edelarannikul. Tuul tugevnes keskööl veel ainult lõunapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on ka tõusma hakanud, mõnes maakonnas ulatub see ligi +10 kraadini. Tugevam torm on nüüdseks õnneks lõppenud! Päästeameti kui ka Eesti Energia töötajate töö alles jätkub, sest vaja on tormikahjustuste likvideerimisega tegeleda.
Ülevaade kell 23:40:
Tuul on viimaste tundide jooksul juba väga tugevana püsinud ja veetase on ka palju tõusnud, osades kohtades lausa üle kriitilise piiri. Kella 22:00 andmete kohaselt mõõdeti Osmussaarel tuulepuhanguks 30,5 m/s! Kella 23:00 seisuga püsis tuule kiiruste tabeli kõige kõrgemal positsioonil endiselt Osmussaare, teist kohta hoidis enda käes Pakri ilmajaam, kus oli mõõdetud tuuleiiliks 30,1 m/s. Sisemaal on samuti ilm üsna tormine, sest puhangud ulatuvad kohati üle 20 m/s. Tuul on hakanud rohkem läände pöörduma ja ei kavatse veel raugeda. Veetase kerkis Pärnu sadamas kella 23 paiku 165 sentimeetrini ja kella 23:40 andmete seisuga hakkas veetase seal juba langema. Kas see pigem langeb või hakkab uuesti tõusma? Sellest natukene hiljem. Osadel rannikualadel esineb ka suuremaid üleujutusi, näitena saaks välja tuua Pärnu, sest sealt on laekunud enim teateid. Päästeamet paneb südamele, et inimesed väldiksid minemast nendesse kohtadesse, kus on üleujutused. Väga palju teateid on laekunud mitmelt poolt Eestist ka murdunud puude ja maha langenud elektriliinide kohta. Elektrita majapidamiste arv on kasvanud praguseks üle 10 000.
Tegin õues ühe jalutuskäigu, tuul oli väga tugev ja sadas vihma. Tugevamad tuuleiilid olid suutnud ühe metallaia maha lükata. Pilt on tehtud Jõgeva linnas kell 22:06
Ülevaade kell 21:45:
Viimaste andmete kohaselt on vähemalt 10 000 majapidamist Eestis ilma elektrivooluta. Pärnus on veetase 159,8 cm, Haapsalu sadamas 124 cm ja Narva-Jõesuus 108 cm. NB! Torm tugevneb jätkuvalt ja veetase tõuseb.
Ülevaade kell 21:30:
Osmussaarel on mõõdetud tuulepuhanguks 29,8 m/s. Tuul on paljudes kohtades väga kiiresti tugevnema hakanud, seda kinnitavad nii ilmajaamade andmed kui ka inimesed ise. Lained on ka kohati üsna kõrged mere kohal. Veetase muudkui tõuseb, sest torm muutub järk-järgult tugevamaks.. Kella 21:30 seisuga mõõdeti Pärnu sadamas veetasemeks 159 cm, kriitiline piir algab 160 cm-st. Päästeamet on avaldanud uut informatsiooni tormikahjustuste kohta, peamiselt on nendeks maha langenud puud ja elektriliinid. Ise viibin Jõgeva linnas, kus puhub samuti tugev tuul ja sajab vihma. Aeg-ajalt esineb minul ka voolukõikumisi. Kes Jõgeva linna vähegi tunneb, siis võtku teadmiseks, et Aia tänaval ei põle enam tänavavalgustus. See on tormist tingitud elektririke.
Ülevaade kell 20:30:
Tuule tugevnemine Eestis jätkub ja nüüdseks on hakanud ka veetase kiiresti tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud kella 20:00 seisuga Sõrves kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 28,2 m/s. Üleujutusteoht püsib nii edelarannikul, läänerannikul kui ka põhjarannikul. Kella 20:10 ajal oli Pärnu sadamas veel veetase 129 cm, aga 10 minutit hiljem 137 cm. Rohkem kui 7000 majapidamist on või peavad juba ilma elektrivooluta olema. Üle Eesti läänest itta liigub ka tihe vihmasadu, suurem sadu peaks prognoositavalt lõppema peale kella 21.
