Leheloend

teisipäev, 27. august 2013

Kuidas tekkis minul ilma vastu huvi?

Ilmahuvi sai alguse 4 aastat tagasi Jõgeva linnas. Sel ajal oli ma alles noor, kõigest 11-aastane. Õhtuti armastasin ma väga televiisorit vaadata, eriti loodussaateid, mis põhinesid ikka ilmal. Üheks mu lemmik kanaliks oli „History" ehk kanal, mis räägib enamasti ajaloost. Õhtuti näidati seal tavaliselt sellist saadet, nagu „Stormchasers", eesti keelde tõlgituna "Tormikütid". Olen tänulik sellele saatele, sest just see inspireeris mind hiljem ilma vaatlema ja jäädvustama. 
         Mõne kuu pärast jõudis kätte kaua oodatud soe suvi, oli 8. august aasta 2010. Viibisin tol päeval enda maakodus Simunas. Pärastlõunal olin ma parajalt õue minemas, et tuulutada värskes õhus enda pead, kuid järsku märkasin midagi väga hirmutavat, vaadates taeva poole, nägin meeletult kõrget ja laia pilve, kus sähvisid piksenooled. Tegemist oli riiulpilvega. Koheselt peale pilve nägemist kiirustasin tuppa, et ka vanematele teada anda äikesetormi saabumisest. Pilv liikus tohutu kiirusega, sellega kaasnes tugev pagituul. Väike-Maarjas, Simunast umbes 15 km eemal, mõõdeti tuulekiiruseks 36,5m/s. Siin on ka video sellest, kuidas ühel Väike-Maarja kodanikul õnnestus tugevat tuult jäädvustada:
        Ohtlik äike ja tugev tuul tegid koos ühe hirmutava laastamistöö. Torm põhjustas suuri kahjustusi üle Eesti. Näiteks Rakveres puhus tugev tuul osadel majadel katused pealt. Kella 21 ajal oli Eestis ilma elektrita üle 17000 majapidamise. Kõige enim oli neid Tartumaal - ligi 11 000 majapidamist.
RMK metsades põhjustas samuti tormituul ränki kahjustusi umbes 670 hektaril.
        Edaspidi pühendasingi ma ilmavaatlemisele rohkem aega. Umbes kahe nädala pärast viibsin ma taas Jõgeva linnas ning sellel päeval liikus Jõgevast mööda üks rünksajupilv, millega kaasnes äike. Mul õnnestus esimest korda piksenooli videosse püüda. Pärast äikesetormi tekkis uus idee, et võiks ka teistega enda jäädvustatud videot jagada ning panin omale sellise nime nagu Tormipoiss. Nüüdseks olen ma jõudnud nii kaugele, et minu varjunimi on Loodusvaatleja. See on väga tore hobi ja ma olen enda üle uhke, et ma sellise asjaga tegelen!

1 kommentaar:

  1. Päris karm lugu, pikemalt on hiidpagist siin juttu: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm
    Nüüd, 8. augustil, käisin loodusajakirjadega seda tähelepanuväärset sündmust tähistamas tormijahiga, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/08/aikesejaht-8-9-augustil.html

    VastaKustuta