Leheloend

neljapäev, 13. august 2015

Suure kuumuse ära minekut saatsid äikesevihmad ja hiidrahe

12. augusti hommik möödus itta liikunud antitsükloni lääneservas, ilm oli sajuta ja päikesepaisteline. Ennelõunal oli taevas vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuuri näidud olid jõudnud kerkida lõunapoolsetes maakondades kuni +26 kraadini. Suure vertikaalse ulatusega tekkinud kõrgrünkpilved viitasid hoovihma- ja äikesevõimalusele. Õhk oli väga lämbe ja mitmel pool esines vine.
  Pärastlõunal jõudis madalrõhulohk Läänemere kohalt Saaremaale ja Hiiumaale koos tihedama pilvemassiga ning vihmahoogudega. Tegu oli külma frondiga. Tugevamast sajust laekus teateid nii Lääne- kui ka Loode-Eestist. Välgudetektorid registreerisid üksikuid välke Saaremaast lõuna pool. Vihmasadu levis hiljem sisemaa suunas, aga see enam välke ei põhjustanud. Kõige rohkem sooja mõõdeti Taheva ilmajaamas. Mõõtmistulemuseks oli saadud +32,2 kraadi. Tuletan meelde, et tegemist on mitteametliku ilmajaamaga. Mainimata ei saa jätta ka ametlikke ilmajaamu, sest just nende andmed on kõige väärtuslikumad ja need mängivad kõige rohkem rolli. Võru ilmajaamas mõõdeti pärastlõunal sooja 31,1 kraadi. See õhutemperatuuri näit jäi ühtlasi ka päeva maksimumiks.
   Pilvede liikumistrajektoor kulges kogu päeva jooksul edelast kirdesse. Samal ajal, kui tihe pilvemass liikus alles sisemaa suunas, siis selgema taeva all hakkasid ebastabiilses õhumassis tekkima rünkpilved. Pärastlõunaks oli maapind juba maksimaalselt soojenenud. Esmalt tekkisid väiksemad äikesekolded Ida-Virumaal ja Venemaal. Õhtupoolikul arenesid lühikese ajaga uued pikad rünksajupilvede vööndid. Edela-Eestis tekkinud vöönd liikus koos välkude ja tugeva vihmaga üle Järvamaa Lääne-Virumaa põhjaossa. Pärast sajuintensiivsus seal nõrgenes ja välke jäi vähemaks. Pilved suundusid edasi kirdesse üle Soome lahe. Lõuna-Eestis, Viljandimaal välja kujunenud äikesevöönd osutus aga intensiivsemaks ja vastupidavamaks. Äikesekolle suundus idakirdesse üle Tartumaa ja Jõgevamaa. Nendes maakondades teatati paduvihmast, hiidrahest ja intensiivsest äikesest (Jõgevamaal hiidrahe kohta teated puuduvad). Kohalikud elanikud Tartu- ja Viljandimaal kurdsid kõige rohkem äikesega kaasnenud suure läbimõõduga rahest. Nende suurus oli kohati võrreldav golfipalliga. Inimeste sõnul ulatusid kõige pirakamate rahekamakate läbimõõdud kohati 4-7 sentimeetrini. Ilmselt võisid mõned rahekamakad paari sentimeetri võrra suuremadki olla.
   Rahe põhjustas kodanikele palju varalist kahju: mõlgitud sõiduautod, lõhutud katused ja aknaklaasid, kahjustada saanud taimed jms. Seda ei oska veel kinnitada, kas mõni inimene sai rahe pärast ka vigastada, selle kohta puudub informatsioon. Paduvihmast tingitud üleujutused esinesid peamiselt lõunapoolsetes maakondades. Uute andmete kohaselt märgati mõnel pool ka maha murdunud puid, mida põhjustasid äikese ajal esinenud tugevad tuulepuhangud. Tõenäoliselt esines mõnes maakonnas ka välgukahjustusi, kõige tavalisemad teated on pilv-maa välkude käest tabamuse saanud puude kohta. Nimekiri kahjustuste kohta on tegelikult pikk.
   Äikeseaktiivsus oli Kagu-Eestis veel kõrge nii hilisõhtul kui ka keskööl. Inimeste fotode, videote ja kirjelduste põhjal oli taevas välgunooltest ja välgukumast pidevalt valge. Sadas isegi paduvihma. Võimsad äikesesüsteemid liikusid pärast keskööd Venemaale. Öösel õnnestus ka minul Lääne-Virumaal, Simunas ida pool olevat välgukuma vaadelda. See päev jääb ilmselt nii paljudelegi meelde.

Vertikaalselt arenema hakanud kõrgrünkpilved Lääne-Virumaal, Simunas kell 11:03

Ida-Virumaal ja Peipsi järve kohal tekkisid pärastlõunal esimesed äikesed, mis liikusid kirdesse

Ida-Virumaal tekkinud äike Lääne-Virumaalt, Simunast nähtud kell 15:58 (videotõmmis)

Satelliidipilt pärastlõunal saartele ja Eesti lääneossa jõudnud tihedamast pilvemassist ja Edela-Eestis tekkinud äikesevöönditest. Saaremaast lõuna pool esines ka välke. Ida-Virumaa ning Venemaa piiril oli samuti tekkinud üks äikesekolle. 