Maha langenud puud Lääne-Virumaal Simunas, päeval pildistatud 6.12.2015
5. detsembri hommikuks oli tuul sisemaal nõrgemaks muutunud, ainult merel ja rannikualadel kerkisid veel tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Täna liikus madalrõhkkond Karjalast kirde suunas. Ennelõunal pilvisus hõrenes paljudes kohtades, päike tuli pilvede tagant välja, aga pärastlõunal tihenes juba uuesti. Tormised ilmad ei ole tänasega veel lõppenuks kuulutatud, sest Islandi lähistelt on üle Norra mere liikumas veelgi võimsam tsüklon, mille lõunaserva mööda paiskub väga tugevate tuulte vööndi kaasabil uus osatsüklon erakordselt kiiresti Atlandilt üle Skandinaavia. See jõuab prognoositavalt 6. detsembri keskpäevaks Kesk-Soome kohale. Rannikualadel püsib üleujutusteoht, sest oodata on edelatuule tugevnemist ja veetaseme tõusu üle kriitilise piiri. Pärastlõunase seisuga oli tuul mitmel pool Eestis juba tugevnema hakanud, sadas vihma, aga ilm oli võrdlemisi soe. Atlandilt Läänemere äärde saabuvad tsükloni kaanavad endaga kaasas sooja ja niisket õhku, samuti ka sademeid. Seetõttu on ilmad mõnevõrra soojemad, tuulised ja pilvised. Juba ööl vastu tänast võivad tuuleiilid saartel ja rannikualadel kerkida kuni 25 meetrini sekundis ja ei ole välistatud enamgi. Sisemaal paisuvad ka tuulepuhangud üle 15 meetri sekundis. Pühapäeva hommikul tuule tugevnemine jätkub, sest tsükloni kese on jõudmas Soome keskosa kohale. Alles õhtupoolikul ja ööl vastu esmaspäeva (7.12) hakkab torm arvatavasti enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuuleiilid üle 30 m/s, üsna suure tõenäosusega tõusevad puhangud ka sisemaal üle 20 m/s. Arvestage sellega, et esinema hakkab taas elektrikatkestusi ja teisi erinevaid tormikahjustusi. Alloleva kaardi on koostanud Riigi Ilmateenistus, soovitan aktiivselt jälgida ka nende hoiatustekaarti!
4. detsembril jõudis aktiivne tsüklon Oslo kohale, mis jätkas päeva jooksul liikumist Põhjalahe suunas. See jõuab ennustuste kohaselt Lõuna-Soome kohale alles õhtuks või ööseks ja just siis peaksid tuuled meil kõige tugevamad olema. Oodata on ka vihma, mis levib õhtu jooksul sisemaale. Tsüklon liigub pärast keskööd ennustuste kohaselt edasi juba Valge mere suunas, mis jääb Venemaa aladele. Merel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kerkida kohati kuni 30 meetrini sekundis või sellest natukene kõrgemalegi. Isegi sisemaal on suur tõenäosus, et võimsamad tuuleiilid ulatuvad 20 meetrini sekundis. Lääne-Eestile, Edela-Eestile ja põhjaranniku ääres paiknevatele maakondadele väljastas Riigi Ilmateenistus päeval 2. taseme hoiatuse. Kagu- ja Ida-Eestis püsis veel pärastlõunase seisuga 1. taseme hoiatus. Seal on tuul õnneks mõnevõrra nõrgem kui mujal. Tuule nõrgenemist on natukene oodata alles homme varahommikul, aga mitte märkimisväärselt palju ja sellegipoolest jätkub merel ning rannikualadel võrdleimisi tormine ilm. Tuul on homme päeval veel tavalisest tugevam ka sisemaal. Tugevad tuuled ja kõrged lained põhjustavad tõenäoliselt ka veetaseme tõusu rannikualadel, seega püsib mõnel pool üleujutusteoht. Olge sellel nädalavahetusel tavapärasest tähelepanelikumad ja jälgige ilmaprognoose! Tõenäoliselt hakkavad mitmel pool ka puud murduma, mis võivad näiteks sõiduteedel liiklemist takistada. Samuti tuleb olla valmis elektrikatkestusteks. Alloleval satelliidipildil on see võimas tsüklon, mis põhjustab täna ja ööl vastu homset Läänemere ääres tormi.
