Piirkond, kus võib prognoositavalt esineda äikest on mul märgitud kollase ringiga.
Kell 21:00
Juba võib andmetest näha, et saartel on hakanud tuul vaikselt tõusma. Kihnul mõõdeti kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 15,9 m/s. Samuti on veel kahes ilmajaamas mõõdetud tuulepuhangud, mis ületavad napilt 15 m/s piiri. Nendeks on Sõrve poolsaare ja Mõntu ilmajaam.
Kell 20:00
Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud Vilsandil tuulepuhanguks juba 15,6 m/s. Mõõdetud kiirus püsib tuulepuhangute edetabelis hetkel 1. kohal. Sisemaal püsib tuul endiselt nõrgana.
Kell 19.00:
Aeg-ajalt on sadanud Eestis vihma, lörtsi ja isegi lund. Pisut enne kella 17 sadas Jõgeval näiteks lumeteri. Tuul väga tugev veel ei ole, saartel ja rannikualadel on puhangud kerkinud 10-14 m/s. Öösel peaks hakkama tuul tugevnema.
Tänane päev:
Riigi Ilmateenistus hoiatas 11. detsembril Eestit, et tuulepuhangud võivad kerkida 13. detsembril lausa 32 m/s, nüüd on toimunud muudatused prognoosis ja lubatakse saarte ümbrusesse tuulepuhanguid kuni 35 m/s. Homme on tulemas päris karm päev ilma poolest. Tõenäosus on 100%, et torm jõuab Eestisse. Hea oleks, kui paneksite enda erinevad akud laadima, sest homme võib esineda paljudes kohtades elektrikatkestusi ja nende likvideerimine võib aega võtta mitmeid tunde või isegi päevi. Päästeamet on ka pannud inimestele südamele vältimaks õue minemast ja autodega liiklemist. Isegi, kui te seda teete, siis tuleks olla väga ettevaatlik eriti elektriliinide ja puude suhtes, kuna need võivad tugeva tuulega ootamatult maha langeda. Väljastatud on isegi 3. taseme hoiatus saartele ja selle ümbrusesse.
13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde. Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevaks tormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisemaal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s. Sadu läheb enamasti üle vihmaks.
11. detsember:
Uus torm on peagi tulekul, laupäeva ööks muutub osatsüklon väga intensiivseks ja võtab suuna Rootsi peale. Sellest ei jää ka Eesti puutumata. Kaasnevad tihedad lörtsisajud. Kagu- ja lõunatuul tugevneb kiiresti ja paisub hommikuks Saaremaal ja Hiiumaal puhanguti 30 m/s, läänerannikul 25, sisemaal 18 m/s. Päeval liigub tsüklon Lõuna-Soome. Ennelõunal tugevneb lõuna- ja edelatuul veelgi, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahe ümbruses tõusevad puhangud kuni 32 m/s, rannikul 28, sisemaal 20, Lõuna-Eestis kuni 23 m/s. Juba prognoositavatest tuule kiirustest võib järeldada, et saabumas on midagi karmi. Riigi Ilmateenistuse põhjalik kokkuvõte eesootavast tormist: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/
10. detsember:
Hommik algas mitmel pool Eestis päris tuulisena ja pilvisena, saartel ja rannikualadel esines tugevaid tuuleiile. Kella 8.00 seisuga oli kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud - 19,8 m/s - Vilsandil. Ennelõunal tuul mõnevõrra tõusis ja puhangud kerkisid merel pisut üle 20 m/s, näiteks kella 11 ajal mõõdeti Vilsandil tuuleiiliks juba 21,3 m/s. Pärastlõunaks polnud tuul sugugi veel vaibunud, tuule kiiruste edetabelis püsis jälle Vilsandi kõige kõrgemal positsioonil, kella 16 seisuga oli seal mõõdetud puhanguks lausa 22,2 m/s. Samal kellaajal ilmusid Sürgavere radarile ka esimesed sajualad. Õhtul ja öösel peaks tuul prognoositavalt kõige valjem olema, saartel pole välistatud tuulepuhangud kuni 25 m/s, sisemaal võivad tuuleiilid ulatuda 20 m/s ja mere kohal kohati isegi 28 m/s. 11. detsembri hommikul tuul natukene nõrgeneb. Tuleme 10. detsembri õhtu juurde tagasi, kella 17 ajal mõõdeti Vilsandil tuulepuhanguks 23,7 m/s. Kella 21 paiku oli tuul Jõgeva linnas juba päris vali, mul õnnestus mõõta anemomeetriga tuulepuhanguks 16,5 m/s. Õhtuse seisuga on esinenud rikkelisi katkestusi kokku juba 1914 majapidamises.
Juba pikemat aega tegutseb Atlandi ookeani kohal väga madala õhurõhuga ja eriti intensiivne tsüklon. 9. detsembri seisuga on tsüklon jõudnud Islandi saareni ja liigub üha rohkem Skandinaavia rannikule lähemale. Torm on mõjutanud juba mitmeid riike, nagu näiteks Briti saari ja eelnevalt mainitud Islandit. Viimaste päevade jooksul on õhurõhk tsükloni keskmeks langenud hüppseliselt lausa 943 hektopaskalini. Pärastlõunase seisuga (9.12) oli õhurõhk mõnevõrra tõusnud, nüüd juba 947 hektopaskalini. Laekunud on ka teateid tugevamatest tuulepuhangutest, näiteks Briti saartel asuvas Stornoway ilmajaams mõõdeti kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 109 km/h ehk ümardatuna 30,3 m/s. Ilmaennustuste kohaselt on oodata 9. detsembril Islandile väga tugevat tuult, puhanguti kuni 50 m/s.
Ilm muutub järgnevatel päevadel väga tuuliseks, võib öelda, et lausa tormiks ja samuti ka sajusemaks. Lähenevast intensiivsest tsüklonist saab ka Eesti osa. Tsükloni kese jääb kolmapäeval Norra merele, kuid selle idaserv ulatub Läänemerele. Ööl vastu 10. detsembrit hakkab tuul merel tugevnema, prognoositavalt on oodata puhanguid kuni 18 m/s, pole välistatud isegi pisut tugevamate tuulepuhangute esinemine. Ütleme nii, et täpseid arve on alati olnud raske ette ennustada. See pole veel kõik, hommikul tugevneb tuul veel rohkemgi ja puhanguline tuul võib ulatuda saartel ja rannikualadel päeval 25 m/s. Sisemaal on samuti oodata tuule tugevnemist, pole välistatud puhangud kuni 20 m/s. Tormine ilm püsib nüüd pikemat aega.
Täpsemat infot leiab Ilmateenistuse lehelt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
Riigi Ilmateenistuse poolt väljastatud hoiatus: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
"kuni" on üks väga hea tõmbekas prognoosides - kui homme põhjaeestis max 15 m/s tuleb, on ju ikkagi KUNI 28 m/s :D
VastaKustutaSee "kuni" tähendab, et ilma prognoositakse nii täpselt kui võimalik, kuid ilmateates esitatavad arvnäitajad kujunevad ikkagi välja mingi aja jooksul paljude muutujate koosmõjul, seepärast ongi ilmateate arvnäitajaid lubatud esitada kas teatud arvnäitajate vahemikena ja kuni-väärtustena.
VastaKustuta