Kiire pilvede areng Simunast lõuna pool. Kui see suurem pilvemass läks eest ära, siis ilmus nähtavale suur rünksajupilv, mis aseteses Jõgevamaa kohal. Foto on tehtud kell 18:26.

Suur rünksajupilv koos intensiivse äikese ja paduvihmaga Jõgevamaa pool. Foto on pildistatud Simunas kell 19:32. Kui hoolikalt vaadata, siis alumises osas paistab riiulpilve serv. Arengukäigus olid veel ka võimsad rünkpilved (NB! Vaata krobetavaid tippe).


Äike idakirdesse liikumas, pildistatud kell 19:44 Lääne-Virumaal, Simunas

Radaripilt kella 20:00 seisuga, edelast kirdesse liikusid võimsad äikesed koos paduvihma ja rahega. Punastes alades on tavaliselt väga tugev sadu ja rahe.


Suur riiulpilv Jõhvi ääres, Ida-Virumaal kell 20:18. Foto autoriks on Ivar Uutar

Golfipalli suurused rahekamakad Tartumaal, Lähtel 12.08.2015
Foto autoriks on Mikk Paas

Hiidrahe Tartumaal, Kärnka kandis 12.08.2015
Foto autoriks on Signe Karulaas 


Foto: Signe Karulaas, Tartumaa, Lähte

Ajakirjanduses on samuti liikvel fotod ja videod suurest rahesajust Tartumaal ja Viljandimaal. Jätan  mõned lingid siia teile vaatamiseks, kes ei ole veel neid näinud:
Välgudetektoriandmed 12.08.2015 seisuga (iga must täpp on registreeritud välk)



Paduvihmast tingitud üleujutused Viljandis 
Autor: Gerry Mäekivi (allikas: Youtube)




Täna kl 19.20
Posted by Marvi Pristavka-Taal on 12. august 2015. a.
Saadjärve Jahtklubi, Tartumaa 12.08.2015


Rahe Tartumaal, Vara külas. Autoriks on Ailiis Põllu 


Suur rahe Tartumaal, Lähte kandis. Nende suuremate rahekamakate läbimõõt on hinnanguliselt 4-7 cm. Foto autoriks on Kerli Villakov 

Hilisemad fotod, kui rahe oli juba mõnda aega maapinnal olnud. See on pildistatud kell 19:50   Valmaotsa külas, Laeva vallas, Tartumaal (seal asub ka Laeva meierei ehk Vali Eesti AS).  Foto autoriks on Mart Laas

Veel üks foto rahest, foto autor on samuti Mart Laas

 Rahekahjustused kasvuhoonel, Holstre-Nõmmes, Viljandimaal. Foto autor on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud järgmisel päeval 13.08.2015

Rahest tingitud täke auto tuuleklaasis, autoriks on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud 13.08.2015

Suur rahekamakas 12.08.2015 , autoriks on Mirit Vares
[Rohkem pilte leiab Miriti albumist: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/]

6 kommentaari:

  1. Muidu oleks väga unikaalsed videoklipid saanud aga operaatoritöö jätab väga soovida. Käed värisevad, kaameraga korduvalt edasi-tagasi ei anna järjepidevat üldmuljet, mõttetu zuuminine sisse-välja. Sorry, see kriitika on soovitavalt tulevikus videoklippide tegijatele

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vastab tõele. See on tüüpiline ärevushoog, mis tekib inimestes. Aga hea on see, et ikkagi pööratakse tähelepanu sellistele ilmanähtustele.

      Kustuta
    2. Kahjuks tuleb nõustuda, et videoklipid jätavad mitmes mõttes kõvasti soovida. Minul sellist värisemis-, suumimisjama vms ei ole, aga paraku ei ole õnnestunud viimase 10 aasta jooksul midagi erilist näha või üle elada ja pole ka fotosid ega videoid vastavatest sündmustest :(.

      Kustuta
  2. See nüüd küll ei häiri, et käsi väriseb. Eks ilmastikuolud olid ka niivõrd ekstreemsed, et kes ikka oleks suutnud stoilises rahus sellist nähtust filmida. Hea, et keegi filmis ja et seda vaadata saab, kes kohapeal ei olnud. Rohkem positiivsust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen teie mõlemaga nõus. Eelmise kommentaari all vastasin ka, et on tore, kui pööratakse erakordsetele ilmanähtustele suuremat tähelepanu. Kui keegi ei filmiks ega pildistaks, siis poleks meil ka tõendeid. :)

      Kustuta
    2. Enda kohta võin ma küll öelda, et olgu nähtus kui ekstreemne ja vägivaldne tahes, värisema vms asju ma küll ei tee. Jah, see on mõistetav, et paljud inimesed võivad sattuda närvi ega suuda korralikult filmida, aga see ei tähenda, et see ei häiriks. Kahjuks olen Evaldiga nõus, kuid ette heitma seda jäädvustanud inimestele ei lähe (see on justkui tänu- või austusavaldus neile, kes midagi suutsid jäädvustada).

      Kustuta