Ülevaade kell 00:00 (5. detsember):
Tõenäoliselt on see torm enda haripunkti saavutanud ja nüüd see hakkab järk-järgult nõrgenema, kuid mitte täielikult - tormimõõtmelised tuulepuhangud jäävad merel ja rannikualadel ikka püsima. Tuul on suunda muutnud ja puhub nüüd põhiliselt edela ja lääne poolt. Veetase peaks ka mõnel pool vaikselt langema hakkama. Eestis esineb tõenäoliselt ka tormikahjustusi ja üleujutusi, viimaseid põhiliselt rannikualadel. Elektrita majapidamiste arv on tõusnud üle 18 000. Hommikuks võib neid juba rohkem olla. Tsüklon liigub edasi Soome kohalt rohkem Valge mere suunas. Varahommikuks nõrgeneb natukene tuul ka sisemaal. Tuuline ilm jätkub veel Eestis homme päeval ning ööl vastu pühapäeva paisub tuul taas väga tugevaks. Selline nädalavahetus siis, üsna tormine.
Ülevaade kell 23:00:
Saaremaa lõunatipus Sõrve poolsaarel asuvas ilmajaamas mõõdeti kella 23:00 seisuga kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks lausa 30,6 m/s, mis on ligi 110 km/h. Veetaseme tõus rannikualadel on pidevas tõusus ning näiteks Pärnu sadamas jõudis see kohati kerkida lausa 157 sentimeetrini. Elektrikatkestuste arv on samuti suurenenud, neid on juba üle 16 000! Olukord on ohtlik. Tuul on jätkuvalt tervest Eestis tugev. Inimesed on andnud teada, et nii sõiduteede ääres kui ka nende peal võib vahel märgata maha langenuid puid.
Ülevaade kell 22:25:
Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevamaks muutunud. Torm hakkab varsti enda haripunkti saavutama. Elektrikatkestuste arv on kerkinud juba üle 10 000. Riigi Ilmateenistuse kella 21 andmete kohaselt oli Osmussaarel kõige valjemaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud 29,9 m/s, mis on ümardades ligi 30 m/s. Kella 22 andmete kohaselt püsis tabeli esiotsas ikka Osmussaare, aga sellel korral puhanguga, milleks oli 29,2 m/s. Tuul püsib veel väga tugevana, aga peaks hakkama nõrgenema alles varahommikul. Uuemate andmete kohaselt on õhurõhk tsükloni keskmes langenud 984 hektopaskalini ja selle kese asub juba Soome keskosas. Veetaseme tõus rannikualadel jätkub. Meretase Pärnu sadamas on uuemate andmete kohaselt juba 142 sentimeetrit ning järgnevate tundide jooksul see veel tõuseb. Kriitiline meretase algab Pärnus alates 160 sentimeetrist.
Viimaste tundide jooksul on tuul üsna tugevaks muutunud, sest tsüklon on meile lähemale jõudnud. Üle Eesti liikus läänest idasse suur ja ühtlane sajuala, mis tõi mitmele poole vihma. Pärast seda hakkas tihedamini esinema hoogsadusid. Tuule tugevnemine jätkub täna hilisõhtul. Kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks on mõõdetud 27,4 m/s. Selline mõõtmistulemus pärineb Saaremaalt, Sõrve poolsaare ilmajaamast. Mitmelt poolt Eestist on laekunud ka teateid erinevatest tormikahjustustest. Peamiseks probleemiks on just maha langenud puud. Elektrikatkestuste arv muutub ka iga tunniga üha suuremaks.
Kolmapäeval, 2. detsembril ulatus Eesti kohale antitsükloni hari, mis põhjustas õhtul ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Selle mõjul langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C madalamale, näiteks Otepää ilmajaamas mõõdeti pärast keskööd 4,5 °C külma. Ööl vastu 3. detsembrit jõudis meieni juba uus madalrõhulohk, mis tõi endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhtu. Pilvisus alates Lääne-Eestist tihenes ja vihm hakkas aeglaselt mandrile levima. Hommikuks oli õhutemperatuur mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemal. Miinuskraadid olid asendunud väga kiiresti plusskraadidega ja seetõttu olid nii kõnniteed kui ka sõiduteed hommikuks üsna libedaks muutunud. Pärastlõunal sadas paljudes kohtades peamiselt uduvihma. Kuna õhk oli väga niiske, siis mitmel pool tekkis ka udu. Päeva maksimumid kerkisid saartel ligi +9 kraadini. Kogu päeva jooksul oli tuul tuul merel tunduvalt tugevam kui sisemaal. Mõned tuuleiilid kerkisid Soome lahel kohati kuni 20 meetrini sekundis.
Selle nädala lõpus on meie peamisteks ilmakujundajateks väga võimsad tsüklonid, mis saabuvad järjestikku Atlandi ookeanilt Läänemere kohale. Need toovad küll sooja ja niisket õhku juurde, aga samas paisutavad ka tuule väga tugevaks. Nii päevane kui ka öine õhutemperatuuri näit peaks püsima mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemalt. Ilmad tulevad üldjoontes pilvised ja samuti ei ole pääsu sademetest. Peamiselt sajab meil vihma, aga idapoolsetes maakondades ei ole kohati välistatud ka lörts. Tormine meri kergitab mõnel pool ilmselt ka veetaset ja see võib pürgida lausa kriitilise piirini või kõrgemalegi. Mereilmaga saab paremini kursis olla Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel!
Ööl vastu 4. detsembrit ehk reedel süveneb uus tsüklon Skagerraki kohal ja liigub edasi päeva jooksul üle Stockholmi Soome poole. Oodata on lõuna- ja edelatuule tugevnemist. Ilm muutub järk-järgult tormisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal pole välistatud merel ja rannikualadel tuulepuhangud kuni 25 m/s, aga õhtuks jõuab selle tsükloni kese prognoositavalt kas Lõuna-Soome või Kesk-Soome kohale ning muudab tuule veel tugevamaks. Uute ennustuse kohaselt on oht, et tuuleiilid kerkivad merel ja saarte lähiselt kohati kuni 30 meetrini sekundis, ei ole välistatud natukene enamgi. Sisemaal puhub ka tugev tuul, aga on õnneks mõnevõrra nõrgem kui merel ja rannikualadel. Numbritesse tuleb igatahes skeptiliselt suhtuda, sest anomaaliaid on tihti ette tulnud.
Prognoositud tuule kiirus reede (4.12.2015) õhtuks
HIRLAMI mudeli prognoos 4. detsembri hilisõhtuks (22:00 EET / 20:00 UTC) - 12 UTC mudeliprognoos. Selle prognoosi kohaselt on võimalikult tuulepuhangud 30 m/s ja kohati enamgi. Need numbrid Eesti kohal on prognoositavad sademetehulgad!
Riigi Ilmateenistus väljastas 4. detsembriks 3. taseme hoiatuse Saaremaale, Hiiumaale ja Läänemere põhjaosale. Selle kohaselt pole välistatud seal tuuleiilid 30-33 m/s. Rannikualadele on põhiliselt väljastatud 2. taseme hoiatus, kus tuuleiilid võivad pürgida 25 m/s. Mujale sisemaale on märgitud, et tuuleiilid võivad ulatuda kuni 18 meetrini sekundis.
JÄLGI: Ilmateenistuse hoiatused
JÄLGI: Ilmateenistuse hoiatused
Laupäevaks, 5. detsembriks jõuab Eesti kohale juba uus tsüklon, mis toob kaasa sademeid ja tugeva tuule. Hommikul on meri veel väga tormine ja ka sisemaal puhuvad tugevad tuuled, sest tsükloni kese peaks asuma sel ajal alles Soome lähistel. Saartele ja rannikualadele on prognoositud tuuleiile vahemikus 25-30 m/s. Tuuline ilm jätkub ka päeva teisel pool ja saabuval ööl. Torm ei kavatse nii pea maha rahuneda, sest ka pühapäeval ja esmaspäeval on tsüklonite mõju niivõrd suur, et oodata on pilviseid ning sajuseid ilmasid.
Pühapäeval (6.12) saabub ennustuste kohaselt uus ja veelgi võimsam ülitsüklon Norra mere kohale. Tõenäoliselt tekib osatsüklon, mis muudab Läänemere kohal tuule taas väga tugevaks. Ilmateenistuse andmete kohaselt ei ole välistatud saartel ja rannikualadel tugevamad tuulepuhangud kui 30 m/s. Tormine ilm jätkub ka esmaspäeval. Uued ülevaated ja täpsustused ilma kohta tulevad siia ka järgnevatel päevadel.
Pühapäeval (6.12) saabub ennustuste kohaselt uus ja veelgi võimsam ülitsüklon Norra mere kohale. Tõenäoliselt tekib osatsüklon, mis muudab Läänemere kohal tuule taas väga tugevaks. Ilmateenistuse andmete kohaselt ei ole välistatud saartel ja rannikualadel tugevamad tuulepuhangud kui 30 m/s. Tormine ilm jätkub ka esmaspäeval. Uued ülevaated ja täpsustused ilma kohta tulevad siia ka järgnevatel päevadel.
